KODUKANT LÄÄNEMAA: Läänemaa külastas Võrumaa ettevõtlikke ja tublisid ettevõtjaid |
Allikas: Kodukant Läänemaa
10. september 2013. a |
Kodukant Läänemaa korraldas 14.-15. augustil Leader- projekti raames kahepäevase õppereisi Võrumaale, kuhu kaasati Läänemaa kohaliku toidu võtmeisikuid, Läänemaa O.T.T. eestvedajad, koolide, lasteaedade ja hoolekandeasutuste kokkasid ja majandusjuhatajaid, mahe- ja tava väiketootjaid ja teisi külaelu arendajaid ning Toidu- ja Veterinaarameti esindajad. Kutsutud olid ka omavalitsuste esindajaid, kuid kahjuks ei õnnestunud neist kellelgi üritusest osa võtta. Programm keskendus Leader-programmi abil toetuseid saanud tegevustele ja nende arengule rahastuse saamist.
Võrumaale jõudes võeti meid soojalt vastu Pikakannu kooli tegusate naiste poolt, kes on säilitanud kohaliku algkooli 18 õpilasega, tegutsedes era- ja huvikoolina. Säilinud on kooli marja- ja õunaaed. Majanduskulude katmiseks loodud MTÜ Maaterake asus Leader- abiga valmistama keediseid, küpsiseid ja muid tooteid, mida müüakse edukalt nii Tallinnas kui ka Tartus, ühe turustuskohana ka restoranid. Mooside valmistamiseks saavad Pikakannu naised kasutada Väimela Kutsehariduskeskuse õppekööki, seal asuvat tükeldamismasinat, mahlapressi ning keedukatelt, mis võimaldab teha suuri koguseid korraga.
Tutvuti Eestis tuntust kogunud Jaagumäe taluga, mis asutas uhke Toidukeskuse, kus pakutakse oma toodetud toorainest valmistatud sooja toitu, kondiitritooteid, catering- teenust ja seminariruumide rentimist. Ettevõte tegeleb peamiselt teravilja ja juurvilja tootmisega ning seakasvatusega ja annab tööd umbes 60 inimesele.
Leader tegevusest on olnud suur kasu ka Taarapõllu talul, kes tegeleb puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmise ning töötlemisega. Enamik toodetest koosneb eranditult ja ainult kohapeal kasvatatud mahedatest aia- või metsasaadustest. Kõige tuntumateks toodeteks on Euroopas unikaalsed ja spetsiaalse tootmistehnoloogiaga valmistatud marjakrõpsud, mida turustatakse ka ekspordiks. Taarapõllu talu valmistab ka väga maitsvaid ja tervislikke toormahlasid.
Võrumaa Partnerluskogu juhid Anneli Ott, Karin Karu ja Ülle Urbanik tutvustasid läänlastele UMA MEKK projekti arengut, tulemusi ja tulevikuvaateid. Antud kvaliteedimärki kannavad paljud Võrumaa kohalikud tooted. Kaubamärgi kasutamine annab parema võimaluse turul osalemiseks just väiketootjatele ja -töötlejatele.
Tunnustamist väärib Võrumaa elanike soov säilitada piirkonnale iseloomulikud traditsioonid nagu näiteks suitsusauna ehitamine, liha suitsutamine ja suitsusaunaga seotud kombed. Leaderi abiga valmis Mooskas suitsuliha valmistamise tarbeks eraldi kaasaegsetele nõuetele vastav suitsusaun.
Värskelt valminud Vastseliina linnuse külastuskeskus-muuseum toob külastajani keskaja olemuse, kombed, eluolu, toidu ja legendid. Väimela Kutsehariduskeskuse õppeköök soetas Leader abil kaasaegse köögitehnika, mis võimaldab ka alustavatel ja väikeettevõtetel katsetada uute hoidiste, mahlade ja mooside väljatöötamist.
Viljandis külastati Viljandi OTT kaubakohtumist, kus toimus ettetellitud kauba üleandmine tootjalt tarbijale. Antud toiduvõrgustiku tootevalikus on juurviljad, köögiviljad, marjad, ürdid, sea- ja lambaliha, kana-, muskuspardi- ja hanemunad, mesi, sh tatramesi, maapirn, ebaküdoonia, hapukapsas ja -kurk, mahejahud, helbed, lehma- ja kitsepiimatooted. Infot vahendatakse ka käsitöö ja mitmete teenuste kohta. Tänu OTT tegevusele on juurde tulnud mitmed uued tootjad ning olemasolevad laiendanud senist tegevust ja tarbija teab, kust kohalikku värsket kaupa saada.
Viimaks üllatas väljasõidul osalejaid Kaatarusaare talu mahetootja Kadri oma sooja vastuvõtuga ning maitsvate toodetega. Perenaise üheks eesmärgiks on hoida oma esivanemate poolt pärandatud sünnikodu. Ettevõtja valmistab oma tunnustatud koduköögis põnevaid köögiviljahoidiseid, supipõhjasid, naturaalseid toorpressmahlasid, moose ja siirupeid. Kadri sõnul ei ole pidanud ta ise turgu otsima, huvilised võtavad sageli temaga ise ühendust.
Õppereisil osalejad tunnustasid Võrumaa ettevõtjaid suure visaduse, leidlikkuse ja koostööoskuse eest. Üllatav oli see, et leidus palju vabatahtlikke inimesi, kes tegutsesid missiooni tunde ajendil oma kodukandi väärtuste hoidmisega. Õppereisiga seoses tekkis mitmeid mõtteid. Ühiselt veenduti, et Läänemaal on esmalt vaja kaardistada tootjad, et nende toodang lõpuks ka tarbijani jõuaks.
Kevadel viidigi läbi ankeetküsitlus Läänemaa tootjatele-tarbijatele, usinamad vastajad olid koolid ja lasteaiad. Alguse on saanud ka vabatahtlik informatsiooni vahenduse ühendus Läänemaa OTT. Mitmed siinkandi tooted jõuavad Tallinna mainekate restoranide menüüsse, miks mitte meie oma tarbijani? Avaldati arvamust, et tulevikus võiks olla meilgi ühine kvaliteedimärgistus, mis garanteeriks ostjale, et toode on kohalik ja loodussõbralikult valmistatud.
Antud õppereis andis osalejatele julgust alustada ja arendada väikeettevõtlust, küsida nõu ja abi nii nõuandekeskustelt, järelvalveasutustelt kui ka Leader-projekti eestvedajatelt. Läänemaa elanikke kutsuti üles mõtlema selle üle, mis võiks olla meie piirkonnale iseloomulikuks toiduks ja traditsiooniks, mida meie kõige paremini teha oskaksime, ja et oleks midagi ka tulevatele põlvedele edasi anda? Mahe, aga ka lihtsalt kohalik toit nii tootjatele kui tarbijatele on vajalik Läänemaa keskkonna, ettevõtluse arenemise ja elanike tervise seisukohalt. Kohalik toit on kergemini kontrollitav, lihtsamalt kättesaadav, vähenevad nn toidukilomeetrid, ehk siis toidu transportimine lähipiirkonnast on keskkonda säästvam, toit ise värskem. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles