EST Maainfo Kalender Maainfo Kalendri sissekanded
 
 
Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kalendri sissekanded
Maainfo

Kalendri sissekanded

   

Teraapilistest viinamäetigudest ja maaelu arendamisest Luksemburgis

Allikas: Krista Kõiv, maaeluvõrgustik
22. november 2009. a

Teraapilistest viinamäetigudest ja maaelu arendamisest Luksemburgis

2009 aasta oktoobris korraldas Leader tegevusgrupp Pärnu Lahe Partnerluskogu oma juhatuse ja hindamiskomisjoni liikmetele õppe-ideereisi Luksemburgi. Õppereisile kutsuti kaasa ka Krista Kõiv, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksusest.

Õppereisi programmi koostas partnerluskogu lisaks enda liikmete headele kontaktidele Luksemburgis ka koostöös Luksemburgi maaelu võrgustiku üksusega.

Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike riik, mis külgneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgiaga. Luksemburgi üldpindala on 2 586 km2, mis on natuke väiksem kui Saaremaa pindala. Luksemburgis elab alla poole miljoni elaniku, mis on Saaremaa elanike arvust 14 korda suurem.

Luksemburgis on kolm ametlikku keelt: luksemburgi (letseburgi keel, mis on saksa keele dialekt), saksa keel (luksemburglaste esimene võõrkeel) ja prantsuse keel (kasutatakse asjaajamisel).

Luksemburgi majandus tugineb pangandusel, kindlustusvaldkonnal ja terasetööstusel, kuid oluline on ka põllumajandus ja veinitootmine.

Luksemburg on üks Euroopa Liidu asutajaliikmetest.

Luksemburgis asub Euroopa Parlamendi haldusteenistus, Euroopa Kohus ja Euroopa Kontrollikoda.

Pisikeses Schengeni külas Luksemburgis Remichi kantonis Schengeni vallas sõlmiti 14. juunil 1985 lepe Belgia, Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi vahel, millega need riigid loobusid piirikontrollist sisepiiridel. See pani aluse Schengeni viisaruumile. Shengeni veebileht: http://www.schengen.lu/index.php?id=25

Luksemburgi moto: "Mir wëlle bleiwe wat mir sinn" (tõlkes: Me soovime jääda nendeks, kes me oleme).

Pärnu Lahe Partnerluskogu õppe-ideereisi eesmärk oli tutvuda Luksemburgi Leader tegevusgruppide ja Leader projektidega.

Luksemburgis on käesoleval programmperioodil (2007 - 2013) kokku 5 tegevusgruppi. Info Luksemburgi Leader tegevusgruppide ja maaeluvõrgustiku kohta SIIT

KITSEKASVATUSE MAHETALU

http://www.biobaltes.lu/ (Google tõlge)

Peretalu Baltes Stegen`s läks mahepõllumajandusele üle 2001. aastal. Kuni 2003. aastani oli üleminekuperiood ning põhitoodang tuli lihaveise kasvatusest.

Peremees räägib: ?Me ei tahtnud teha nii nagu teised. Otsisime uusi võimalusi. Mõtte, hakata tegelema kitsekasvatusega, saime kohaliku Leader tegevusgrupi aruteludelt. Arutelude käigus leiti, et meie piirkonnas ei ole kitsekasvatusega üldse tegeletud. Sealtmaalt arendasime teemat edasi - kitsekasvatus on täiesti uus tegevus. Seni olime kasvatanud lihaveiseid ja sigu, aga kitsi peab ju vähemalt kaks korda päevas lüpsma!"

Kitsekasvatusega alustamise osas leiti kohaliku mahetootjate organisatsiooni kaudu kogemustega nõustaja, kellel olid teadmised nii kitsekasvatuse, kitsede lüpsmise, kui ka kitsejuustu tootmise osas.

Plaanipidamine vältas aasta ja 2005. aastal osteti esimesed kitsed ühest Saksamaa talust, kus kitsekavatus lõpetati. 2005. aasta aprillis käidi koos nõustajaga neid kitsi Saksamaal vaatamas. Eelmine omanik oli kitsede tootlikkuse viinud miinimumini, lüpsti üks kord päevas. See andis aega otsida sobivaid lüpsiseadmeid. Algselt oli plaanis küll kitsepiim viia ühte lähedal asuvasse juustutöökotta, kus oldi nõus ka kitsepiima töötlema ja juustu tegema.

Räägib peremees: ?Aga siis selgus, et kohaliku juustutöötlejaga ei saanud kaubast asja ja juba 1. juulist 2006 hakkasime ise juustu tootma oma hoonetes ja oma seadmetega. Algselt oli meil 40 piimakitse ning praegu on 100 ringis."

Peretalul on ca 100 hektarit maad, 70 pealine lihaveisekari ja tosinkond nuumsiga. Põrssad ostetakse kahelt seakasvatajalt, kes on samuti mahetootjad.

Piimatoodang kitse kohta 550 - 600 liitrit aastas. Talus toodetakse viite erinevat liiki kitsejuustu, nii pehmet kui ka lõikejuustu. Lisaks toodetakse ka maheveiseliha ja ettetellimisel mahevorsti. Toodangut saab osta nii otse talust, kui vähemalt 20st erinevast mahesaaduste müügikohast. Talu mahekitsejuust on müügil ka Europarlamendi haldushoones Luksemburgi linnas.

Talus töötavad peremees ja perenaine, meierei poole peal koolitatud meier ja tema abiline, lisaks veel kaks alalist ning üks osalise tööajaga töötaja.

ÕUNAMAHLA PRESSIMINE Eppeldorf`is

Ettevõtte veebileht: http://www.eppelpress.lu/ (Google tõlge)

Kõik sai alguse külaseltside sõprusühingust. Alati sügiseti pressiti kodudes õunamahla ja käidi seda ka üksteise juures proovimas. Seda mahla sai aga rohkem, kui pered ise jõudsid ära juua. Ühel hetkel märgati, et piirkonnas ei ole toimunud selles osas mingit arengut ja otsustati muretseda õunapress, mis teeks mahlapressimist teenustööna. Õunapress osteti eelmisel aastal. Inimesed tulevad oma õuntega ja ettevõte teeb mahlapressimise ja pakendamise teenust. Piirkonnas on see ainulaadne, et mahla tehakse tellija enda õuntest.

Räägib ettevõtte juhataja: ?Eelmine aasta oli hea õuna aasta - pressisime iga päeva kella 9.00 - 22.00, v.a. pühapäeviti. Ka sellel aastal ei ole veel aega olnud oma talu õuntega tegeleda, kuigi on suhteliselt kehva õuna aasta. Õunamahla valmistamiseks kuumutame toormahla 80 kraadi juures ja pakendame. Pakendis säilib mahl maksimaalselt 10 kuud. Avatud pakendis säilib mahl 2 nädalast kuni 2 kuuni, sõltuvalt hoiutingimustest."

Juhatajalt päritakse pakendi maksumuse kohta. Vastuseks: kuni 200 liitri mahla pressimisel ja 3 liitristesse pakenditesse pakendamisel on teenustasu 95 eurosenti liitri eest, mis sisaldab ka pakendi hinda. Üle 200 liitri läheb 2 eurosendi võrra liitri kohta odavamaks. 5 liitristesse pakenditesse pakendamise teenustasu on 85 eurosenti ja 10 liitristesse 75 eurosenti liitri eest. Pakendi hinnast - 5 liitrise pakendi sisseostu maksumus on 1 euro, pakend tuleb Saksamaalt, ostetakse eraldi sisu ja pakendikarbid.

Räägib ettevõtte juhataja: ?Mahlapressi jäätmed lähevad biogaasi tootmise ettevõttele, jäätmed viiakse ise ära ja selle eest me ei maksa. Teeme ka lisanditega mahlu, mida kohalikus piirkonnas turustame. Inimestele teenustööna pressime ainult õunamahla. Oleme proovinud teha ka õuna ja viinamarja mahla koos. Sellel aastal lõpetame teenuse tegemise 10. novembril, praegu töötame 2 päeva nädalas.

Õppereisi osalejaid huvitas, kuidas kulges mahlapressi käivitamine ja lubade hankimine teenuse tegemiseks?

Juhataja vastab: ?Ainuke mure oli kohaliku toiduametiga. Nemad ka täpselt ei teadnud, sest sellist väikest mahlapressimise punkti ei olnud enne tunnustatud. Aga nad tulid kohale ja vaatlesid ja kui nii võib öelda, siis kohalik toiduamet oli nende esimene klient. Kuna see oli esimene omataoline, siis puudus ka teadmine, kuidas ja mida peab tähele panema."

Vastuseks toetuste saamise kohta kõlab juhataja ?naer": ?Toetuse taotlus on sees, et saada 40% toetust, aga me ei tea veel vastust, kas toetust antakse. Ja eks toetustega ole see probleem, et toetuse saab ju alles siis, kui tegevused tehtud ja kõik arved tasutud."

Mahlapressimise tehnoloogia on pärit Austriast. Küsimusele, kas saab valmistada ka porgandi, peedi jt juurviljade mahlu, saadi vastuseks, et selle tehnoloogiaga ei saa, kuna juurviljade mahla valmistamine nõuab kuumutamist kõrgemal temperatuuril kui 80 kraadi ja seda nad teha ei saa.

Ettevõttes tehakse ka segumahlu, mille tootmiseks ostetakse sisse näiteks pirni, ploomi, leedri jt mahla. Hiljuti tegid siinse piirkonna põllumajandustootjad ühiselt Leader projekti musta leedri kasvatamiseks. Kolm tootjat rajasid ühiselt 1 hektari suuruse musta leedripuu istanduse. Selleks saadi Leader projektitoetust 10 000 eurot ja toetatavad tegevused olid leedripuu istikute ja mahlapress ostmine ja turundusprojekt. Leedrimarju kasutatakse õunamahlaga segumahla valmistamiseks ja tehakse ka musta leedri likööri.

Mullerthali VESKITE ORG

Mullerthali piirkonda kutsutakse ka Luksemburgi väikeseks Šveitsiks. Maastik on mägine ja metsane, pöök, tamm ning liivakivi kaljud - matkarajad on vaheldusrikkad ja huvitavad just nende liivakivi kaljude pärast. 200 aastat tagasi oli jõgi täis veel vesiveskeid. Praeguseks siin enam veskeid ei ole ja tekkis oht, et kuidas saab koha nimi olla veskite org, aga ühtegi veskit ei ole.

Viis kuud tagasi avati taastatud vesiveski ja kuu aega tagasi restoran. Vesiveski rekonstrueerimine võttis aega kolm aastat. Nüüdseks on siin ka Mullarthal Trail`i turismiinfo keskus ja kasutada saab seminari ruume. Keskuses toimib ka kohalike toodete edasimüügi kohana. Veskis on leivaküpsetamise võimalus. Kui veski avati, siis avamisel ei lõigatud läbi mitte linti vaid kohapeal küpsetatud pikka leiba.

Vesiveskis saab jälgida kuidas veski töötab, selleks on osa põrandast klaasist. Veskihoone on alates keldrist täielikult taastatud. Veski puitkonstruktsioonid olid mädanenud ja tuli ümber vahetada. Kui antud piirkonnas oli vanasti kokku ca 50 vesiveskit, siis see siin on üks viimasemaid, millest midagi alles oli. Taastamiseks vajalikud vahendid saadi Luksemburgi turismiministeeriumi kaudu, osa vahendeid kohalikult omavalitsuselt ja osa vabatahtlikest annetustest. Keskus kuulub kohalikule omavalitsusele. Leader programmi raames on toetust saadud piirkonna matkaradade ja infomaterjali koostamiseks.

Kohaliku tegevusgrupi LAG Mullerrthali tegevjuht räägib: ?Siin on pildid vesiveski renoveerimistöödest. Veskihoone taastamistöödel tehti enne katus korda, hiljem pidi kõik suured puitdetailid akendest sisse tõstma. Siinne seminariruum on ka lastega tegelemiseks, keskust on kavatsus ka edasi arendada - laste mänguväljakud jms. Keskuse muuseumi osasse on kogutud ka ajaloolised leiud piirkonnast, näiteks 1000 aastat e.Kr - jahvatuskivi, millel on ainult käepide puudu."

MULLERTHALI TRAIL - Müllerthali matkarada

Mullerthal Trail`i veebileht: http://www.mullerthal-trail.lu/ (Google tõlge)

Müllerthali matkaraja väljaarendamine ja turustustegevus on alguse saanud koostööst Leader tegevusgrupi ja teiste organisatsioonide vahel.

Mullerthal on Luksemburgi üks kõige rohkem külastatav piirkond ja tuntud just oma liivakivist kaljuste matkaradade poolest. Oluline on ühine turustamine - matkaradade kohta oli palju fotomaterjali ja trükised, vanu pilte. Matkamas käidi suurte gruppidena. Samas lõpptarbijal oli raske kõiki neid erinevaid trükiseid läbi lapata. Leader büroos tekkis mõte, et oleks vaja kogu matkaraja infrastruktuuri parandamine. Ühendada erinevad matkarajad üheks suureks matkarajaks, mida oleks kergem turundada ka väljaspoole Luksemburgi. Selleks loodi vastav bränd - matkaturism vajab professionaalselt lähenemist.

Leader tegevusgrupp hakkas tegema tihedat koostööd majutusasutustega. Üks suund oli, et majutusastutustel oleksid paremad teadmised info jagamisel ja teisalt, et info hotellide kohta oleks koondatud. Vajalik on pakkuda just sellist teenust, mis matkajatele vajalik! Matkaja sõbralikkus - selleks erinevad kriteeriumid - tasuta teenused ja tasulised teenused. Tasuta teenused: riideid ja saapaid saab kuivama panna. Tasulised teenused: näiteks pagas viiakse ühest majutusasutusest teise majutusasutusse, transport matkaraja algusesse ja tagasitoomine hotelli.

Kokku on matakaradu 110 kilomeetrit, matkarajad on varustatud vajaliku märgistusega - A, B, C rajad - erineva pikkusega. Ühise turustusprojekti raames on märgistust matkaradadel uuendatud. Matkaturistidele on töötatud välja erinevad tooted, näiteks matkateenused vanusegrupiti - matkajad vanuses 30+, 50+, väikelastega matkajad jne.

Leader projekt oli turundusprojekt. Projekti käigus töötati välja matkaraja ?imago" ja väga oluline komponent selle juures - fotokogud: emotsionaalsed pildid. Samuti erinevate teemapäevade korraldamine, näiteks perepäev või piraatide ja aaretejahi teemaline.

Institut Saint Joseph Betzdorf - PUUETEGA INIMESTE PÄEVA- JA HOOLDUSKESKUS

Instituudi veebileht: www.csse.lu (Google tõlge) ja http://www.elisabeth.lu/Services-pour-personnes-handicapees.1647.0.html (Google tõlge)

Saint Joseph Instituudi puuetega inimeste keskus Betzdorf`is on nii füüsilise, kui ka vaimse puudega inimeste hooldeasutus, samuti ka kaitstud töö, ravi- ja kutsehaiguste keskus.

Hooldeasutusel on ka päevakeskus, kus saavad viibida muidu kodusel hooldusel olevad puudega inimesed.

Hooldekeskuse rajasid 1905. aastal usuõed kloostri juurde. Hooldekodu omanik on kirikukogudus - eraorganisatsioon. Keskuse teenuste pakkumist rahastatakse suures osas riigi poolt (sotsiaalhooldusteenused), kuid ka eraannetustest.

Hooldeasutuses elab kokku 100 hoolealust ja töötab kokku 200 inimest. Osaliselt on hooldekodul ka endal palgal eriarstid, kuid käiakse / viikase ka eriarstide juurde. Hoolealuste vanus on lastest kuni väga vanadeni.

Hoolduskeskuse töösuund on pakkuda erivajadustega inimestele erinevaid ravi-, loome- ja käsitöövõimalusi, mis aitaks rikastada nende inimeste elu ning aidata kaasa nende võimalustele leida jõukohast tööd ka väljaspool hooldekeskust.

Hooldekeskuses on erinevad töökojad, mis on kohandatud erivajadustega inimestele: puutöökoda, seebivalmistamise töökoda, kinkekarpide pakkimine, köök.

Leader projekt - viinamäe tigude kasvandus puuetega inimeste keskuses. Viinamäe tigude kasvandus on ka Luksemburgis haruldus, sama ootamatu ning uuenduslik on selline projekt ka hooldekodus. Samas on selline ettevõtmine üks osa raviteraapilisest kursusest erivajadustega inimestele. Tigude kasvandus on rajatud sellel aastal, kasvanduses on 8 000 tuhat tigu ning saaki hakkab istandus andma ca 2 aasta pärast. Kasvanduse suurus 0,5 hektarit.

Avatud ja emotsionaalne hooldekeskus - õpireisilistele tutvustati üht keskuse projektidest - fotosessioon / slaidid ?Ilu puuetega inimestes ja nende hooldajates". Väga emotsionaalselt nauditav ja mõtlemapanev. Keskuses sai vaadata ka erivajadustega inimeste pildimüük-näitust, samuti sai kaasa osta keskuse töötubades valminud suveniire.

Luksemburgi LEADER - uuenduslik mõtlemine ja ühendav tegevus: teraapilised viinamäeteod hooldekodus, ühtse turismipiirkonna loomine ja matkarajad, väike tõuge kitsekasvatuseks.

Veel mitmetest teistest Leader projektidest oli juttu, nagu mitme tegevusgrupi koostöös projekt ?Maaakadeemia", projekt ?Kuidas aidata inimesi, kui neil on probleeme oma naabritega - ilma et peaks erimeelsuste pärast kohtusse minema".

Lõpetuseks natuke Luksemburgi keeleõpet:

  • Gudde Moien [GUTE MOIEN ] - TERE HOMMIKUST
  • Gudde Mëtteg [GUTE MÖTEŠ] - TERE PÄEVAST
  • Gudden Owend [GUTE OVENT] - TERE ÕHTUST
  • Äddi [ÄDII] - HEAD AEGA
  • Merci [MERSII] - TÄNAN

Õppereisi korraldamise eest suured tänud Pärnu Lahe Partnerluskogule, eriti Marika Kosele, Lennart Sünt-Mengelile, Raili Mengel-Sünt`ile, Mercedes Merimaale ja kõigile partnerluskogu õpikaaslastele.

Luksemburgi poole pealt suured tänud Fränk Dimmer`le, kes oli kogu õppereisi ajal meile giidiks ja reissaatjaks ning Antsule, kes luksemburgi keele meile kõigile arusaadavaks tõlkis! Tänud Françoise Bonert`ile Luksemburgi maaeluvõrgustiku üksusest kaasa aitamaks õppereisi õnnestumisele!

Tänud Emile Eicher`le (President NP Our and LAG Clervaux-Vianden), Joëlle Ferber`le (manager of LAG Clervaux-Vianden), Christian Kayser`le (Director of NP Our), Luc Jacobs`le (NP Our - regional products), Arno Frising`le (Ministry of Agriculture); Marie-Louise Engeldinger (Director of Centre écologique), Yves Wengler (President of LAG Mullerthal), Anette Peiter (Manager of LAG Mullerthal), Robi Baden (Syndicat d'Initiative et du Tourisme Waldbillig), Nathalie Gregoire (Regional Office of Tourism - Region Mullerthal - Little Switzerland of Luxembourg), Romain Osweiler (Mayor of Rosport), Philippe Eschenauer (Manager of LAG Miselerland), Monika Jakobs (Director of Kulturhuef), Harry Briel (Institut St. Joseph Betzdorf), Martina Kneip (Schengen asbl.), Camille Gira (Major of Beckerich), Julia Walisch (Guide in Beckerich), Fons Jacques (Manager of LAG Redange-Wiltz), Herbert Maly (Director of Cooperations asbl.), Guide SEO, Norbert Thelen (Director of Robbesscheier), LAG Clervaux-Vianden ning paljudele teistele kes Luksemburgis meile oma aega ja maaelu arendamise entusiasmi jagasid!


Vaata lisaks:


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo