Arendusühing Sepra ry www.seprat.net/ on üks Soome 55-st tegevusgrupist. Sepra on 2000. aastal asutatud ühing, mille eesmärgiks on kodupiirkonna arendamine elanike aktiivsuse ja omaalgatusliku töö kaudu. Tegevuspiirkond hõlmab Kagu-Soome seitset valda ja linna: Hamina, Kotka, Kouvola, Miehikkälä, Pyhtää, Loviisa ja Virolahti. Kokku elab nendes maapiirkondades 56 tuhat inimest.
 |
|
 |
Tegevusgrupp koostas aastateks 2007-2013 piirkondliku arengukava, mida rakendati Leader-rahastamise kaudu. Maapiirkonna arendamise võtmesõnadeks on loovus ja innovaatilisus. Projekte kirjutades tuleb liikmetel silmas pidada järgmisi aspekte: uudsus, teiste programmide täiendamine, jätkusuutlikkus, avatus, teavitus, töökohtade loomine ja positiivsed keskkonnamõjud. Juhatuse liikmed valitakse ühingu sügisesel koosolekul. Liikme ametiaeg on üks aasta ja järjest võib valida liikme neljaks ametiajaks. Juhatuses on 10 tegevliiget ja 10 asendusliiget. Juhatuse valimisel peetakse silmas nii esindatavate organisatsioonide, kui ka piirkondade võrdset esindatust. Taotlusvoorud toimuvad 4 korda aastas, hindajana tegutseb juhatus, keda aitavad otsuse tegemisel vastava projektiteema teemagrupi inimesed. 2001. aastal loodi teemagrupid, mis ei ole arendusühingu ametlikuks osaks vaid on loodud tehtava töö hõlbustamiseks. Grupi liikmeteks on 30 erinevate valdkondade asjatundjat ja aktivisti, kes on kaasatud töösse erinevate teemadega. Loodud on külategevuse-, ettevõtluse- ja looduse teemagrupid.
Marjo Lehtimäki andis ülevaate tehtud tööst ning koostööst teiste riikidega. Aastate jooksul on toetatud 180 projekti kokku 1,6 miljoni euro eest. Projektide tulemusena tekkis 30 uut ettevõtet, loodi üle 50 töökoha ja kaasati erinevatesse aruteludesse ja tegevustesse üle 44 500 inimese.
 Sepra strateegia ENG
Ettekanne Sepra rahvusvahelisest koostööst (PDF)
Keskaja teemapäevad Pyhtää vallas
Keskaja teemapäevad Pyhtää vallas on üks osa rahvusvahelisest projektist Loving Local Values, mille osapoolteks on Leader tegevusgrupid Sepra ry (Soome) ja MTÜ Arenduskoda (Eesti). Projektis osalevad teostajatena ProAgria Kymenlaakso ry ja MTÜ KEEL.
Kahel tegevusgrupil oli projekti raames mitmeid ühiseid tegevusi, kuid olid ka tegevused eraldi. Ühte projekti osa külastasime Pyhtää vallas, kus Pyhtää kirikukülas toimusid keskaja teemapäevad. Teemapäevade eesmärk oli anda tänapäeva inimestele ettekujutus keskaegsest elust. Kogu tegevus teemapäevadel oli seotud kohaliku ajalooga. Oli kirjutatud 21-osast koosnev ürituse stsenaarium, mis põhines kohalikel tegelikult elanud inimestel ja ajalool. Üheks suureks tervikuks seoti teemapäevad, laat, kohalik ajalugu ja Pyhtää kirik. Teemapäevadel osales väga palju rahvast, oodati kuni 500 inimest, tegelikult oli ligemale 2000 osalejat. Pyhtää väga hea akustikaga kirikus esitas üks ürituse kohalikest eestvedajatest meile ka mõned keskaegsed laulud.
Pühale Henrikule pühendatud hallist kivist Pyhtää kiriku ajalugu ulatub aastasse 1460. Kiriku algupärane välimus on väga hästi säilinud tänapäevani. Kirik on tuntud algupäraste võlvi- ja seinamaalingute poolest. Kiriku põhjaseinal on kujutatud ligi seitsmemeetri kõrgust Püha Kristoforost, kes on kõigi teelolijate kaitsepühak.
Stockfors Kaarihalli
Tegevus sai siin alguse 1897. aastal, kui kaks Norra päritolu härrasmeest avastasid Stockforsi ning ostsid mõisamaad enda kätte ja asutasid hakkepuidufirma. Stockfors Oy Ab oli sel ajal Soome üks suurimaid hakkepuidufirmasid. Et kindlustada juurdepääs toorainele ostis omanik ressursiks kokku metsakinnistuid ja maad. Oluliseks sai ka põllumajanduslik tootmine.
1903–1904 hakati tegelema nn puu „jahvatuse-hõõrutusega“ mehhaaniliseks kiuks, mida kasutati paberi tootmiseks. Juurde ehitati kaks hüdroelektrijaama. Jaamade tootmisvõimsus oli tolle aja kohta sedavõrd suur, et lisaks oma tarbeks jätkus ressurssi ka lähivaldadele ja isegi Helsingile.
Tehas on olnud omal ajal väga suur. 1934. a oli kõige suurem käive. Sõja ajal oli tootmine häiritud, kuid 1946. aastaks oli olukord juba normaliseerunud. 1983 müüdi tehas edasi ja tegevus lõpetati. Tühjaksjäänud tehas võeti üle muuks kasutuseks. Hetkel tegutseb territooriumil väike paberitootmisvabrik, vigastatud lindude turvakodu ja mõned väikeettevõtted veel.
Nõlval asuv suur maja on olnud tehase endise tegevjuhi elamu, praegu korraldatakse seal erinevaid üritusi ja pakutakse majutusteenust. Endine vana paberiladu on käesoleval ajal kohandatud suuremate ürituste (perepeod) läbiviimiseks. Laohoonesse on kujundatud kogukonna kooskäimiskoht, kuna hoone ise on küllalt hõre saab seda kasutada vaid suvisel perioodil, personali ette nähtud ei ole. Kogukond on soetanud sinna lauad toolid ja soojakiirgurid, laudade taha mahub kuni 200 inimest. Hoone on suvekasutuses, rajatud oli ka pissuaar (meeste välikäimla), mille toru jooksis otse jõkke. Kuna keskkond näeb eriline välja on see just seetõttu inimestele tihti eriti sobilik. Laohoone on kasutusel alates käesoleva aasta suvest. Augustis toimus tangopidu Argentiina tango Pyttis, mille programm hõlmas tango kontserte, tantsuteatrit, tango juhendamist ja tantsimist DJ saatel. Kasutatud valgustuse ja hea ilma tõttu osutus üritus kordaläinuks.
Aasta tagasi loodi ühing, mille idee nimi on „Arenev küla“. See projekt hõlmab tehase territooriumi ja kiriku ümbrust. Taotleja on Pro Pyhtää ry. Projekti maksumus on 57 672 €, millest toetus on 40 001,30 €. Pyhtää kirikuküla ja Stockforsi piirkonna arendusprojekt „Arenev küla“ toimib vihmavarjuna projekti territooriumi mittetulunduslikele ja muudele organisatsioonidele. Projekt tõhustab koostööd piirkonnas ja sellega suurendatakse külade elujõudu. Areneva küla projekt koolitab, konsulteerib, toodab, turustab ja tagab professionaalsete ekspertide abil, et võimaldada edukaid tingimusi piirkonna arenguks. Projektiga suurendatakse Pyhtää kirikuküla ja Stockforsi piirkonna tuntust ja kujundatakse imidžit. Tegemist on pilootprojektiga, millega antakse abi ühendustele ja ettevõtjatele nn vihmavarju mudeli järgi. Ühing rahastas ka tangoõhtut. Järgmiseks suveks on planeeritud üritus „Õlu ja toit“. Tehase territooriumil toimetab ka väike saunaettevõtja, kellel on tegevuste tarbeks ka kardid.
43-le kohalikule ettevõtjale on esitatud küsimus, kuidas piirkonda arendada. Peamine nägemus oli kompleksi kasutus pereürituste läbiviimise kohana. 80% osalejatest tuleb üritustele 20 km raadiusest. 50 km raadiusest 5% osalejatest. Korraga mahub sinna 5000 inimest (+-1000 inimest). Aastas peaks toimuma 4–5 üritust. Uus liiklustrass, mis on valmimas, on organiseerijatele tõsine märk sellest, et hakkab rohkelt rahvast liikuma ja nende toimetusi/tegemisi jälgima. Sõiduaeg Helsingist lüheneb kuni tunnini. Uue kiirtee valmimisega loodetakse turistide arvu suurenemisele, ollakse valmis korraga vastu võtma 1600 turisti, kellel on võimalik võtta osa suveteatrist ja tantsuõhtust. Turistide arvu soosib pealinna lähedus. Lisaks pakutakse erinevaid meelelahutusi piirkonnas toimuvatele üritustele.
Ettevõtmiste taustaks on projekt, mille kaudu on kaks aastat püütud kohalikke inimesi tegudele üles äratada. Rahvusvahelise koostöö jaoks on tarvis luua suhted ning neid edasi arendada, et jõuda koostegemisteni. Kogemus ühistegemisest on venelastega Karjalast.
Ahola Farm - www.aholafarm.fi
Põllumajandusega tegelev pere-ettevõte, kes pakub piirkonnas erinevaid teenuseid ja arendab turismi.
Enamus teenuseid pakub Tuula ja Jukka Ahola pere ise. Farmil on oma autogrossi rada, mida renditakse välja huvilistele. Samuti pakutakse talu küüni erinevateks seminarideks, üritusteks, sünnipäevadeks jne. Väiksemad toitlustamised teevad ise, suuremad tellivad sisse koostööpartneritelt. Uueks suunaks on leitud erinevate maatöö teemapäevade korraldamise (näiteks vanaaegsete tööriistadega heinategu), kus saavad inimesed kaasa lüüa ning samal ajal tutvustatakse ja reklaamitakse ka talu teisi teenuseid. Talul on ka väike väli-kirik, kus on peetud laulatusi.
Üldine tähelepanek oli, et nad seal Soomes maadlevad samade probleemidega nagu meie. Kõik teevad midagi, lootuses, et ehk midagi ikka paremaks läheb. Ja küllap läheb ka! Aga kas see on areng? Strateegiad, arengukavad ja projektid tuginevad argimõistusele, sekka ideerikaste inimeste vaimuvälgatustele. Trotsitakse ebasoodsaid tingimusi, kaugust keskustest ja inimeste vähesust ning vananemist. Ega rumalamaks ei jäänud.
Märksõnad Soome kogemustest
- Vene piiri lähedus. Piir kohati muutumatu 1595. aastast, olles Euroopa vanim piir. Palju metsa ja vett. Nikli kaevandus. Tuntud suusakeskused.
- Arenguid planeeritakse pikalt ette.
- Koostöö arendamine igal tasandil. Ettevõtted, MTÜ-d, vallad, kõik naaberriigid, EL. Koostöö tegemiseks erinevad projektid ja programmid.
- Tugev töö Venemaa turisti toomiseks piirkonda. Luuakse koostöövõrgustikke, rajatakse teid, õpitakse vene keelt, reklaamid ja viidad vene keeles. Valmistutakse viisavabaduseks Venemaa ja EL-i vahel. Vene turistide osakaal tõuseb pidevalt. Tuleb hea hariduse ja sissetulekuga keskklass. Vene turist jätab piirkonda ca 2,5 korda rohkem raha kui soomlane. Vene turist tahab kvaliteetset ja usaldusväärset teenindust. Tullakse hea transpordiühendusega piirkonnast.
- Leader grupid. Katavad ca 70 000 elanikuga piirkondi. Liikmemaksud 10–15 eurot. Omavalitsuste liikmemaks elanike arvust sõltuv, suurusjärk 4 eurot elaniku kohta.
- Leader projektid. Toetatud projektid hakkavad ennast ise majandama. Mitmed rahastatud projektid suunatud kooskäimiskohtade ja vaba aja veetmise rajamiseks. Järgneva perioodi prioriteedid ettevõtlus, elukeskkond, koostöö.
- Elanikkond külastatud piirkonnas vananeb. Noored lahkuvad valdavalt Lõuna-Soome linnadesse. Rahvastiku tihedus väike, pisut üle 2 inimese ruutkilomeetril.
Märksõnad reisiseltskonna kogemusest
- Leader gruppide prioriteedid erinevad. Toetatud projektid valdavalt külakeskused, õpitoad, sotsiaalabi. Ei jäänud kõlama ettevõtluse toetamine.
- Külaliikumine erineval tasandil. Üllatuseks oli, et ühel kolmandikul Soome küladest on külavanem
- Palju huvitavaid inimesi, kes tegutsevad innukalt.
 |
| Karjala mängud |
 |
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles