MAAELUVÕRGUSTIK: Innovatsioon ei ole mitte ainult idee, vaid ka selle kasulik rakendamine

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur 18. juuni 2013. a

Innovatsioon ei ole mitte ainult idee, vaid ka selle kasulik rakendamine – Euroopa innovatsioonipartnerluse teemaline seminar Nädal aega tagasi toimus Jänedal Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel innovatsiooniteemaline seminar. Seminar oli pühendatud järgmise programmeerimisperioodi Eesti maaelu arengukava (MAK 2014-2020) koostöö alameetmele, mis kannab nime „Euroopa innovatsioonipartnerlus – põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“. Tegemist on altpoolt ülesse tuleneva lähenemisega, mille eesmärgiks on luua võrgustik, kus tootjate initsiatiivil on kaasatud ka teadlased ja nõustajad ning toimub teatud valdkonnas koostöö eesmärgiga luua ja rakendada innovatsiooni kogu ahelas tervikuna – tootmine, töötlemine, turustamine. Seminari avakõne tegi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder alustades oma kõnet vastusega küsimusele „Mis on innovatsioon?“. Lihtne vastus sellele küsimusele on, et innovatsioon on midagi sellist, mis on uus ja kasulik, innovatsioonist peaks põllumajanduse kontekstis olema kasu nii tootjale, töötlejale kui ka lõpptarbijale. Maailm muutub järjest keerulisemaks, mistõttu teadmistepõhine lähenemine muutub põllumajandustootmises aina olulisemaks. Teadlased, tootjad ja konsulendid peaksid moodustama ühtse võrgustiku. Samuti andis minister teada, et järgmise perioodi maaelu arengukavas on teadmussiirdele ja nõuandele ettenähtud oluliselt suuremad vahendid, kui sel perioodil. Seminari jätkas Toomas Kevvai sissejuhatava ettekandega teadmusloomest üldiselt. Teadmusloome liikumapanevad jõud on uudishimu kui motivaator ning finantsvahendid kui suunajad. Baasteaduse puhul on ülekaalus uudishimu finantshuvi üle. Rakendusteaduse puhul valitseb finantshuvi uudishimu üle. Teadlase ja arendaja tulu on ettevõtja jaoks kulu. Seega, miks peaks ettevõtja nägema neid kulusid positiivsena? Ülevaate EL tasandi arutludest ning EIP meetmest andsid Külli Kaare ja Kaire Kasearu Põllumajandus-ministeeriumi teadus- ja arendusosakonnast. Eesti maaelu arengukavas on Euroopa innovatsioonipartnerlus üks koostöömeetme alategevustest klastrite meetme ja teadus- ja arendustegevuse toetuse (praegu meede 1.7.1) kõrval. MAK raames on seni innovatsiooni rakendatud meetme 1.7.1 raames. Kui meede 1.7.1 on rohkem ühe tootja huvi, siis EIP raames loodavad töörühmad peaksid hõlmama rohkem erinevaid osapooli, kus võtmefiguuriks on tootja(d). EIP peaks olema sild teaduse ja põllumajanduse praktika vahel ning hõlbustama teadmiste ja kogemuste vahetamist. EIP struktuuris on kaks tasandid: EL tasand ja riiklik tasand. EL tasandil on olemas võrgustik ja loomisel on töörühmad. Puudu on veel riigi tasandi võrgustik ning töörühmad. Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat on loonud teeninduspunkti ehk EL tasandi võrgustiku administratsiooni, mille moodustamiseks toimus konkurss. Konkursi võitis konsortsium Flaami Land Agency, millesse kuulub ka Eesti Põllumajandusuuringute Keskus. Ametlikult on teeninduspunkt toimiv alates 11. juulist. EIP töörühma olulisimad liikmed on põllumajandustootjad, sest sisend töörühma aruteludeks võiks tulla just põllumajandustootjatelt ja põllumajandussaaduste töötlejatelt ning vastavalt töörühma eesmärgile tuleb kaasata nõustajad ja teadlased. Igal töörühmal võiks olla ka nö projektijuht (innovation broker), kes tegeleb administratiivsete küsimustega ning on tehniliseks toeks. Iga töörühm peab koostama tegevuskava ning oluline ülesanne on projektitulemuste levitamine. Seminaril rääkisid oma kogemustest meetme 1.7.1 projekti elluviimisel Katrin Noorkõiv (Sentafarm) ning Margus Ess (Jõgeva SAI). Katrin Noorkõiv kirjeldas projekti, mille eesmärgiks on analüüsida lihaveise liha laagerdusprotsessi saavutamaks Euroopa ja Baltikumi turunõuetele vastav kvaliteetne toode. Ettepanekutena tõi ta oma ettekandes välja, et teadustöösse peaks rohkem kaasa noori ning abikõlblike kuludena peaks olema lubatud ka kirjanduse soetamine ning juba tehtud uurimistööde tellimine.     Margus Ess andis ülevaate Jõgeva SAI koostööst OÜ-ga Kuresoo. Projekti eesmärgiks on mahetootmise efektiivsuse tõstmise, jätkusuutlikkuse suurendamise ja maheteraviljakasvatuses toodetud toiduteravilja kvaliteedi parandamise rakendusuuringud. Tootjate ootused ja vajadused koostööst teadusasutustega on, et tootja saaks rahulikult oma tööd teha, ajakohane, vajalik ja operatiivne oskuteave peaks jõudma tootjani ning tootja jaoks peaks olemas olema teadustugi, vajalik on katsetalude võrgustik. Liikumapanev jõud on mõlema osapoole huvi (teadus ja põllumajandustootja). Oluline on, et oleks püstitatud ühine eesmärk. Tuleb kokku leppida ühisosa, mille suunas liikuda. Erinevad osapooled alati täiendavad üksteist erineva kompetentsiga. Seejärel toimus arutelu kolmes töögrupis, mis temaatiliselt olid jagatud järgmiselt: Piim ja loomaliha – töögrupi juht Ülle Jaakma, Eesti Maaülikool Toidukvaliteet ja –ohutus - töögrupi juht Tiina Saron, Eesti Piimaliidu tegevjuht Bioloogiline mitmekesisus ja taimekasvatuslik tootmine - töögrupi juht Mai Tooming, OÜ Wiru Vili. Töögruppides püüti leida vastuseid järgmistele küsimustele: Milliseid EIP töörühmasid oleks vaja luua, et arendada sektorit läbi innovatsiooni? Millised oleks loodava EIP töörühma eesmärk/eesmärgid? Mis on sektori vajadused, mida oleks võimalik läbi töörühma tegevuse arendada/parandada? Milline oleks kriitiline mass/piir EIP töörühma koostööks, et tulemus oleks innovatiivne ja edukas? Kes peaks olema kaasatud ja kui suurel hulgal ning kas peaks olema töörühma juhtiv projektijuht, kes koordineerib töörühma tööd (sh aruannete esitamine, töörühma kokku kutsumine, infovahetus, tulemuste levitamine?). Millised oleks erinevad komponendid EIP töörühmas? Millistest erinevatest tegevustest koosneb tegevuskava? Millised peamised kitsaskohad võivad tekkida EIP töörühma loomisel? Kas töörühm näeb ette probleeme, mis võiks takistada töörühma kokkutulemist ja edasisi tegevusi. Esimesed mõtted, millised EIPid võiksid Eestis tekkida: Rohumaa veisekasvatus Piim: suurtootmine ja rohumaapõhine Eesti toit Lambakasvatus Sea- ja linnukasvatus Teraviljakasvatus – erinevate teraviljade kaupa või tootmisviiside järgi. Aiandus Mis edasi? Põllumajandusministeerium täpsustab 1. juuliks küsimused, millele oodatakse vastuseid septembris. Sügiseks ei pea lõplikud EIP töörühmad valmis olema, vaid oodatakse indikatsioone, millised EIP töörühmad võiksid tekkida. Seejärel on plaan korraldada uus seminar, kus need võimalikud EIP töörühma teemad üle vaadatakse. Kuid see kõik peab ikkagi olema alt-poolt ülesse lähenemine. EIP töörühm peab jääma tootjate nö omandiks ning lähtuma tootjate vajadusest. LISAINFO: Info seminari kohta, sh registreerunute nimekiri, ettekanded ja pildid Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php Euroopa Innovatsioonipartnerlus - põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus - ec.europa.eu/agriculture/eip/ Euroopa maaelu võrgustiku veebilehel on eraldi teemaleht "Teadus ja innovatsioon" (Research and innovation gateway), millel on omakorda alajotus "Teadmussiire ja innovatsioon" - enrd.ec.europa.eu/themes/research-and-innovation-gateway-development/kt-innovation/en/kt-innovation_en.cfm Eesti maaelu arengukava 2013-2020 ettevalmistamine Põllumajandusministeeriumi veebilehel www.agri.ee/mak2014-2020/