ERAMETSAKESKUS: Maaparandustoetusele tasub mõelda

Allikas: Regina Hansen, Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht 10. mai 2013. a

Seni on juba 84 taotlejat mullu sisse seatud võimalust kasutanud. Erametsakeskus alustas metsamaa-parandustööde toetuse taotlus­te vastuvõtu 2012. aastal. Toetusrahaga saab parandada metsamaa vee-režiimi ja juurdepääsutingimusi ning seega ka metsa majanduslikku kasuta­mist. Selle toetusmeetme puhul tuleb kõigepealt toetuse saamise otsus ära oodata ja alles siis saab hakata töid tegema. Pärast toetuse määramise ot­sust on toetuse taotlejatel otsuses näidatud tööde tegemiseks aega üks aas­ta. Toetusraha saab kätte tööde aruan­de põhjal. Nüüdseks on toimunud kaks taotusvooru. Esimesed erametsaomanikud, kes tegid maaparandustöid mul­lu, on toetusraha Sinu Metsa ilmumise ajaks juba kätte saanud. Eeloleval suvel töid teha plaanivad erametsaomanikud, kes jõudsid oma taotlemispaberitega esi­messe vooru, on saanud toetamise ot­suse. Toetusraha on seni määratud ligi 84 taotlejale kogusummas 250 000 eurot. Järgmine maaparandustööde tegemise toetuse taotlusvooru tähtaeg on 1. ok­toober. Ehkki järgmine taotlusvooru tärmin tundub olevat kaugel, nõuavad paberite vormistamine ja vajalikud kooskõlas­tused üksjagu ettevalmistusi ja aega, kinnitavad senised taotluse esitajad. Viis naabrit korraga Vardi Erametsaseltsi tegevjuht Märt Linnamägi Harjumaalt esitas maaparandustoetuse taotluse tänavu. "Meie ümbruskonnas on palju objek­te, mis seda toetust vajaksid. Selle aasta esimesse vooru saatsime kaks taotlust," mainib ta. Tööd toimuvad praegu kor­raga viie naabrist maaomaniku juures. "Maaparandust tuleb vaadata ikka ter­vikuna," märgib Linnamägi. Ühistu tegevjuht ütleb, et tööd on su­junud tänu piirinaabrite koostööle. Var­di Erametsaselts sai raiet ja maaparan­dustöid planeerides ka uue ühistuliikme, kes seni polnud metsa majan­damisega tegelnud, kuid kelle nõusole­kut maaparandustööde tegemiseks vajati. "Maaparandustoetuse taotlemine oli ühistul plaanis, seetõttu sidusime kaks te­gevust - hakkasime talvise metsaraie ajal ka kraavikaldaid maaparandustöödeks ette valmistama. Puhastasime need puittaimestikust," ütleb ühistu tegevjuht. Praegu nõuab veel väljaselgitamist, kui palju masinatöö kraavidest setete eemaldamiseks maksma läheb. Seda, kui palju sellest tööst katab toetus­raha, on praegu raske hinnata. Märt Linnamägi selgitab, et töö hulga arvestamise aluseks toetuse määrami­sel on "jooksvad meetrid", kuid kraa­vide laius ning sette hulk võib olla väga erinev. Suvised tööd on kraavide kaevamine, samuti tuleb välja vahetada kaks truupi. Kui plaanitud tööd valmis, peaks laeku­ma ka raha. Enne toetuse taodemist soovitab Märt Linnamägi esmalt maaparandustööde otstarbekus hoolega läbi mõelda. Ta toob näite: "Kui ümbruskonnas mitu metsa-omanikku majandavad piirkonnas, kus veerežiim ei tööta, pole maaparandusel ühe krundi piires erilist efekti." Märt Linnamägi soovitab teistel taotluse koostamisele mõelda aegsas­ti. "Maaparandustoetust saab kasuta­da vaid olemasolevate süsteemide kor­dategemiseks. Lisaks peavad need ole­ma kantud registrisse. Kui registris vas­tav kanne puudub, tuleb süsteemid lasta üle mõõta ja registrisse kanda." Kooskõlastus jäi saamata Ülo Erik Raplamaalt ütleb, et temal va­jas kuivendamist 15 ha suurune metsa-ala. "Enne ujutas vesi igal kevadel kõik üle. Soojema talve korral oli varem kogu aasta maa pehme. Alles tänavu sain läbi metsa kuiva jalaga." Suurema osa töid tellis Ülo Erik firma kaudu, kus ka ise töötab. "Sain ekskavaa­tori sealt väga soodsa hinnaga, juht alles õppis ametit ka. Nii väikest tööd ei taha ju keegi teine ette võtta," tõdeb ta. Maaparandustoetuse taotlemiseks vajalike kooskõlastuste saamine võtab tema sõnul tublisti aega, nii umbes kuu. Esmalt tuleb lasta projekteerijal teha maaparandusprojekt. "Minul saa­deti projekt üks kord ka tagasi," tunnis­tab ta. Ehkki toetuse saamise tingi­mused on kodulehel kirjas, oli tema esitatud projektis siiski kavandatud töid, mida ei tunnistatud abikõlblikuks. Näiteks jäi ära toetusraha abil voolunõva tegemine. "Vesi peab voolama sellesse kraavi, mis toetuse alusel korda tehakse" selgi­tab metsaomanik, miks toetusraha selle töö eest ei makstud. Kõige raskem osa toetuse taotlemise juures on kooskõlastused naabritega, tõdeb mees. Hea, kui need satuvad ole­ma arusaajad ja mõistlikud inimesed. Ülo Erikul paraku jäigi ühe naabri kooskõlastus saamata ja seetõttu jääb tegemata piirikraavi puhastamine, mis alguses kindlalt plaanis oli. "Tingimustes seisab, et vaja on kõigi naabrite allkirju, aga ühelt ei saanudki. Naabriperemees läks millegipärast oma vanematega aru pidama, ja nood, vist lihtsalt põhimõtte pärast, ei lubanud allkirja anda. Nüüd tuleb ümberringi teha kraavid korda oma rahaga." See, kui suure osa kulutustest maaparandustoetus katab, sõltub Ülo Eriku sõnul metsast. "Minul kattis peaaegu kogu kulutuse, torud ehk väl­ja arvatud. Pakun, et keskmiselt kaks kolmandikku kulutustest saab toetus­rahaga tasa." Toetuse taotluse saab esitada digitaalselt allkirjastatuna aadressil siseriiklik@eromets. ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50,10621 Tallinn. Täpsema info toetuse kohta leiab aadressilt www.eramets.ee/metsamaaparandustoodetoetus/sidebor/. Enne taotluse esitamist: - mõtle läbi plaanid ja kontrolli üle andmed; - telli uuendustööde kava, mis on koostatud Maaparandus-alal Tegutsevate Ettevõtjate Registris (MATER) arvel oleva ettevõtte poolt; - esita avaldus uuendustööde objektide kandmiseks maapa­randussüsteemide registrisse põllumajandusametile; - esita koos maaparandustöö­de toetuse taotlusega uuendus­tööde kava koos tööde plaani­ga, selle koostamise eest esita­tud arve ja arve tasumist tõen­dav dokument ning maaparan­dustööde toetuse mahutabelid; - kui uuendatavad objektid asu­vad piirinaabriga kahasse, hangi naabri nõusolek. Allikas: Erametsakeskus