EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Gotlandi kohaliku toidu õppereisi teine päev

Allikas: Maaeluvõrgustik, toimetas Reve Lambur
21. mai 2013. a

Kulinaarsete regioonide projekt (Culinary Heritage) - www.culinary-heritage.com/


Riina Noodapera andis bussis ülevaate kulinaarsete regioonide projektist - Culinary Heritage. Võrgustik on suunatud eelkõige Läänemere ümber asuvate riikide regioonidele, et selle ümbruskonna maad saaksid ennast esile tõsta Prantsusmaa ja Itaalia köögi kõrval. Peamine moto on see, et peame sööma seda, mis kasvab meie ümber. Võrgustikuga on praeguseks liitunud 25 piirkonda, puudu on piirkonnad Eestist ja Soomest.

2013. aastal on Rootsi kuulutanud Gotlandi Rootsi kulinaarseks pealinnaks. See on Rootsi Põllumajandusministeeriumi projekt, mille eesmärgiks on saada juurde ligikaudu 10 000 töökohta. Igasse maakonda on nimetatud toidu suursaadik, kes kohtuvad 1-2 korda aastas.

Kui küsida turistilt, et millega seostub Rootsi, siis toit on alles 10. kohal ning seda soovitakse parandada. Samas juba ainuüksi Gotlandil on väga palju eripärast: lambaliha, trühvlid, karulauk ja metslauk, kammeljas, lest, spargel.

Kokkuvõtte tegi Reve Lambur, maaeluvõrgustik.

Gotlandsgårdens konfektyr - www.gotlandskonfektyr.se/

2010. aastal tööd alustanud väike pereettevõte, kus pereema Ann-Charlotte valmistab aastaringselt täidisega šokolaadikompvekke. Ann teeb kompvekke üksi, ainult suvel, kui saarel on palju turiste ja nõudlus toodangu osas suurem, on tal abiks kaks tütarlast, kes aitavad poes müümisel.

 

Käitlemine toimub endises teraviljahoidlas, mille ruumid renoveeris abikaasa. Kohe tootmisruumi ees asub väike kauplus, kust on võimalik vastvalminud kompvekke osta. Kommid on väga ilusasti ja kutsuvalt letis esitletud. Pereema pakib ostja valitud kommid just sellisesse karpi või pakendisse, nagu seda soovitakse.

Seadmed, tehnoloogia ja plastist kompvekivormid osteti kompvekitootjalt, kes oli selles valdkonnas töötanud 10 aastat, kuid lõpetas oma tootmise. Väike algkapital tootmise alustamiseks saadi Euroopa Liidult.

 

Valge-, tume- ja piimašokolaad toorainena saadakse Belgiast šokolaadinööpide näol, mis sulatatakse, tempereeritakse, valatakse vormidesse ning täidetakse täidistega. Täidisteks kasutatakse peamiselt ise valmistatud või naabertaludes kasvanud puuviljadest ning marjadest valmistatud likööre, marmelaade ja muid marjatäidiseid.

Eelmiselt kommitootjalt saadi „päranduseks“ ka retseptid, mida aeg-ajalt täiustatakse ja uuendatakse. Anni väitel ta kommide valmistamist spetsiaalselt õppinud ei ole, kuskil vastavatel kursustel ka käinud ei ole, õpib oma vigadest.

Ühe kompveki valmimiseks kulub aega umbes kolm päeva, nädalas toodetakse 500 -1000 kompvekki. Kompvekid turustatakse oma talupoes, laevadel, messidel, näitustel, Visby teatud kauplustes ja ka interneti kaudu.

Kompvekid säilivad 8 nädalat 13°C juures, säilitusaineid ei lisata.
Kohalike toiduameti järelevalveametnikega on Ann’i väitel suhted väga head. Kontrolle teostatakse üle aasta, kuna kompvekid on madala riskiga tooted.

Kokkuvõtte tegid Küllike Ponkin ja Katrin Vilde, Veterinaar- ja Toiduamet


Mickelgards köögiviljatalu - www.gotar.se/

Väike pereettevõte, kus toimub köögiviljade kasvatamine 17-20 ha suurusel maa-alal. Kokku on talul maad 100 ha ning lisaks köögiviljale kasvatatakse lihaveiseid. Oma talu toodangut on võimalik osta samas asuvast väikesest talupoest. Talus kasvatatakse põhiliselt kartulit, porgandit, sellerit, peterselli, peeti, porrulauku, sibulat ja pastinaaki. Kõik köögiviljad on kasvatatud mahepõllumajanduslikult.

 
Köögiviljad enne müüki pestakse, sorteeritakse ja pakendatakse kilepakenditesse. Võimalik on osta ka pakendamata köögivilju. Omapärane selle pereettevõtte toodang on kuivatatud köögiviljadest supisegud, mida on hea kaasa võtta näiteks matkale. Köögiviljad peale pesemist tükeldatakse või riivitakse, kuumtöödeldakse kergelt ja seejärel kuivatatakse 48 - 50°C juures 24 tundi. Näiteks 75 kilogrammist kartulist jääb alles 6 kg kuivatatud toodet. Suures trumlis segatakse erinevad supisegud, mis seejärel pakendatakse. Supisegudesse ei segata soola ja maitseaineid nii, et iga supivalmistaja saab supi maitsestada just oma maitse järgi. Idee kuivatatud köögiviljadest suppide valmistamiseks sai pereema 15 aastat tagasi kursustel käies.  

Tootmishoones on eraldi ruum köögivilja sorteerimiseks ja pesemiseks, ruum koorimiseks ja riivimiseks ning ruum keetmiseks, kuivatamiseks ja supisegude valmistamiseks, pakendamiseks. Pereettevõttes töötab aastaringselt 5 inimest, suvel on põllutöödel abiks ümberkaudsete talude noored. Kuna olemasolevad seadmed ei leia igapäevast rakendust, renditakse tootmisruume ja seadmeid ka teistele soovijatele.

Kokkuvõtte tegid Küllike Ponkin ja Katrin Vilde, Veterinaar- ja Toiduamet


Rommunds lambatalu - www.gotlandslamm.se/

Talus tegeletakse lambakasvatusega (mustapealine lammas) nahkade töötlemise ja turustamise eesmärgil. Karjas on 340 utte. Kuulutakse 10 Gotlandi suurima lambatalu hulka. Tegeletakse ka lihaveiste kasvatamisega, keda on karjas 30. Loomi karjatatakse looduslikel rohumaadel (puisniidud, kadaka-karjamaad).

 

Lambad viiakse tapmisele tunnustatud tapamajja ning saadud nahad suunatakse töötlemisele, parkimisele Bosnias ja Rootsis asuvatesse nahatööstustesse. Töödeldud nahad turustatakse põhiliselt oma farmis asuvast müügikohast, 50% müügist toimub interneti kaudu. Internetimüüki on praktiseerinud juba 15 aastat. Farmis asuvas müügikohas turustatakse osaliselt ka oma talus kasvatatud lammaste liha ja lihavalmistisi (toorvorstid). Lambad on tapamajas tapetud, seejärel tunnustatud lihakäitlemisettevõttes lõigatud, valmistatud vorstiks, pakendatud ja sügavkülmutatud. Talupoes on sügavkülmutatud pakendatud liha ja lihavalmististe hoiustamiseks sügavkülmkapid. Lambaid suunatakse tapale naha saamise eesmärgil alates 5-6 kuu vanuselt.

Kokkuvõtte tegi Katrin Vilde, Veterinaar- ja Toiduamet.


Gothemi maanaiste ühendus

Gothemi piirkonna naised on moodustanud MTÜ, kuhu kuulub 10 kohalikku naist, kelle põhi tegevusaladeks on taime- või loomakasvatus. Eesmärk on ühistegevusena luua pood, kus turustada oma taludest pärit toitu. Oma taludest pärit loomsed ja taimsed saadused planeeritakse lasta valmistada või valmistada ise juba olemasolevates Gotlandi riikliku järelevalve teenistuse poolt tunnustatud toidutöötlemisettevõtetes, seejärel turustada neid ühises poes. Pood hakkab olema avatud iga päev põhimõttel „võta ja maksa ise“, kuid reedeti tuleb müüki ka värske liha ning värsked pagaritooted, siis on naised ise nö kodukorda müüjateks. Pagaritooted valmistatakse rahvamaja köögis, kohviku köögis või mujal, koduköögis valmistatava toidu puhul on riskid liiga kõrged, kuid on plaan sel teemal kohalike inspektoritega kokku saada.

 

Alguse sai liikumine ligikaudu 6 aastat tagasi, kui hakati korraldama kohvijoomisõhtuid, kus pakuti 18 erinevat sorti saiakesi- küpsiseid, lisaks kooke ja keekse. Kasutatakse vanu retsepte. Ettevalmistamiseks saadakse kokku üheksa korda aastas ning teevad osa toodangut varem valmis, mida saab sügavkülmutada. Kasutatakse kohalikku toorainet. Üritusel osaleb 120-150 inimest. Iga osaleja võtab kohviõhtul igast pakutavast toidust ühe tüki, ülejääk pakitakse paberkotiga koju kaasa.

Kokkuvõtte kirjutas Katrin Vilde, Veterinaar- ja Toiduamet.


LISAINFO:

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo