EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

    

MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa piirkondade ja linnade nädal: Euroopa innovatsiooni partnerlusest

Allikas: Helena Pärenson, Eesti Taimekasvatuse Instituut
12. november 2013. a

Helena Pärenson Eesti Taimekasvatuse Instituudist annab ülevaate Euroopa piirkondade ja linnade nädalal korraldatud töögruppidest, kus ta osa võttis.

TÖÖGRUPP: Erimeelsuste ületamine:

1. Ülikoolid ja teised teadusasutused, kui teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse kuraatorid (Universities and other research institutions as guarantors of a knowledge- and innovation-based economy)

2. Teadmussiire kui aruka majanduskasvu võtmetegur
(knowledge transfer as a key to smart growth)

Sessioon koosnes kahest töötoast ning kujunes kolmest külastatud üritusest kõige elavamaks. Esimene keskendus ülikoolide ja teadusasutuste rollile teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduskeskkonna loomisel, teine käsitles teadmussiirde erinevaid aspekte.

Avasõnavõtus portreteeriti stereotüüpseid eelarvamusi, mille kohaselt ärimees jahib teadlase ideed, et selle arvelt kõvasti teenida, ning teadusemees ei ela pärismaalilmas ning kõneleb arusaamatus keeles. Eelarvamustest vabastab usaldusliku suhte loomine, mis aga eeldab suhtlemist. Suhtlemist saab soodustada pakkudes vastavat nn ökosüsteemi, sh:

1) koht, kus suhelda (tehnopargid, tehnopolid, ülikoolide ja teadusasutuste juures asuvad teabeüksused, jne)

2) finantsmehhanismid (Horisont 2020, COSME, EIT)

3) õppimine parimatest näidetest;

4) lastes huvi äratamine teaduse, tehnoloogia ja masinaehituse vastu.

Korduvalt rõhutati nn nutikat spetsialiseerumist (smart specialisation) – fookus tuleb viia sinna, kus on olemas kriitiline mass. Keegi ei suuda tegeleda samaaegselt kõigega. Eesmärk ei saa olla suunata üha rohkem raha teadusesse, vaid seda tuleb suunata strateegiliselt ja kaalutletult (mida ja kus piirkonnas toetada). Nutikas spetsialiseerumine haakub ka Horisont 2020 põhimõtetega: ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm

Piltlikult öeldes võib teadus olla kas koormaks või varanduseks (a burden or an asset?). Teaduse oskuslikult rakendamisel (interdistsiplinaarsus, ettevõtlust toetav mentaliteet) on sellest pigem tulu, vastasel juhul – üksnes kulu.

Näiteid teaduse ja ärisektori toimivast koostööst:

  • Le Studium keskus (Loire’i piirkond, Prantsusmaa) - põhineb inimkapitali arendamise põhimõttel teadusasutustes rahvusvahelisustumise kaudu, sh mobiilsusprogrammid teadlastele, konverentside korraldamine jm.
  • Campus Mare Nostrum Murcia ülikooli juures Hispaanias – rahvusvaheline ülikoolilinnak, kus rõhku pannakse võrgustikele, ettevõtlusfoorumitele, EL platvormides osalemisele (CEIMAR Net, TRIPTOLEMUS, KIC FOOD) eesmärgiga suurendada teaduse panust majandusse.

Horisont 2020 tõstab tähelepanu keskmesse turule orienteeritud tooteid tootva teaduse. Teadlane peaks endalt küsima: “Kuidas saan oma teadustegevusega mõjutada ühiskonda?”

Avaliku sektori ülesanne on tagada, et asjakohane ja mõistetav teadusinfo jõuaks väikseimagi ettevõtteni. Vaja on nn tõlke, kes vahendaksid teaduses peituvat väärtust väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE).

Teises töötoas jätkati innovatsiooni teemadel ning rõhutati teadmussiirde keskset rolli nn nutika kasvu (smart growth) eesmärkide saavutamisel. Teadust hinnatakse toodetud teadmiste põhjal, ent innovatsiooni hinnatakse toodetud lahenduste põhjal. Paradoksaalsel kombel ollakse EL-s väga head teadmiste tootmises, ent kehvad teadmiste turule suunamisel.

Välja tuleks selgitada võtmevaldkonnad ning tagada vajaminev rahastus.

Selleks on Saksamaal kaasatud kolm tasandit: 1) regionaalne/administratiivne; 2) ülikoolid/VKEd; 3) eraisikud (ärimehed, visionäärid, arvamusliidrid).

Vajalik on infrastruktuur nn close-to-market teadustegevuste jaoks. VKEdele teadus- ja arendustegevuse kättesaadavamaks muutmiseks kasutatakse meilgi tuntud innovatisooniosakuid (transfer vouchers, innovation vouchers). Loodud on KAT network – rakendusliku ja teadmussiirdele suunatud teaduse kompetentsivõrgustik (sh eluteadused, taastuvad ressursid jm), mida rahastatakse regionaalsetest vahenditest ning tõukefondidest. Toetatakse ka idufirmasid.

Soovitused ettevõtetele teadmussiirdest maksimaalse kasu saamiseks:

  • Palgata igapäevaselt innovatsioonitegevuste juhtimisega tegelev töötaja;
  • Äristrateegia olemasolu;
  • Regulaarselt kogunev innovatsioonikomitee, kes arutab konkurentsivõime tõstmise võimalusi, vajadust täiendavate meetmete rakendamiseks jne;
  • Jääda oma strateegiale truuks;
  • Väikeettevõttele on lihtsam innovatsioonis kaasa lüüa koostöös ülikooliga.

Teadusasutused peaksid nägema ettevõttes klienti ning mõistma, et eesmärk on majanduslik, mitte uute teadmiste loomine. Koostööd hõlbustab ka nn kataloogi loomine, mis sisaldab ülevaadet teadusasutuse poolt pakutavast (teenused), varasemad projektid (kogemused) jne. Kui ühelt poolt peab olema teadur motiveeritud koosööks ettevõtetega, siis ka ettevõte peaks mõistma kuidas teadus saab aidata (realistlikud ootused). Tõhusaks on osutunud teadlaste ajutine töötamine ettevõtete juures, aga ka teadlaste täiendkoolitused ärisektori võtmevaldkondades.

Teadmussiirde edendamiseks soovitati tugevdada ülikoolide ja sektori omavahelist seotust, arendada rahvusvahelisi teadus- ja arendustegevusi, propageerida avatud teaduse põhimõtteid (artiklid avatud ligipääsuga ajakirjades), ning kaasata ülikoole ka strateegilistes aruteludes (juhtgrupi liikmena, eksperdina, vm).

Soovitusi avalikule sektorile:

  • Tagada kanalid teadmiste leviks ja võrgustumiseks;
  • Propageerida ettevõtluskultuuriga kokkupuudet lapsepõlvest peale;
  • Luua paindlik ja adekvaatne regulatsiooniraamistik;
  • Regionaalpoliitika instrument: raha (riskikapital, tagasimaksed)
  • Intensiivsed konsultatsioonid sidusgruppidega (küsitlused, koosolekud)
  • Sünkroniseeritus EL tasandil (Horisont 2020 jt).
  • Paremad mehhanismid rakendamise seireks.
  • Efektiivsuse tõstmiseks kontsentreerida ressursse ja tegevusi vähemale arvule sektoritele.

TÖÖGRUPP: Lisaväärtus makropiirkondade koostööle (Added value of macro-regional cooperation)

Töögrupis vaadati tagasi Läänemere strateegia ja Doonau piirkonna strateegiate loomisele ja rakendamisele, sh ettevalmistatava Ioonia-Aadria regionaalse strateegia kontekstis. Tutvustati nimetatud strateegiate hindamise tulemusi.

Tänu nende strateegiate olemasolule viidi ellu mitmeid projekte, mis muidu oleks jäänud realiseerumata (nt toonitati ühistegevusi projektide raames, mis on suunatud Läänemere puhtusele). Positiivse mõjuna toodi välja efektiivsem võrgustumine ning paremini integreeritud poliitikakujundamine antud piirkonnas.

Läänemere strateegia oli omalaadne pilootprojekt selgitamaks, kas sarnast (makroregionaalset) lähenemist tasuks mujalgi rakendada. Tasub, kuid tugevdamist vajab võetud poliitiliste kohustuste pool, et tagada strateegia ühtne rakendatus kõigis osalevates riikides. Oluline on ka MTÜde ja avalikkuse kaasatus.

Makroregioonide olemasolu (nt Põhjamaad) soodustab ühist tegevust. Oluliste aspektidena mainiti vajadust lihtsustada rahastamist ning luua paremini seoseid struktuurivahendite ja arengukavade vahel.

TÖÖGRUPP: Piirkonnad põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse heaks (Regions for agricultural productivity and sustainability)

Kasvav toiduvajadus ning kahanevad ressursid (vähem maad, vett, energiat, väetisi, pestitsiide) on tõstnud põllumajanduse keskseks küsimuseks jätkusuutliku intensiivistumise.

Tähtis on tasakaal teaduslike avastuste (research discovery) ja nn teadustarne (research delivery) vahel. Eeskätt viimane on oluline nüüd ja tulevikus ning aitab kaasa innovaatiliste lahenduste tekkele.

Ettekandes "EIP: Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus" liigutab põllumajandust edasi“ (“The EIP: Agricultural Productivity and Sustainability” Moving Agriculture Ahead”) käsitleti Euroopa innovatsioonipartnerluse initsiatiivi põllumajanduse valdkonnas.

EL riikide põllumajandusteadus on maailma tipptasemel, ent puudub toimiv mehhanism teadustulemuste rakendamiseks sektoris – need on nagu kaks erinevat maailma. Vaja on suurendada nende koostoimimist e interaktsiooni.

Interaktiivne innovatsioonimudel on samm edasi nn lineaarsest innovatsioonimudelist (“laborist turule”). Kesksel kohal on partnersuhete loomine, viies kokku põllumajandustootjad, nõustad, teadlased, ettevõtjad jne. Vahendid selleks: Riiklikud Maaelu Arengukavad (MAK), EIP töörühmad, Horisont 2020.

EIP raames on loomisel võrgustik, mis toimib nii riikide kui teematasandil. Loomisel on ka innovatsioonimaaklerite võrgustik. Rahastamine hakkab toimuma 2014. a Horisont 2020 raames. Fookusgrupid on moodustamisel.

Võtmetegurid:

  • EIP töögrupid (operational groups) testivad uusi projekte, koosseis sõltub konkreetsest teemast. Töögruppe rahastatakse Horisont 2020, ühtekuuluvusfondi, riigieelarvest, erasektori, MAK vm allikate kaudu.
  • Töögruppide moodustamine – konkursivoorud, abiks on nn “innovatisoonimaaklerid”
  • Sihtmärgistamine

Kuidas osaleda?

  • MAK kaudu – programmi koostamine riiklikul tasandil, sektoriga koostöös ettevalmistavad tegevused;
  • Horisont 2020 kaudu – programmi koostamine EL tasandil, esimest konkursikutset on oodata detsembris 2013.

Arutati pikemalt piirkondliku innovatsiooni rolli üle Euroopa põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel.

Põllumajandus sõltub tooraine tootmisest ning vajab kolme põhiressurssi (valgust, maad, vett), mis on niivõrd väärtuslikud, et peaksid olema koheldud mittetaastuvate ressurssidena. EL kaotab massiliselt põllumajandusmaad muudele sektoritele (infrastruktuuride rajamisele jm) või kasutuks muutumise tõttu.

Maailmas on peaaegu kadunud GMO-vaba soja. Kas GMO-vaba soja tootmine võiks olla Euroopa võimalus?

Üks võimalusi teaduse efektiivsuse tõstmiseks (sh koordineeritus EL tasandil, ettevõtetele ligipääsetavus, jne) ning innovatsiooni potentsiaali toetamiseks on EIP. Horisont 2020 hõlmab nii teadustegevust kui ka võrgustikke, eriline tähelepanu on toidul ja söödal.

Rahastamisel peaks soosima:

  • probleemidele lahendusi leida püüdvat teadustegevust (challenge-driven research)
  • sektorite vahelist koostööd
  • integreeritud lähenemist

Innovatsioon põllumajandussektoris on kompleksne süsteem - pikaaegne arengukava on aluseks institutsioonide ja võrgustike süsteemi loomisele. Nende abil töötatakse välja strateegilised programmid ja võtmetähtsusega projektid, järgneb projektide elluviimine, seire, kokkuvõtete tegemine ning selle alusel täiendatakse arengukava.

Tõhusa põllumajandustootja kaasamise nipina soovitati viia teadusuuringud taludesse, nt viia seal läbi katseid. Põhja-Iirimaal sageli nimetatakse sellises koostöös osalenud farmerit kaasuurijaks/kaasteadlaseks (co-researcher), ning nad on aktiivsed teadmiste levitajad teistele põllumajandustootjatele, naabritele jne.

Diskussiooni tulemusena leiti, et erinevad ühistegevused peaksid pöörama rohkem tähelepanu sellele, et tooraine tootja ei oleks alatasa see, kes tehingust väljub väikseima tasuga.


LISAINFO:

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo