EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 41 (205)

Allikas: Maaeluvõrgustik
27. november 2013. a

  VÕRGUKIRJAD www.maainfo.ee veebil  
  TÄNA VÕRGUKIRJAS
 
  • Euroopa maaeluvõrgustiku info
  • EUROOPA INFO
                                                            
  TEADAANNE:  Järgmine Võrgukiri ilmub 3. detsembril
   
 
Euroopa Innovatsioonipartnerlus ja Soome
 

Soome maaeluvõrgustik korraldas 5. novembril 2013 Hämeenlinnas esimese riigisisese Euroopa Innovatsioonipartnerluse teemalise seminari, kuhu olid kutsutud esinema ka Euroopa Komisjoni (DG AGRI) ja EIP teeninduspunkti (Service Point) esindajad.

Seminaril anti maapiirkonna ühendustele, ettevõtete katusorganisatsioonidele ja teadusasutuste esindajatele ülevaade Euroopa Innovatsioonipartnerlusest (lühendatud EIP) ning ühtlasi oli osalejatel võimalus anda oma panus EIP rakendamise ettevalmistustesse Soomes.

Euroopa Innovatsioonipartnerlusest Soome maaelu arengukavas 2014-2020

Üldiselt on innovatsiooni põhieesmärgiks positiivne muutus. Uuendamist, kaunistamist või kujundamist ei peeta reeglina innovatsiooniks. Tulevikku kavandades tuleb lähtuda eeskätt kohalikest ressurssidest, milleks on haritav maa, mets (metsandussektor on tänu tõhusale koostööle jätkuvalt üks tugevamatest nii Soomes kui maailmas), kalamajandus ja kasutamata põllumajandusmaa. Üheks probleemiks Soomes on see, et innovaatilised lahendused (leiutised ja teaduslikud avastused) sageli ei jõua tervikliku rakendamiseni kogu maapiirkonnas.

Huvitaval kombel on Leader meetmel ja EIP-il sarnaseid valdkondi, sest ka mitmetes Leader strateegiates on rõhuasetus kohalikel teenustel, kohalikul toidul ja lühikestel tarneahelatel. Samal ajal kohalikud tegevusgrupid erinevad EIP töörühmadest selle poolest, et esimesed viivad ellu oma strateegiad (piirkonnapõhised strateegiad) eesmärgiga edendada maaelu laiemalt; teised otsivad konkreetseid innovaatilisi lahendusi põllumajanduse ja metsanduse sektorites ning nende tegevus on suunatud teatud valdkondade kitsaskohtadele

Loe artiklit täismahus SIIT

 

  INFOKS:
 
  • 26. novembril toimub Leader tegevusgruppidele strateegiate ettevalmistamise konsultatsioonide kolmas seminar Otepääl (www.maainfo.ee/index.php). Seminarid korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnaga.
  • 26. novembril toimub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum 2013 Tartus Dorpat konverentsikeskuses. Rohkem infot maainfo.ee/index.php
  • 27. novembril toimub Eestimaa Talupidajate Keskliidu iga-aastane kongress. Selle aasta teema on "Taludeta pole maaelu". Kongress toimub Tallinnas hotellis Euroopa. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel maainfo.ee/index.php
  • 27. novembril toimub Tartumaal Võrtsjärve seminar "Kohalik kogukond- Võrtsjärve piirkonna turismiarengu võti?". Seminari korraldavad SA Võrtsjärve, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond ja MTÜ Võrtsjärve Ühendus. Rohkem infot www.maainfo.ee/index.php
  • 27. - 28. novembril toimuvad Harjumaal Haabneemes konsulentide teabepäevad, mida korraldavad koostöös Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus. Rohkem infot www.maainfo.ee/index.php
  • 29. novembril korraldab Eesti Põllumeeste Keskliit konverentsi "Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020" Tallinna Tehnikaülikoolis Tallinnas. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel maainfo.ee/index.php
  • 22. novembril toimunud maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäeva ETTEKANDED on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
   
 
EELINFO:
 
  • 4. - 5. detsembril toimub selle programmiperioodi viimane Leader infopäev (2013/4) Maamajanduse Infokeskuses Jänedal. Infopäevi Leader tegevusgruppidele on Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldanud koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIAga regulaarselt erinevatel Leader-meetme rakendamise teemadel, vähemalt üks kord kvartalis. Info ja registreerimine www.maainfo.ee/index.php
  • 5. detsembril korraldab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) üleriigilise ettevõtlusfoorumi ja piduliku EVEA 25. juubeligala Rakveres Lääne-Virumaal. Rohkem infot www.maainfo.ee/index.php
  • 6. detsembril toimub esimene EIP mõttekoda, mis on mahepõllumajanduse teemaline. Maamajanduse Infokeskus korraldab koostöös Põllumajandusministeeriumiga Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevuse rakendamise ettevalmistamiseks erinevad (mahepõllumajandus, loomakasvatus, taimekasvatus, biomajandus) mõttekojad. Info ja registreerimine Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
  • 13. detsembril toimub selle programmiperioodi viimane maaeluvõrgustiku koostöökoja istung (2013/2) Energia talus Viljandimaal. Info www.maainfo.ee/index.php
   
  EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIKU INFO
 

INFOKS:

Euroopa maaelu arengu võrgustiku veebilehel on ilmunud järgmised artiklid:

Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) tegemistega saab kursis olla ka Facebooki vahendusel www.facebook.com/pages/European-Network-for-Rural-Development-ENRD

ÜRITUSED:

  • 26. - 27. novembril korraldab Prantsuse maaeluvõrgustik seminari "Innovaatilised maapiirkonnad linnastumise keskmes", Dijonis Prantsusmaal. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
  • 27. novembril toimub riiklike maaeluvõrgustike üksuste temaatilise algatuse kogukonna juhitud kohaliku areng kohtumine Dijonis Prantsusmaal. maainfo.ee/index.php
  • 26. - 30. novembril 2013 korraldab Prantsuse Guajaanas asuv Leader tegevusgrupp Savannahs Euroopa kohalike toodete laada Prantsuse Guineas Lõuna-Ameerikas.
    www.maainfo.ee/index.php
  • 28. - 29. novembril toimub riiklike maaeluvõrgustike 20. töökohtumine ja koolituse 5. moodul Prantsusmaal Dijonis maainfo.ee/index.php
  • 11. - 12. detsembril 2013 toimub Brüsselis Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) seminari teemal "Noored ja noortalunikud".
    www.maainfo.ee/index.php
  • Ürituste kalender Euroopa maaelu arengu võrgustiku veebilehel enrd.ec.europa.eu/en-rd-events-and-meetings/events-calendar/en/events-calendar_en.cfm
   
  INFO EUROOPAST
   Euroopa Liidu ürituste KALENDER - veebileht: europa.eu/newsroom/calendar/
 
Üritused:
 
  • 29. novembril korraldab Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat konverentsi "Peretalud: dialoog jätkusuutlikuma ja paindlikuma põllumajandustootmise suunal Euroopas ja mujal maailmas" (Family farming: A dialogue towards more sustainable and resilient farming in Europe and the world) Brüsselis Belgias
    www.maainfo.ee/index.php
  • 9. - 10. detsembril korraldavad neli Euroopa Komisjoni peadirektoraati konverentsi "Loo jutustamine - Euroopa struktuuri- ja investeeringufondide kommunikatsioon 2014-2020" (Telling the story - Communivating European Structural and Investment Funds 2014-2020) Brüsselis Belgias
    maainfo.ee/index.php
   
  Põllumajandus ja toidu tootmine:
  Uudised:
 
  • EL pressiteade (26.11.2013): ELi audiitorite sõnul "esineb põllumajanduse eritoetuse rakendamise raamistikus puudusi"
    Euroopa Kontrollikoja avaldatud aruandest selgub, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, kas artikli 68 raames kehtestatud meetmed on vajalikud või asjakohased. Kui ühtne otsemaksete kava 2003. aastal kasutusele võeti, võisid liikmesriigid säilitada maksimaalselt 10% ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) siseriiklikest ülemmääradest eritoetuse maksmiseks ning eelkõige jätkata põllumajandustootjatele mõeldud teatud tootmiskohustusega seotud toetusmeetmeid. Seda eritoetust laiendati määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 68, suurendades eesmärkide või tegevuste hulka, mille eest võib toetust eraldada. Kakskümmend neli liikmesriiki on otsustanud artiklit 68 kasutada, tehes seda 113 täiesti erineva meetme kaudu. Ajavahemiku 2010–2013 kogueelarve on 6,4 miljardit eurot. Audit viidi läbi komisjoni talitustes ja neljas liikmesriigis, mis said ligi 70% vastavatele meetmetele eraldatud eelarvevahenditest. Ajavahemikuks 2010–2013 eraldati neile meetmetele 2,686 miljardit eurot, mis moodustab veidi üle 40% artikli 68 kogueelarvest.
    europa.eu/rapid/press-release_ECA-13-41_et.htm
  • EL pressiteade (22.11.2013): Euroopa Kontrollikoja aruanne maaelu arengu poliitika järelevalve- ja hindamiskorra kohta
    Maaelu arengu eesmärkide saavutamiseks eraldas EL finantsperioodiks 2007–2013 ligi 100 miljardit eurot. Lisaks eraldasid liikmesriigid maaelu arengukavade kaasrahastamiseks omavahenditest 58 miljardit eurot. Euroopa Kontrollikoja avaldatud aruandes leitakse, et praegune järelevalve- ja hindamiskord ei ole andnud õigeaegselt teavet, mille alusel teha otsuseid selle kohta, millised on kõige mõjusamad ja tõhusamad meetmed perioodi 2014–2020 maaelu arengu poliitika ettevalmistamiseks. "Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on liiga palju keskendunud maaelu arengu eelarve kulutamisele ja liiga vähe tõhusate tulemuste saavutamisele", ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Jan Kinšt.
    europa.eu/rapid/press-release_ECA-13-40_et.htm
  • EL pressiteade (21.11.2013): Euroopa uus poliitika põllumajandus- ja toiduainetööstuse toodete edendamiseks
    Euroopa Komisjon esitles põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooteid käsitleva teavitamis- ja edendamispoliitika reformikava. Uue edendamispoliitika eesmärk on olla tõeline abivahend turgude vallutamisel; poliitikavaldkonna eelarvet on suurendatud ja edendamist toetab Euroopa rakendusasutus. Juhtmõtet „Naudi, see on Euroopast″ järgides on kavas aidata kõnealuse sektori ettevõtjatel jõuda rahvusvahelisele turule ning suurendada tarbijate teadlikkust toodete kvaliteedi parandamiseks tehtud jõupingutustest, toetudes Euroopa tasandil määratletud strateegiale.
    europa.eu/rapid/press-release_IP-13-1139_et.htm
  EL põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised ja päritolunimetused:
 
  • (20.11.2013): Maçã Riscadinha de Palmela - kaitstud päritolunimetus Portugalis. Tegemist on teatud sorti õunaga, mida kasvatatakse teatud piirkonnas.
    ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html
  • (20.11.2013): Sal de Tavira / Flor de Sal de Tavira - kaitstud päritolunimetus Portugalis. Tegemist on käsitsi korjatud meresoolaga, mida toodetakse loomulikul teel, aurutades seda Atlandi ookeani veest, mis ringleb tiikide süsteemis, kuni saavutab viimases basseinis kristalliseerumistaseme, ja millel on teatud füüsikalised ja keemilised omadused. Tegemist on rafineerimata meresoolaga, mida ei ole pärast kogumist pestud ja millele ei ole lisatud lisaaineid.
    ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html
  • (19.11.2013): Rigotte de Condrieu - kaitstud päritolunimetus Prantsusmaal. Tegemist on kitse toorest täispiimast, mille näitajad ei ole normeeritud, valmistatud
    väikesemõõdulise juustuga. Juust saadakse piima kalgendamisel piimhappebakterite abil. Tegemist on pehme pressimata juustuga.
    ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html
  • (19.11.2013): Waterford Blaa/Blaa - kaitstud geograafiline tähis Iirimaal. Tegemist on pehme tainase saiakesega, mida eristab selgelt toote valge jahune pealispind.
    ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html
  • (19.11.2013): Pecorino di Picinisco - kaitstud päritolunimetus Itaalias. Tegemist on silindrikujulise, alt ja pealt sileda, toorpiimast ja kuumutamata juustumassist tehtud juustuga.
    ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html
  • (19.11.2013): Puzzone di Moena / Spretz Tzaorì - kaitstud päritolunimetus Itaalias. Kaitstud päritolunimetusega juust „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” on tõugude Bruna, Frisona,Pezzata Rossa, Grigio Alpina, Rendena, Pinzgau isenditelt ja nende ristanditelt saadud piimast valmistatud juust. Tootmisel võib kasutada ühe või mitme tõu isenditelt saadud piima.
    ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html
  • (19.11.2013): Mohant - kaitstud päritolunimetus Slovakkias. Tegemist on juustuga "Mohant". See on kahvatukollase, beeži või võikarva värvusega pehme konsistentsiga juust, millele on omased iseäralikult terav, intensiivne ning eriti vänge lõhn ja maitse. Juustu pealispind on sile, lame, kuiv ning kergesti määritav. Juustumass on ühtlase, sileda, kohati elastse, kord raskemini kord kergemini määritava, sitke ning osaliselt mureneva konsistentsiga. Piima traditsioonilise koorimismeetodi puhul peab laagerdunud juustu kuivaine sisaldama vähemalt 35 % rasva, 17 % valku ja 0,5–2,5 % soola.
    ec.europa.eu/agriculture/quality/door/registeredName.html
   
  Keskkond:
 
  • EL pressiteade (20.11.2013): Euroopa Komisjon teavitab otsust, et keskkonna 7. tegevusprogramm saab seaduseks
    EL Nõukogu ja Euroopa Parlament kirjutasid alla, et EL Keskkonna 7. tegevusprogramm saab seaduseks ning hakkab suunama EL keskkonna- ja kliimapoliitikat järgmise seitse aasta jooksul. Selle protsessiga alustati 12 kuud tagasi, kuid Komisjon oma ettepaneku esitas.
    europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-1020_en.htm
   
  Majandus:
 
  • EL pressiteade (26.11.2013): ELi 2012. aasta finantsaruanne: ELi eelarve muutub üha enam investeerimisvahendiks
    Täna Euroopa Komisjoni poolt avaldatud 2012. aasta finantsaruandest nähtub, et 94 % ELi 2012. aasta 135,6 miljardi euro suurusest eelarvest oli suunatud teadlastele, üliõpilastele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, linnadele ja piirkondadele ning valitsusvälistele organisatsioonidele üle kogu Euroopa. 2012. aastal suurendati ELi eelarvest rahastamist valdkondades, mis stimuleerivad majanduskasvu, soodustavad töökohtade loomist ning investeeringuid teadusuuringutesse ja haridusse. Absoluutarvudes oli 15,7 miljardi euroga suurimaks ELi toetuse saajaks Poola (kellele järgnesid Hispaania ja Prantsusmaa). Kui võrrelda saadud ELi toetusi kogurahvatuluga, on suurimaks abisaajaks Eesti, kellele järgnesid Läti ja Leedu.
    europa.eu/rapid/press-release_IP-13-1163_et.htm
  • EL pressiteade (25.11.2013): Euroopa Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Nädal 2013: Ligi 40% väljaspool finantsettevõtteid töötavatest inimestest töötasid 2011. a VKE-des
    Väike- ja keskmised ettevõtted (VKE), kus töötab 10-249 inimest, on Euroopa majanduse liikumapanevaks jõuks, luues töökohti ja panustades majanduskasvu. 2011. aastal olid 7% EL 22 miljonist ettevõttest VKE-d, kus töötas 38% töötajatest ning moodustas 38% kogu ettevõtluse käibest. Enamus EL ettevõtetest on mikroettevõtted (93%), kus töötab 30% inimestest ning moodustavad 44% käibest.
    europa.eu/rapid/press-release_STAT-13-175_en.htm
  • EL pressiteade (25.11.2013): Euroopa Ettevõtluse auhinna võitjad 2013
    Läti unikaalne algatus, mille eesmärgiks on aidata mikroettevõtteid, kuulutati peamiseks võitjaks Euroopa Ettevõtluse Edendamise 7. auhinnagalal. Läti projekti "Alusta mõtlemist väikselt" eesmärgiks oli luua eraldi maksutase ja lihtsustatud arvepidamine mikroettevõtetele, muutes Läti mikroettevõtete süsteemi lihtsamaks ja odavamaks. Parimate kategoorias võitsid veel projektid Soomest, Iirimaalt, Belgiast, Portugalist, Türgist ja Slovakkiast.
    europa.eu/rapid/press-release_IP-13-1134_en.htm
   
  Muu info:
 
  • EL pressteade (22.11.2013): Isikute vaba liikumise valdkonnas võetakse viis meedet ELi kodanike olukorra parandamiseks, ning majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks
    Euroopa Komisjonis hiljuti vastu võetud poliitilises dokumendis rõhutatakse liikmesriikide ja ELi institutsioonide ühist ülesannet tagada ELi kodanikele õigus elada ja töötada mõnes muus ELi riigis. Liikmesriikide sellekohase tegevuse toetamiseks rõhutatakse komisjoni dokumendis viit konkreetset meedet, mille abil tugevdatakse inimeste vaba liikumise õigust ja millest samal ajal saavad kasu ka liikmesriigid. Poliitilises dokumendis selgitatakse ELi kodanike õigust vabalt liikuda ja saada osa sotsiaalsetest hüvedest ning viidatakse mõnes liikmesriigis tõstatatud probleemidele, mida inimeste rändamine võib põhjustada kohalikele ametiasutustele.
    europa.eu/rapid/press-release_IP-13-1151_et.htm
  • EL pressteade (22.11.2013): EL aitab Euroopa loovisikutel jõuda uute kuulajate-vaatajateni
    Loov Euroopa algab 2014. aasta jaanuaris ning kestab seitse aastat. Algatuse 1,46 miljardi euro suurust eelarvet kasutatakse Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamiseks, kunsti- ja loomevaldkonna kohanemise toetamiseks digitaalajastu ning üleilmastumisega ning uute rahvusvaheliste võimaluste ja turgude avamiseks ning kuulajate-vaatajateni jõudmiseks.
    ec.europa.eu/news/culture/131122_et.htm
  • EL pressiteade (21.11.2013): Euroopa Komisjoni voliniku Vassiliou sõnul annab programm "Horisont 2020" tugeva tõuke Euroopa teadusuuringutele ja ettevõtlusele
    Euroopa Parlament võttis vastu ELi programmi "Horisont 2020" teadusuuringute ja uuendustegevuse uue eelarve. Selles on oluliselt rohkem raha ette nähtud Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete, teadusstipendiumide rahastamise ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) jaoks. Nimetatud meetmete ja instituudi eest hakkab vastutama Euroopa hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou, kelle arvates saab vastuvõetud eelarve abil jõuliselt elavdada nii Euroopa teadusuuringuid kui ka innustada homseid ettevõtjaid.
    europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-1021_et.htm
  • EL pressiteade (21.11.2013): Sotsiaalne kaitse: ELis keskmisena kulutati 2011.a 29,1% SKPst sotsiaalsele kaitsele, kõige suurem osakaal sotsiaalsele kaitsele SKPst oli Taanis, Prantsusmaal ja Hollandis
    ELis keskmisena on liikmesriigiti suured erinevused sotsiaalkaitse kulutustes. Kulutused sotsiaalkaitsele moodustasid üle 30% SKP-st 2011.a Taanis (34.3%), Prantsusmaal (33.6%), Hollandis (32.3%),
    Belgias (30.4%), Kreekas (30.2%) ja Soomes (30.0%), ning alla 20% Lätis (15.1%), Eestis (16.1%), Rumeenias (16.3%), Leedus (17.0%), Bulgaarias (17.7%), Slovakkias (18.2%), Maltal (18.9%) ja Poolas (19.2%). Need erinevused näitavad erinevusi elustandardites, kuid näitavad ka erinevusi riiklikes sotsiaalsüsteemides ning demograafilistes, majanduslikes, sotsiaalsetes ja institutsionaalsetes struktuurides.
    europa.eu/rapid/press-release_STAT-13-174_en.htm
  • EL pressiteade 820.11.2013): Euroopa demograafia: ELi rahvastiku arv on 505,1 miljonit 1. jaanuari 2013 seisuga, 2012.a sündis ELis üle 5 miljoni lapse
    1. jaanuari 2013 seisuga oli EL rahvastiku arv hinnanguliselt 505,7 miljonit, võrrelduna 1. jaanuaril 2012 oli rahvastiku arv 504,6 miljonit, mis tähendab, et EL rahvastik kasvas 1,1 miljoni inimese võrra, millest loomulik iive moodustab 0,2 miljonit (+0.4‰) ja sisseränne 0.9 miljonit (+1.7‰). Rahvastiku arv kasvas 17 liikmesriigis ja vähenes 11. Suurim suhteline kasv (iive ja migratsioon) oli Luksemburgis (+23.0‰), Maltal (+9.1‰), Rootsis (+7.7‰), Suurbritannias (+6.2‰), Belgias (+6.0‰) ja Austrias (+5.2‰), ning suurimad langused olid Leedus (-10.6), Lätis (-10.3‰), Eestis (-6.8‰), Bulgaarias (-5.8‰), Kreekas (-5.5‰) ja Portugalis (-5.2‰).
    europa.eu/rapid/press-release_STAT-13-173_en.htm
  Võrgukirja listist automaatne eemaldamine tehnilistel põhjustel ei tööta. Kui sa ei soovi enam Võrgukirja oma postkastist leida, siis palun saada vastava sisuga e-post meeri@maainfo.ee.

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo