Reisi viimane külastuste päev oli LAG Myötäle ry www.myotale.fi/fi/etusivu ja KUUSAMO piirkond. Esimese tegevusena hommikul käisime tutvumas Myötale bürooruumidega. Meid võtsid vastu tegevjuht Pirjo Jaakkonen, Marja Tuomivaara ja Marjo Kämäräinen. Pirjo on tegevjuht ja tema tegevusteks on ettevõtlustaotlused, Marja tegeleb külade- ja ühingutega ning ettevõtlusinkubatsiooni projektid.
See oli selle reisi ainus tegevusgrupi büroo, mida külastasime ning see tekitas suurt elevust, sest vahetut töökeskkond on alati huvitav vaadata. Väga pikk see külastus ei olnud ja pikemaks piirkonna tutvustuseks liikusime Kuusamo linnavalitsuse saalis.
Myötäle ry tegemisi tutvustas Pirjo Jaakkonen  Ettekanne.
Tegevuspiirkond koosneb kolmest vallast: Taivalkoski, Posio ja Kuusamo. LAGi pindala on 12 000 km2, sellest on 1500 km2 katavad veekogud. MTÜ loodi 1999. a, kuid esimene periood tegutseti Soome riigi rahastatud Leader-tüüpi partnerlusena. Leader tegevusgrupina alustati tegevust 2007. aastal. Elanikke on piirkonnas 24 200 (2,08 elanikku km2 kohta). Piirkonna probleemid on vananev elanikkond, tugevuseks puhas loodus ja selle ümber arenev ettevõtlus.
Arenguprioriteedid: maapiirkonna arendus, ettevõtlus ja elukeskkond.
Tegevusgrupi liikmeid on 149, kõik soovijad võetakse vastu (liikmemaks 10 eurot aastas). Juhatuses on 9 liiget ja sinna kuuluvad kohalikud omavalitused, ettevõtjad ja kolmas sektor ning kohalikud elanikud. Kogu perioodi eelarve on 4 711 200 eurot.
Taotlused: 123 taotlust on saanud perioodi jooksul rahastust, nendest 52% üldkasulikud ja 48% seotud ettevõtlusega. 4 on olnud nn koordineeritud projektid (väiksed projektid korjatakse kokku ja esitatakse koos). LAGil on olnud ka üks rahvusvaheline projekt.
Toetusmäärad: ettevõtlus 35% (omafinantseering 65%), ettevõtluse arendamine 50%, üldkasulikud projektid 90-100%.
Järgmine periood: piirkond jääb samaks, taotletav eelarve 4 300 000 eurot. 4 prioriteeti: elujõuline ettevõtlus, inspireeriv keskkond (elukeskkonna parendamine), aktiivsed ühendused (eelkõige noored fookuses), avardav koostöö (nii omavaheline kui rahvusvaheline).
Pauli Saapunki ettekanne „Piiriülese koostöö võimalused Venemaaga nüüd ja tulevikus“
Pauli Saapunkimeenutas oma esinemist Eestis 1980. aastal Tartu Ülikoolis, kui ta tegi ettekande teemal turismi arendamisest Venemaaga. Pauli Saapunki on 2003. aastast Kuusamo volikogus. Enne seda aastatel 1987 – 2003 on olnud Soome parlamendi e Eduskunta liige.
Saapunki on poliitik, kes on tuntud nii Kuusamo ja Oulu piirkonnas, kui ka kogu Soomes ja ka väljaspool Soomet. Teada ja tunnustatud on tema koostöö Venemaaga. Oma ettekandes tõi ta välja, et nii Soomes, Eestis nagu ja kogu Euroopas toimub linnastumine. Kuid ka maapiirkondade elu on tähtis. Olukord ei ole lihtne, kuid tuleb tegeleda ka suurlinnadest kaugemate piirkondadega ja maapiirkondadega. Ta esitas huvitava võrdluse: linn on nagu süda ja maaelu on kui veresooned ja kui veresooned lubjastuvad, muutub ka südame tervis kehvemaks.
Poliitik Saapunki on teinud Venemaaga koostööd juba paarkümmend-kolmkümmend aastat, ta peab seda kogu Soome jaoks tähtsaks, kuid eriti Soome Venepiiri alade jaoks. Soomes, idapiiril elavad inimesed mõistavad paremini, mida tähendab piir ja piiriülesed suhted naabritega. Ta ütleb, et ilma sõjata ei oleks teda olemas. Saapunki on sõjaajal sündinud laps ja saksasõduri poeg (ta on välja andnud raamatu “Saksalaissotilan poika”). Juba noorena ta otsustas, et tahab kaasa rääkida ja teha kõik, et sõjaaegsetest vaenlastest saaksid sõbrad. Soomel on 1250 km maapiiri Venemaaga, mõlemal pool piiri mõistetakse kui tähtis on kaubavahetus ja turism. Pauli Saapunki valiti parlamenti 1987, sellest ajast ta on püüdnud arendada Soome ja Nõukogude Liidu (nüüd Venemaa) suhteid. Tal on Venemaal väga palju kontakte ja sõpru, sh venemaa tipp-poliitikud. Pauli Saapunki on nimetatud Soome esimeseks Vene Föderatsiooni aukonsuliks, Saapungil on head suhted Venemaaga, ta on teinud lähipiirkondadega palju koostööd. Tema teene on paljuski selles, et Kuusamo lähedale rajati piiriületuspunkt. Ta on juhtinud Barentsi mere koostööd piirkonnas ning juhib Soome-Vene ühingu tööd jne. Piiriüleseid projekte on olnud mitmeid ja need on teinud Saapunkist tuntud mehe Venemaa kõrgetes valitsusringkondades.
Ta tõdeb, et Lõuna-Soomes alati ei mõisteta idanaabri tähtsust. Olles Parlamendis, tegi ta 3 sellesuunalist ettepanekut: piiriületuspunkt Kuusamo piirkonda, sõprusvald teisele poole piiri ja rajada suusakeskus Vene poolele. Esimesed kaks on ellu viidud. Suusakeskused on seni veel ainult Soome poolel ja see on arendanud turismi Soome ja Venemaa vahel.
Üheks koostöö huvivaldkonnaks Venemaaga on teedeehitus, Ta rääkis teede ehitusprojektidest Venemaa poolel ja probleemidest piiriüleste projektide elluviimisel. Teede projekti ja Barentsi piirkonna asja ajamise tulemusena on Pauli Saapunki tuntud mees Venemaa välisministeeriumis, ta on isiklikult tuttav ka Sergei Lavrovi ja teiste Venemaa tähtsate poliitikutega. Tema arvates võiks Soome ja Venemaa vahel olla 72 tunnine viisavabadus, see suurendaks ja lihtsustaks piiriülest koostööd, turismi, suureneks 2-3 päevaste külastuste arv jne. Ta arvab, et ka Eesti suhted Venemaaga saaksid ja võiksid olla paremad.
Matti Pohjola, esines ettekandega "Piiriülese turismi võimalused" on ettevõtlusühenduse (Federation of Kuusamos Enterprises & Managing) juht, ühtlasi omab turismiettevõtet Nordic Holidays ja tegeleb taksondusega. Ettekanne
 |
|
Pohjala on pärit maalt, 35 km Kuusamost. 1988.a alustas taksoettevõttega. 1989.a rajas esimese reisibüroo Kuusamos, ollles ise ka selle juhatuses. 1999. a lõi juba oma reisiettevõtte Nordic Holiday Servicec Ltd. Tegemist on pereettevõttega, mille mänedzeriks on abikaasa Tanja Pohjola, kes asus Soome elama 1993.a. Ta on läbinud rahvusvahelise turismi koolituse. Ettevõtte arendamise pool on Matti õlul. Nordic Holidayl on kasutada 6000 majutuskohta, mis kuuluvad erinevatele ettevõtjatele. Mõned projektid on tehtud ka läbi LEADER programmi, näiteks jõuluprogramm.
|
Juba 1995.a tulid esimesed vene turistid. Üldjuhul saabuvad turistid peale jõule ja veedavad aega kuni kolmekuningapäevani. 2000.a tegi abikaasa müügireis Moskvasse, selle tulemusena leiti koostööpartnerid, arendati välja reisipaketid Soome.
Firma läbivad ideed on:
- Kohapealsete turismitoodete müük, majutus, toitlustus, transport on koondatud pakettideks ja müüakse edasi. Tootearendusele aitab kaasa asjatundjate kasutamine.
- Oma turismitoodete kaudu müüvad nad usaldusväärsust. Nad pakuvad kõrget teenindustaset.
Väga hinnatakse seda, et pakutav on ehtne. Talveprogrammi osa on jõulud, kohtumine jõuluvanaga (viimast pakutakse oma kodutalus). Turistid hindavad rahu, kaunist loodust, turvalisust.
Kui analüüsida registreeritud ööbimiste arvu piirkonnas ajavahemikul 2006 – 2012, siis 2006.a kasutas nende reisibüroo teenuseid 69 031 välisturisti ja 2012.a 105 267 välisturisti. Kui 1999.a oli vene turistide arv alla 2000 inimese, siis 2008.a oli see arv üle 30 000 turisti. Oluliselt kasvas reisijate arv pärast tsartepakettide müüki Moskvas. Venemaalt saabub ka palju autoturiste. Peterburi ja Murmanski aladelt saabuvad turistid aastaringselt. Tellimused on võimalik teha otse läbi interneti. Kohapeal ostetakse teenuseid veel juurde. Vene turist saabub koos perega, ta on hea ostleja kulutades kohapeal 2,5 korda rohkem kui siseturist. Enamus turistidest kuulub keskklassi, neil on hea haridus ja sissetulek. 70 % Peterburi elanikest ei ole varem Soomet külastanud, seega on potentsiaal väga suur. Noored venelased on rahvusvahelisemad, neile pakub huvi säästlik areng, heaolu, tervis. Need kõik on suunad, millele tuleb tähelepanu suunata tootearenduses. Vähenenud on VIP-reiside osakaal. Tulevikus on vaja silmas pidada, et pakkuda ettevõtetele võimalust osta auhinnareise oma töötajatele. 2/3 turiste külastab piirkonda talvel, 1/3 suvel. Firmal on loodud heaolu pakett, mis on seotud saunas käimisega. Nad on selle eest auhinnagi saanud.
Palosaari - kohtumine põhjapõtradega
Sama päeva pärastlõuna viis meid Palosaari pere-ettevõttesse, kus tegeletakse põhjapõtrade treenimise ja kalapüügi turismiga. Alguses istusime ja kohvitasime vanu arhitektuurilisi traditsioone jälgivas kojas, milliseid kasutasid saamid juba aegu tagasi, nimetatakse seda Kammiks. Siis saime lähemat tutvust teha kahe põdraga.
Palosaari on väike talu, mis loodud 1920. aastal ja seal on elatud neli põlve. Kuna aja jooksul on põdrakasvatuse traditsioonid hakanud hääbuma ja põtrasid kasvatatakse piirkonnas peamiselt lihaks, siis otsustati hakata põtru treenima ka saanidega sõiduks. Päris iga põder saani ette ei sobi, aga mõningad on õnnestunud tööle panna.
Eesmärk on tutvustada turistidele vanu põdrakasvatajate traditsioone. Selleks oli ehitatud vanu arhitektuurilisi traditsioone jälgides muistne koda, milliseid kasutasid saamid juba aegu tagasi. Nimetatakse seda Kammiks. Täna elab noor pere uues majas ning vanasse majja on sisustatud suveniiride müük. Seal oli müügil igasugu põdra-teemalisi esemeid, alates sarvejuppidest kuni nahkadeni. Lähemalt sai paari põtra ka katsuda, kes tahtis sai neile põdrasammalt pakkuda. Kuusamo piirkonnas on on ka teisi põdraturismi pakkuvaid ettevõtteid, aga need on veidi suuremad.
Piirkonnas on põdrakasvatuse ammune kogukondlik ala, mis paikneb alal, mille suurus on ligikaudu 30 x 50 kilomeetrit. Sellel alal karjatatakse põtru suurusjärgus 203 000 looma. Samas kui elanikke on siin 16 500. Põtru kasvatatakse aastaringi väljas. Kevadel (toimub ka jooksuaeg) lastakse karjad vabalt liikuma. Suvel märgistatakse noori loomi ja selekteeritakse välja haigeid. Sügisel koondatakse karjad aedikutesse ja kes sobilikud lähevad lihaks. Talvel söödetakse lisasöödaga, kuna muidu ei ole kasulik lihaloomi pidada. Omatakse ka nõuetele vastavat tapamaja. Liha turustatakse ühiselt. Liha hind on umbkaudu 15 eurot kilo. Erilist jõukust silma ei hakanud, aga kõik siiski toimis. Kalapüügist ei räägitud seekord midagi. Kalapüügi kohta saab aga lugeda kodulehelt ja toimub nii suvine kui jääpüük.
Oivangini puhkemõisas
Lõunasöök koos külastusega toimus Oivangini puhkemõisas. Tegemist on pereettevõttega kus on rõhku pandud kolmele suunale; toitlustus, majutus ja hea vein. Lõunastasime „Ukonkivi“ pererestoranis
Meid võtsid vastu Tuula ja Heikki Kilpelänaho, kes on seda kohta pidanud juba 2006 aastast. Tuula valmistab kõik toidud ise ja Heikki tegeleb põhiliselt puhkemõisa juhtimisega. Restoran mahutab kuni 120 inimest, kuid peale selle on veel saunkompleks 15 inimesele, kaminaruum ja baariosa. Leader toetust ongi kasutatud põhiliselt selle kompleksi väljaehitamiseks.
Terassilt avaneb imeline vaade Singerjärve järvele. Restorani teeb eriliseks see, et buffee-laud on kaetud täissuuruses paati. Saime ka meie osa imelisest maitsete kooslusest. Toidud on valmistatud perenaise Tuula poolt restorani köögis puhastest ja värsketest põhjamaa toorainetest. Hinnatakse traditsioone eelnevatelt põlvedelt, muutes need natukene tänapäevasemaks. Restorani veinileht on valitud sobituma ideaalselt menüüga, et muuta iga toit eriliseks elamuseks. Meie sööme kala, kohalik rääbis e muikku, mis on registreeritud kohalik kalaliik.
Oivangini külalistemajad paiknevad looduskaunis kohas järvede Singer, Junga ja Pikku-Junga vahel. Selle järgi on ka külalistemajad oma nime saanud. Selle piirkonna järved ja orud olid asustatud juba tuhandeid aastaid tagasi. Inimesed austasid loodust ja elasid koos sellega ning elatusid kalastamisest, küttimisest ja korilusest. Hetkel pakutakse majutust kuni 60 inimesele. Kõik puhkemajad ja restoran on palkehitised, head suured kuivad palgid on toodud Venemaalt. Kuigi puhkekompleks asub päris sügaval metsade ja järvede keskel on siin igal aastaajal külastajaid ja puhkemajad on jõuludeks ning uueks aastaks juba pikalt ette broneeritud.
Oivanki märgala
Pärastlõuna viis meid reisi kõige pikemale ringkäigule. Saime kõik sirutada oma kangeid konte ning nautida sügisese raba hõngu. Olime saabunud Oivanki märgalale (Oivangin kosteikko): www.kuusamo.fi/dman/Document.phx
Pooltehislik märgala on rajatud kaks aastat tagasi eesmärgiga põllumajanduses kasutatavate vete puhastamine ilma välise energiata ehk rikastada põldudelt kogunevat vett hapnikuga. Märgalana on kasutatud olemasolevat raba, mis on ümbritsevate põldude suhtes madalamal. Seega kogunevad veed märgalale, kuhu on juurde rajatud erinevaid tammesid ja settetiikide võrk. Settetiikidesse koguneb muda, mida iga paari aasta tagant tiikidest välja võetakse ja mis läheb tagasi väetisena põldudele. Tammedest ligi poolteist meetrit laskudes rikastub vesi hapnikuga. Voolu hulk on ligikaudu 200 kuupmeetrit tunnis (kevadel 1300 kuupi ja talvel 40 kuupi).
Selline pooltehislik märgala vee rikastamise meetod on esimene Soomes, samuti on neid vähe kogu Euroopas. Tegemist on Soome jaoks pilootprojektiga, kuhu oli kaasatud Oulu ülikool. Kogu projekti rajamise maksumuseks oli ligikaudu 180 000€. Märgalale on rajatud puuvaiade ja kangasmattide abil tugevad liikumisteed, mille all on ca 4,5 meetrit sood. Märgala ühes servas on linnuvaatlustorn, mis on rajatud ühishankena 17 juriidilise isiku osavõtul.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles