MAAELUVÕRGUSTIK: Soomest kogemusi kogumas - Elävä Kainuu Leader piirkonna külastuse ülevaade

Õppereisi kolmandaks päevaks (9. oktoober 2013), olime jõudnud Kainuu maakonda, Kajaani linna. Õppereisi kolmas päev oli sisutihe ja väga huvitav. Päev algas kohtumisega Kajaani hotellis, kus Elävä Kainuu Leader tegevusgrupi tegevjuht Pirjo Heikkinen ja Monika Kokkonen tegid piirkonda tutvustava ettekande. Piirkonda kuuluvad: Kuhmo, Suomussalmi, Hyrynsalmi, Ristijärvi ja Sotkamo vallad.

Elävä Kainuu Leader on LEADER tegevusgrupp, kes soodustab piirkonna elanikel kodukohta arendamist, suurendada oma kodukoha atraktiivsust ning aitab luua piirkonda uusi töökohti ja ettevõtteid. Tegevusgrupp on loodud aastal 1996. Tegevusgrupp nõustab piirkonna taotlejaid piirkonna arendamiseks mõeldud taotluste koostamisel ja projektide rakendamisel. Tegevusgrupp võtab taotlusi vastu jooksvalt. Tegutsetakse Kuhmo, Sotkamo, Suomussalmi, Hyrynsalmi, ja Ristijärvi omavalitsustes. Kainuu maakonna lääneosa omavalisuste: Kajaani, Paltamon, Puolangan, Vaalan, piirkonnas tegutseb Oulujärvi LEADER tegevusgrupp. Oulujärvi LEADER on kalaleader. Elävä Kainu tegevuspiirkonda katab väga suures ulatuses mets, nad on metsa piirkond, kus tegutseb palju ettevõtjaid, kes on seotud puidu ja puidutöötlemisega. Tegevusgrupi üheks toetusmeetmeks on „Rohelise vägi“ („Vihrea voima“). Sellest meetmest on võimalik toetust taotleda ettevõtjatel ettevõtte arendamiseks, kes on seotud metsaga, puiduga ja loodusega. Teine meetme nimi on „Sinised unistused“ („Sinisiä ajatuksia“), see meede on loodud organisatsioonidele, kes arendavad külaelu, kultuuri ja kogukonda. Kolmas meede kannab nimetust „Käsikäes“ („Käsikynkkä“), see meede on loodud koostöö võimaluste loomiseks nii kohalikul, piirkondlikul, kui ka rahvusvahelisel tasandil. Elävä Kainu tegevusgrupp nimetab oma meetmeid tegevusgrupi ABC-ks.

Kainuu koostöö Venemaaga

Kajaani linna hotelli oli meiega kohtuma tulnud ka Kainuu omavalitsusliidu arenguekspert Paavo Keränen, kes andis meile ülevaate Kainuu piirkonna koostööst Venemaaga, ENPI projektidest (piirideülene koostöö) ja järgmise perioodi koostööplaanidest. Heaks näiteks piirideülesest koostööst oli linna, nimega Kostamus, loomine. Linna ehitust on alustatud kaheksakümnendatel aastatel ning see on üks uusimaid linnu Loode-Venemaal. Linna on ehitanud soomlased, koostöös venelastega. Linna peamiseks elatusallikaks on malmikraanulite tootmise tehas. Linn on ainulaadne veel selle poolest, et linn on ehitatud inimtegevusest puutumata jäänud piirkonda, Karjala soode ja okasmetsade keskele, 63 laiuskraadile, polaarjoone lähistele. Rahvusvaheline tööjaotus on andnud häid tulemusi, ehitati ilus kaasaegne linn.

Paavo Keräneni ettekanne

Vuokati Husky farm

Õppereisil osalenutel oli võimalus sõita ka kelgukoerte vankriga. Seal ootas meid pikisilmi umbes 80 koera, et meie rakendit vedada. Sellel päeval leidsid rakendust kahe vankri vedamiseks vaid kümmekond koera. Teistel tuli oodata oma hilisemat võimalust. Et kelgukoerad saaksid tegutseda ja rakendit vedada aastaringselt, siis kelkudest on arendatud vankrirakendid ja tõukerattarakendid, millega pakutakse külalistele suurepärast sõiduelamust. Aastas külastab farmi üle 5000 inimese. Farm oma koerte, sõiduvõimaluse ja suveniiripoega jättis suurepärase mulje ning oli toredaks külastuselamuseks selles päevas.

Heinise külamaja

Selline inforohke ja suurepäraste külastuselamustega päev oli märkamatult lõunasse jõudnud. Käes oli lõuna, mille me veetsime heade roogade saatel Heinise külamajas. Lõuna oli maitsev ja kosutav. Heinisis tutvustas LEADER projekti meile Sakari Seppänen LAG juhatuse liige.

Helsingist Heinisse on 461 kilomeetrit, Heinisest Sotkomosse on 15 km, Vuokatisse 20 km. Sotkomas on üle 10 000 elaniku. Piirkonnas on Euroopa suurim hotell (7500 majutuskohta), veekeskus, Vuokattis on ka spordikool. Suusatajaid on kogu maailmast treenimas, on suusatunnel (suvel ka -6, -7C). Eestlased ka seal treenimas. Tihe koostöö Otepääga. Oktoobri esimesel nädalal avatakse suusarada kunstlumel, mida eelmisel talvel lumekahuritega valmistati ja mis seisis kevade-suve saepuru all. Sellega pikeneb suusaperiood üle kuu. Kui on lund, on majutuskohad aktiivses kasutuses. Väljaspool Soomet on tavaliselt 2500-3000 suusatajat.

Heinise külamaja asub endises koolimajas. Kool suleti 2004. aastal. Elanikkond vananeb, noori vähe. Parimatel aegadel oli koolis üle 100 lapse, sulgemise eel 23 last ja 2 õpetajat. Külas oli palju seltse ja ühinguid, kelle tegevus oli kehv, kaootiline. Kogukond otsustas nende tegevused lõpetada ja asutada külaselts MTÜ-na, et oleks võimalik kirjutada projekte ja tuua investeeringuid külla. Külaselts sai vallalt koolimaja koos 50 ha maaga 50 euro eest 40 aastaks rendile. Külaseltsi juhib 10 liikmeline juhatus (7 meest, 3 naist), liikmeid on 180 viiest eri riigist (sh Inglismaa, Rootsi, Sveits, Austria). Liikmemaks on 10 eurot aastas, liikmed saavad 20% soodustust ruumide rendil jm üritustel. Aktiivseid liikmeid on 60. Maad renditakse omanikult, kes hooldab ise metsa. Külaselts rendib ruume ja maakasutuse võimalust (disgolf, seiklusrada jms).

Ellu on viidud üle 10 projekti, 72% rahastust on tulnud LEADERist, 10 % on omaosalusena pandud talgutööna, 18% on omaosalust, mis tuleb maja rendist jm tegevuste korraldamisest. Vabatahtliku töö hind on 10 eurot tund, mehhanismidega 30 eurot tund. Majja on investeeritud 120 000 eurot. Oulu ülikool on aidanud IT poolega, vald on toetanud väiksemate asjade korral. Maja ülalpidamiseks vallalt toetust ei saa. MTÜ-l on üks töötaja, kes on tulnud Töötukassa kaudu, ülejäänud palgaraha maksab MTÜ. Kui maja oli valla hallata, oli kulu 20 000 eurot aastas, nüüd on kulud majale 10 000 aastas. Majal on oma katlamaja, köetakse ka õliga, õhksoojuspumbaga. Aastakäive on 50 000 eurot aastas. Maja renditakse sünnipäevadeks, pulmadeks, kogukonna üritusteks, aga ka koolitusteks (nt jahikoerte peremeeste väljaõpe jms huvitavat). On 20 majutuskohta (kööginurgaga), lisamadratsite võimalus. Keldrikorrusel on saun. Toitlustuse saab tellida väljapoolt, ise teha või tellida külaseltsilt. Joogid võivad pidude pidajad ise kaasa võtta. Õueala rendivad hobuste, koerte jm võistlusteks, treenimiseks. Majas viib rahvaõpistu läbi erinevaid töötube: puutöö, käsitöö, aeroobika jms. Külaselts ise ringide tööd ei korralda, rendib vaid ruumid. Laagreid korraldavad 4H, on spordilaagrid, noorterühmad, jahikoerte katsed jne.

Maastikul on veel golfirada, mis on 28 m pikk, 18 auguga. Lisaks on frisbyrada e disc-golfi rada. Kõrvalhoone (100 aastat vana) sai sel suvel korda tehtud suveüritusteks. Eestvedajajate motivatsiooniks on võrgustumine. Juhatuse liikmetest 3 kuulub valla volikokku (volikogus üldse 35 liiget). Üks eestvedajatest endine Parlamendi liige, teine endine Soome Loto süsteemi looja ja süsteemi Eestisse tooja. Ägedad mehed!!!!

Retikka Teater

Sõit jätkus Suomussalmi suunal umbes 1,5 tundi, mille järel olime jõudnud sellise huvitava projekti juurde nagu - Retikka Teater. Seda projekti tutvustas meile Ulla Schroderus.

Suomussalmi spa- ja restoranimaja laiendati teatrihoone võrra. Tegu on "ise projekteeritud" kaasaegse "kolehoonega", ehkki arhitektuuriliselt ei ole ehitisele etteheiteid. Teatrimajas käies paistis silma ruumide läbimõeldus ja planeeritus, midagi ei olnud puudu ega üle. Teatri ehitusel kasutati kohalike ehitajate abi ning edendati taaskasutust, näiteks on 186-kohalise teatrisaali sisustamisel kasutatud kontserdimaja vanu toole. Akustiliselt on saal õnnestunud, seal esinevad meelsasti ka rahvusvahelised orkestrikoosseisud. Üleval on kaasaegne helipult ja valgusrežii võimalused. Aastas antakse 3 esietendust,mis on kantud hooaja vaimust- talvel lõbusam jõuluteemaline, kevadel draama, suvel suveetendus. Näitlejaid on 30 ringis, proove tehakse iganädalaselt, vastavalt vajadusele. Stsenaariumid kirjutab ja näidendid lavastab professionaalse lavastajanäitejuhi hariduse saanud Ulla Scroderus. Peamine inspiratsiooniallikas on kohalik elu ja kohalik pärimus. Ulla on ka ainus täiskohaga töötaja, kelle palgafond moodustub piletitulust. Lisaks talle töötab majas poole kohaga sekretär, kelle palgast pool tuleb kohalikult omavalitsuselt, teine pool projektirahadest ja ka piletitulust. Retikka on tüüpiline Soome harrastusteater. Samas on ebatüüpiline see, et neil on oma suveteater, kuhu mahub kuni 9000 pealtvaatajat ning teatrimaja, kus saab statsionaarselt etendusi lavastada.Teatri tegutsemise areaal on lai - 200 km. Suomussalmi on suur vald, aga Retikkasse tullakse nii mängima, kui vaatama ka kõrvalvaldadest. Tegu on Põhja-Karjala ilmselgelt tegusama teatritegijate pundiga. Suviti tehakse lastele ja täiskasvanutele teatrilaagreid, osavõtt on aktiivne ja tullakse ka mujalt Soomest.

Alates möödunud aastast tegutseb ka kino, muuhulgas näidatakse 2D ja 3D filme, omatuludest on soetatud väärikas heli- ja kinosüsteem, mis lähemal vaatlusel võiks kadedaks teha iga eesti kinopidaja. Kuna Suomussalmi vald on tihedalt seotud Venemaaga, kohapeal elab ja turistina käib hulganisti venelasi, on teater sõlminud sõprussuhted ka üle piiri teatritruppide ja muusikutega. Selle aasta sügisel korraldatakse esimest korda Vene Kino päevad, kus muuhulgas esineb Kalevala teatritrupp Venemaalt. Pakutakse kohalikule vene sootsiumile kultuurilist "kodumaist" meelelahutust ning põliskarjalastele võimalust tulla ja sõlmida sidemeid ülepiiri asukatega. Teatrimajas on ka suur näitusesaal, kus pidevalt vahelduvad väljapanekud, meie sealviibimise ajal olid seal üleval kohaliku viielapselise pere joonistused ja graafika. Eestil on Retikka-teatrilt kõvasti õppida, just aktiivse projektitöö osas - Leaderist on saadud väga ilusasti raha ning toetust on hangitud "kust ainult võimalik". Palju on selles eduloos Ulla isikut, ta on erakordselt särav ja entusiastlik naine, võiks isegi öelda, täiesti ebatüüpiline tavapäraselt tasakaalukale "ootame-vaatame" soomlasele.

Mul tekkis link Tamur Tohveri juhitava teatrikooliga, tahaksin Tamuri ja Ulla omavahel kokku viia. Nende juhitavates (harrastus) teatrites on palju sarnasusi. Tamuril oleks Ullalt saada kõvasti inspiratsiooni projektide kirjutamiseks kuna ka tema tahaks liikuda Tallinnast väljapoole, jõuda maanoorteni, sest teatritegemine on ka Eestis väga populaarne ning vääriks üldist kvaliteedi tõstmist. Päev lõppeski selliste põnevate kogemuste ja elamustega. Pärast Retika-teatri projektiga tutvumist ootas meid mitmetunnine bussireis, kuniks jõudsime väsinuna aga rahulolevatena Kuusamosse ööbima, et jätkata järgnevat põnevat õppereisipäeva puhanuna.