Teine külastatav kohalik tegevusgrupp oli Vaara-Karjalan LEADER ry maakaista.fi/vaara-karjala. Meid võtsid vastu tegevusgrupi juhatuse esinaine Alina Koponen, Pielise Karjala Arenduskeskusest Eila Lintunen ja Maaharidus Liidust Suvi Kaljunen (kes oli meile ka eesti keele tõlgiks) ja Lieksa linnapea Esko Lehtoga.
Kohtumine Lieksa Raekojas
8.oktoobri lõunaks olime jõudnud Vaara-Karjalan (Voorte Karjala) tegevuspiirkonda ja meid võeti vastu Lieksa linna raekojas. Põhjamaiselt tagasihoidlikku raekojasaali kaunistasid seintel traditsioonilised Karjala puunikerdus skulptuurid, kombekohaselt pakuti sõidust tulijatele kohvi ja saiakest. Tegevusgrupi esindajad tutvustasid oma piirkonda arvudes, tegevustes, muredes ja rõõmudes. Perioodi 2014-2020 üldkontseptsiooni nimeks oli saanud „Loovides vastuvoolu“, mis tegelikult peegeldab piltlikult ka nende tänast päeva ja püüdu tuleviku nimel midagi paremaks muuta.
Alina Koponen, Vaara-Karjalaa Leader tegevustest  ettekanne
Eila Lintunen, Pielise järve piikonna Karjala turismiarengust ettekanne
Vaara-Karjala Leader tegevusgrupi piirkonnas on sarnaselt Eestiga probleemiks see, et elanikkond vananeb ning haritud noored ei tule enam kodukohta tagasi. Samal ajal on piirkond rikas loodusressursside poolest. Nii siis loodetaksegi elu ja majandus käima tõmmata läbi turismiteenuste arendamise ning panus on suuresti vene turistil ning piiriülesel koostööl Venemaaga.
Venemaa-suunaline koostöö eesmärgiks on turistide arvu suurendamine, ööbimiste arvu suurendamine, kohalike teenuste kasutamise intensiivistamine. Piiriäärsed alad on majanduse elavdamise kontekstis huvitatud viisavabadusest, kuid vastukaaluks sellele on nii kohalikul kui üleriiklikul tasandil väike hirm suure tõenäosusega kaasnevate kõrvalmõjude suhtes - kuritegeliku elemendi ja selle tegevuse levik Soome.
Koostöö-tegevuste sisuks on seni olnud peamiselt vastastikused tutvumisvisiidid jm match-making-tüüpi sündmused. Tööstuse/majanduse vallas on peamiseks ühistegevuse objektiks mets ja puit. Seejuures ei soovi Venemaa olla vaid tooraine eksportijaks vaid soovib koostöö raames investeeringuid omalpool piiri taristu arendamiseks (teede rajamine metsades puidule ligipääsuks) ning puidutöötlemistööstuse väljaarendamiseks. Üks idee tasandil skeem oleks selline, et soomlased rendivad Venemaal pikaks ajaks (nt 40 aastat) suured metsa-alad, ehitavad seal välja nii turistidele kui metsaveoks vajalikud teed, saades mahavõetud metsa endale. Vene poolel kardavad kohalikud elanikud, et selliseid lepinguid sõlmivad oligarhid Moskvas ei tunne huvi piirialade arendamise suhtes vaid ärist saadava tulu suhtes ning idee teostus lõppeb lageraie ja songitud pinnasega, soomlastel omakorda hirm, et Venemaa metsadesse veetud tehnika leiab sundkorras uued omanikud. Niisiis on vastastikuse usalduse küsimus üsna mitmel tasandil.
Tegevuskulude osakaalu 20% peetakse heaks efektiivsusnäitajaks. Eesti tingimustes on see pigem kõrge, kuid arvestades kordades suuremaid vahemaid Soomes (tegevusgruppe on oluliselt vähem, tegemist on hajaasustusega, territooriumid suured), siis võib 20% olla tõesti hea näitaja.
Igas projektis hankes on vähemalt 45% EL raha ning 20% kohaliku omavalitsuse (KOV) vahendeid. KOV maksab Leader tegevusgrupile nn pearaha piirkonna elanike arvu pealt ja see on 33 eur inimese kohta aastas.
Rukajärvikeskus - www.rukajarvensuunnanhistoriayhdistys.fi/rukajarvikeskus/
Külastasime Vaaran-Karjalan LEADER ry tegevuspiirkonnas Lieksa linna lähedal asuvat Rukajärvikeskust. Lieksa linn asub Helsingist üle 500 km kaugusel Venemaa piiri ääres. Külastatav objekt oli piirivalve juhtimis- ja koolituskeskus, mille ruumidesse on endiste pensionil olevate piirivalvurite initsiatiivil asutatud Soome piirivalve ajaloole ning Talvesõja ja Jätkusõja sündmustele pühendatud muuseum. Muuseum on asutatud viimases sõjas sõdinute auks ning eesmärgiga tutvustada järeltulevatele põlvedele sõjasündmusi nii nagu nad tegelikult aset leidsid. Piirivalvekordon tegutseb seal ka praegu, kuid väiksemas isikkoosseisus. Kui veel eelmise sajandi lõpus oli selles piirivalvepunktis 150 meest, siis praegu leiab seal rakendamist 50 meest. Piirilõigu pikkus Lieksa piirkonnas on 107 km ja juhtimiskeskusest piirini on linnulennult 35 km. Piirilõik, mida valvatakse on Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel kokku lepitud Stolbovo rahulepinguga ja see on muutumatuna paigas olnud juba 1617. aastast. Ka teine vana piirilõik, aastast 1595, asub seal lähedal Kuhmo piirkonnas. Seega on piiri valvamine olnud selles piirkonnas olulisel kohal juba väga pikka aega ja seda peetakse sealkandis põliseks pikkade traditsioonidega tegevusalaks. 2004. aastal suleti ametlikult 1935. aastal avatud Lieksa piirivalve koolitus- ja juhtimiskeskus. Soome piirivalve asutati 1919. aastal.
 |
|
 |
Muuseum avati endise koolitus- ja juhtimiskeskuse ruumides 2013. a juulis. Ohvitseride majas on avatud väike 5-toaline muuseum, mis on pühendatud Soome piirivalve ajaloole: www.raja.fi/p-kr/perinteet/lieksan_rajaperinnetalo. Välja on pandud relvad, vormiriided, igapäevase elu-oluga seotud asjad, vabal ajal valmistatud käsitöö, rekonstruktsioon piirivalvepunktist, piirivalves töötavate sportlaste poolt võidetud auhinnad jne. Vanimad eksponaadid on Rootsi aegadest pärit kaks piiriposti. Eksponaate oli juba kogutud alates 1960-ndatest aastatest.
Teises hoones oli Jätkusõja lahingutele pühendatud väljapanek. Muuseumi rajamise üheks olulisemaks eesmärgiks ongi säilitada ja levitada teadmist sõjasündmuste kohta, sest nüüd pärast arhiivide avamist (70 aastat on möödunud toonastest sündmustest) saab rääkida ausalt ja avatult juhtunust. Paljud inimesed käivad otsimas vastust sõjas kadunuks jäänud omakste kohta. Teatavat huvi on märgata ka Venemaa poolelt.
 |
|
 |
Muuseum ehk Rukajärvikeskus on taotlenud ka toetust Leader-programmist. Nad on saanud rahastamisotsuse 50 000 eurose projekti elluviimiseks, millest moodustab toetus 30 000 €. Omafinantseering (20 000 €) loodetakse katta annetuste ja vabatahtliku tasustamata tööga. Projekti sisuks on välja ehitada temaatiline tee – Rukajärventie, mis algab Lieksa raudteejaamast ja lõpeb Kivivaaras. Samuti soovitakse välja ehitada piirivalvepunkti laadne ehitis kuni 50 inimesele, kus giidid saavad külastajatele rääkida Jätkusõja sündmustest. Taotleja, kelleks on Rukajärvi piirkonna ajalooühing, ülesanne on ka tagada, et muuseumi ekspositsioon oleks ajakohane ja vajadusel seda uuendada, samuti välja õpetada giidid. Rahastatav projekt on osa suuremast projektist, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikkusele tutvustada sõjaveteranide mälestusi.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles