EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PÄRNU POSTIMEES: Ettevõtlikel jätkub maal elades tegutsemisvõimalusi

Allikas: Pärnu Postimees
4. mai 2013. a

 “Meie suurim lootus on, et noored tahaksid tulla tagasi maale ja leiaksid uusi võimalusi,” ütles noorteühingu Eesti 4H tegevjuht Küllike Altenberg, pidades silmas Eesti ja Soome noorte koostööprojekti.

 Noorteprojekti „Join“ (Jobs internationally) aluse panid kevad tagasi Soome tegevusgrupi Eteläisen Maaseudun osaajat EMO RY ja MRÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu vahelised läbirääkimised ja sügisel sõlmisid osapooled koostöölepingu. Aasta alguses ütlesid ettevõtmisele jah-sõna põllumajandusministeerium ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet.

Lehekuu alguseks olid kümme 16–22aastast saanud oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda, millised ettevõtted on maapiirkonnas ja kuidas luua endale töökoht.

Tooted ja teenused

Viis Soome ja viis Eesti noort, põhiliselt Pärnu maakonnast, külastavad mõlemas riigis viit ettevõtet, et teha võrdlev ülevaade nende toodetest ja teenustest ning töökohtadest. Esimese õppesessiooni korraldaja oli Rohelise Jõemaa Koostöökogu, teema uue toote loomise ja turustamise võimalused.

Järgmine õppesessioon on sügisel Soomes, teemaks ettevõtte loomine. Noorte teadmiste täiendamisele on toeks maapiirkondade konkurentsivõime suurendamisele suunatud Leader-programm.

Põhjaliku ülevaate said noored näiteks Klaara-Manni puhketalust ja kasvumuldade ning haljastusega tegelevast OÜ Matogardist, Paikuse valla Männituka talust ja Seljametsa külamajast. Aga ka Soomaa rahvuspargi säästlikust turundamisest, kvalifitseeritud tööjõu leidmisest maakonna ühte tippettevõttesse OÜ Säästke, Kurgja kui tegevtalumuuseumi karja- ja põllupidamisest, talukoolist ja käsitöömajast ning sellest, kuidas ennast turundatakse.

Nähtut täiendasid liikumise Kodukant koolitaja Eha Paasi ja teistegi loengud.

Osalejate arvamused ja ettepanekud kogus kokku MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht Merle Adams.

“Koosoldud päevade kokkuvõtteks võib öelda, et kõige enam pälvis tunnustust kohalik toit,” kinnitas Adams. “Külastasime mitut ettevõtet ja kõigis neis oli kasutatud kohalikke toiduaineid, esimest rohelist oma kasvuhoonest või peenralt ning mul on hea meel, et ettevõtjad on võtnud omaks toidu tutvustamise ja andnud võimaluse selle kohalikku päritolu rohkem väärtustada.”

“Tahtsin näha Eestis maakohti ja mind üllatasid kõige enam maaelamised ja toidud, mis on siin teistsugused,” mainis Soome-poolne projektinoor Kasimir Känkänen.

Hüva nõu noortelt

Adamsi jutu järgi avaldas noortele muljet Tori vallas uksi-aknaid tootev taanlastele kuuluv tööstusettevõte OÜ Säästke – sellepärast, et maapiirkonnas tegutseb nii suur ja hästi läbimõeldud liinitööga tööandja.

“Varem on meil vaid üksikjuhtudel olnud võimalik liinitöö ja nii suure tööandja – ligi 200 töötajat – töökeskkonnaga tutvuda,“ märkis Adams. „Ettevõtjad on huvitatud tagasisidest ja seda anname.”

Paikuse õpilased Andra-Karolin Schumann ja Hanna-Lotta Tammsalu rääkisid, et Säästkes oli huvitav vaadata, kuidas uksi-aknaid tehakse ja värvitakse.

“Kurgja talumuuseum meeldis samuti, meile näidati, kuidas teha võid, küpsetada saia ja leiba, leivataigen oli valmis tehtud, vormisime sellest õnnepõrsad ja toas meisterdasime lambakesed,” rääkisid neiud. Leides, et nädalaga kogetu andis kinnitust: maalt ei pea tingimata ära minema, siia võib jääda, olles ise ettevõtlik.

Adamsi ütlust mööda tegid noored ettevõtete ja külastusasutustega tutvumise järel mitu ettepanekut. Näiteks pakkusid nad Kurgja talumuuseumile idee veebilehel või infoteatiste kaudu pidada talukalendrit, kus leiaks lühisõnumeid: meie lambal kaksikud talled, esimene kuldnokk kohal, kask jookseb mahla. Lühisõnumites võiks kajastuda kogu taluelu ja loodusmärgid, mille järgi Jakobsoni-aegadel talutöö käis.

“Tänu Kurgjal õpitule läksid projektis osalejad koju, kaasas omaküpsetatud leib, see annab neile mõnusa võimaluse nähtust-kuuldust pere keskel rääkida,” arvas Adams.

“Mina usun, et kõnealune projekt julgustab noori ja mõnigi neist armub ehk uuesti oma kodukohta või sellesse paika, kust ta on mingil hetkel mõelnud ära minna,” arutles 4H eestvedaja Altenberg. “Nad näevad, et maal saab kasutada ettevõtluse võimalusi. Mulle väga meeldis näha, et ettevõetu läheb edasi põlvkonniti või kohalikud inimesed on kaasatud.”

“Nädalat kokku võttes iseloomustasid noored seda nagu vanaema juures olemist, sest ringkäigult naastes, kui külm oli pugenud hõlma alla, oli kuum tee ja ahjusoe abiks ning oma panuse selleks andis Klaara-Manni puhkemaja perenaine Katrin Ruumet,” märkis Adams.

Maaettevõtluse arendamisele suunatud ühingu tegevjuhina soovitas Adams käia koolidel tutvumas kohalike ettevõtetega, et noored teaksid, mida lähikonnas toodetakse, millega ettevõtjad tegelevad, näha tegelikku tootmist.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo