UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku majanduse elavdamine

Allikas: Risto Räisa, Eesti Maaülikool majandus- ja sotsiaalinstituut 16. juuli 2013. a

Rootsi võiks olla paljudele riikidele eeskujuks, kuidas hoida ja toetada elu maapiirkondades. Rootsi riik on järjekindlalt ja suuremahuliselt panustanud nii rahaliselt kui muude toetusmeetmete abil tegevustesse, mis võimaldavad parandada elukeskkonda väljaspool suurlinnasid. Ometi on järjest intensiivsem globaliseerumine ja urbaniseerumine seadnud surve alla elu maapiirkondades. 25. – 26. juunil toimus Rootsis Åres konverents, kus arutati, kuidas muutuvas maailmas saaks elu edeneda ka väljaspool suurlinnasid. Konverents oli suunatud Põhjamaade maaelu edendamisega seotud organisatsioonidele. Et teema on äärmiselt aktuaalne ka Eestis, siis osales konverentsil Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 püsihindaja Eesti Maaülikooli Majandus- ja Sotsiaalinstituudi esindaja. Konverents toimus Põhja-Rootsis Åres. Toimumiskoht oli valitud iseloomulik konverentsi temaatikale. Just Põhja-Rootsi kannatab kõige rohkem väljarände ja pendelrände all. Kohalik ettevõtlus on vähenenud, mistõttu kolitakse suurlinnadesse või käiakse tööl kauge maa taha. Põllumajandusettevõtlus, mis varem maapiirkonda elus hoidis, pakub suurtootmise laienemise tõttu järjest väiksemale arvule kohalikele elatusallikat. Väiksem talupidamine ei tasu enam ära, mistõttu vähematraktiivsed põllumaad jäävad kasutuseta. Täpselt samad probleemid on aktuaalsed ka Eestis. Mida maaelu päästmiseks teha? Konverents oli üles ehitatud kahepäevalisena. Esimesel päeval esinesid ülevaatega olukorrast ning ettepanekutega oma ala tippspetsialistid Põhjamaadest. Teisel päeval arutasid konverentsil osalejad, milliste vahendite ja meetmete abil saaks toetada elu jätkumist maapiirkondades. Konverentsil esinejad ja osalejad olid ühte meelt, et riigi jõuline ja märkimisväärne sekkumine on maaelu elushoidmiseks vältimatult vajalik. Konverents käsitles teemat kaheosalisena: (1) kas ja milleks on maaelu jätkumine vajalik; (2) mida teha, et elu maal jätkuks? Kas maaelu jätkumine on vajalik? Maaelu jätkumine on vajalik mitte ainult maaelanike, vaid ka linnainimeste ja kogu ühiskonna jaoks. Pool maakera rahvastikust elab suurlinnades. Maailm on jõudnud täna punkti, kus transpordi või energiavarustuse tõrke korral saab suurlinna supermarketist toit otsa kolme päeva jooksul. Maaelu jätkumine on meie julgeolekugarantii. Mida teha, et elu maal jätkuks?   Globaliseeruvas ja urbaniseeruvas maailmas peab riik üha enam toetama elu jätkumist maapiirkondades. Riigi ülesanne on luua atraktiivsed elutingimused maal ning soodustada ettevõtlust väljaspool linnasid. Et elu maal jätkuks, peavad maapiirkondades olema meeldivad elutingimused ning elanikel sissetulek. Kõige tähtsam osa elutingimustest on teede, paindliku transpordi, kohaliku poe, lasteaia ja kooli olemasolu, võimalus saada operatiivselt kvaliteetset arstiabi, samuti hea elektrivarustus, sidevõimalus jms. Tõsi on see, et korralike elutingimuste loomine ka väljaspool linnasid nõuab riigilt vahendeid, kuid see on peamine eeldus, et elu maapiirkondades jätkuks ja areneks. Teiseks tähtsaks teguriks maaelu arenemisel on maaelanikel piisavate sissetulekute olemasolu. Selleks tuleb elavdada kohalikku majandust. Riigi ülesanne on soosida väikeettevõtluse arengut maapiirkondades. Väikeettevõtlus maal ei pea tekitama uusi miljonäre ega täitma riigi rahakotti maksutuluga. Maaettevõtluse palju suurem väärtus on see, kui ettevõtlustegevus võimaldab peredel jääda elama maapiirkonda ning võimaldab terve elujõulise kohaliku kogukonna tekkimist. Tuleks toetada kohalikku väikeettevõtlust Paljud meie senised otsused on soosinud pigem globaliseerumist ja suurettevõtlust kui maaelu arengut. Me toetame ettevõtteid, et nad ekspordiksid ja maailmas läbi lööksid. Tegelikult tuleks toetada hoopis väikeettevõtlust maal ning kohaliku turu arengut, sest globaliseerumine soodustab iseenesest üha enam suurkorporatsioonide tegevust. Me julgustame arvamusliidreid tegelema globaalsete probleemidega ning muretsema makromajanduse pärast. Tegelikult tuleb keskenduda just kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisele, sest kui rohujuure tasandil on majandus korras, on ka üldpilt tasakaalus. Me toetame ettevõtteid, kui nad soovivad kasutada uusi tehnoloogiaid, aga maksustame siis, kui nad selle asemel palkavad töölise. Tegelikult võiks maksusüsteem soodustada töökohtade loomist maapiirkonnas. Meie õigusaktid reguleerivad karmilt kohaliku majanduse arengut, kuid rahvusvahelisele ettevõtlusele teeme soodustusi. Ei saa kuidagi heaks kiita olukorda, kus kaubanduskett ei ole nõus võtma müüki kohaliku tootja kaupa ning pakub selle asemel tuhandete kilomeetrite kauguselt imporditud sarnast toodet. Uuringud näitavad, et enamasti on 10 000 kilomeetri kauguselt imporditud kaup poes odavam kui kohalik toode. Selle põhjuseks ei ole mitte tootmise iseärasused vaid „turumoonutajad“ (toetused jm sekkumispoliitikad). Sellistes olukordades peab riik sekkuma, et toetada kohaliku ettevõtluse arengut. Kogukonna roll Kuigi kohaliku majanduse arendamisel on võtmeroll riigil, ei saa vähe tähtsustada ka kohaliku kogukonna otsuseid. Sellekohased näited konverentsil puudutasid eelkõige Rootsit, kuid muutuvad aktuaalseks ka Eesti kontekstis siis, kui me oleme eelnevad sammud saanud tehtud (riigi panus maaelu arenguks on suurenenud ning rahva rikkus tõusnud). Igal rootslasel on pangakontol vabasid vahendeid keskmiselt 15 000 euro ulatuses (millele lisandub umbes samas mahus investeeringuid aktsiatesse ja osakutesse). Keskmine eestlane elab aga peost suhu ning märkimisväärseid sääste ei oma. Rootsis on palju näiteid, kus kohalikud vahendid on pandud ühiselt tulu teenima. Kogukond on loonud näiteks ühise põllumajandusettevõtte või laenuühistu majanduse elavdamiseks. Seejuures on põhikriteeriumiks kohaliku ettevõtluse elavdamine. Tekivad töökohad ja kohalik turg.Sageli on kohalik toodang kohalikus poes või restoranis mõnevõrra kallim kui sarnane toode suurlinna supermarketis, kuid sellest hoolimata külastavad kohalikud elanikud oma kogukonna poodi, millega hoiavad elus kohalikku majandust. Kokkuvõtteks Eestil on palju õppida Skandinaaviamaadelt, kuidas maaelu elus hoida. Meil on pikk tee käia kohaliku elukeskkonna parandamiseks. Seda, millest me seni ainult rääkinud oleme, tuleb nüüd jõuliselt ellu viima hakata. Kuni elukeskkond ja ettevõtlusvõimalused maal ei parane, jätkub maaelu hääbumine. Riigi panus elukeskkonna parandamiseks ja majanduse elavdamiseks maal peab suurenema. Linnulaul on küll tore, kuid sellest ei piisa, et pered maal elada saaksid. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Info konverentsi kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel: programm, ettekanded, link videoülekannetele - www.maainfo.ee/index.php Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi veebileht - ms.emu.ee/avaleht/