MAAELUVÕRGUSTIK: EUROOPA MAAPÄEV - Kogu Euroopa peab elama! |
||||||
Allikas: Heleriin Jõesalu, Anneli Kana, Külli Vollmer ja Ave Bremse 3. detsember 2013. a |
||||||
Eestist olid esindajatena kohal Külaliikumisest Kodukant - Anneli Kana, Külli Vollmer, Heleriin Jõesalu, Eesti Talupidajate Keskliidust Kaul Nurm. Maamajanduse Infokeskusest Ave Bremse. Euroopa Maapäeva eesmärgiks oli, nii nagu liikmesriikides toimuvatel Maapäevadelgi, luua võimalus diskussiooniks nii kohaliku elu eestvedajate (organisatsioonide eestvedajate) kui ka otsustajate vahel, tuues Euroopa Liidu tasandil fookusesse maaelu arenguga seotud teemad, tähendusliku ja kõlava juhtmõtte – Kogu Euroopa peab elama! (All Europe shall live!)– saatel. Maapiirkondade elanikud peavad võtma ise initsiatiivi oma asjade otsustamisel Tugeva programmilise ettekande tegi Michael Dower, Gloucestershire emeriitprofessor Inglismaalt. Tema ettekanne kandis nime „Kogu Euroopa peab elama!“. Ta meenutas aegu, mil 1979. aastal tuli võimule konservatiivide valitsus ja soovis muuta maapiirkonnale suunatud poliitika sarnaseks linnadele suunatuga. Näiteks võeti suund sellele, et müüa seni kohalikule omavalitsusele kuulunud majad elanikele, mis oleks kaotanud külakogukonna võimaluse pakkuda soodsat elamispinda neile vajalikele noortele spetsialistidele. Veel oli paanis kehtestada koolibussides piletid lastele, kes elavad 3 miili raadiuses, pannes löögi alla vaesemad maaperesid ja ohtu maanteedel jalgsi liikuvad lapsed. Ka sooviti muuta pensioni maksmise korda senisest iganädalasest sularahana maksmise moodusest igakuiseks raha-tšekina, mis mõjuks eakatele ja jätaks kohalikud postkontorid ilma tööta. Nende muudatuste vastu alustati kampaaniat Inglise maaelu kaitseks ja professor Dowerist sai selle juhtfiguure. Liikumine sai nimeks Maa Hääl (Rural Voice), millega ühines 850 000 inimest ja lisaks veel 350 000 naisorganisatsioonidest. See oli tõepoolest esinduslik kogu rääkima maakogukondade nimel. Koguneti kokku Kuninglikku festivalihalli Londonis ja sellest kujunes tõeline maapäev. Neil õnnestus valitsust sundida tagasi võtma kõik poliitika muudatused. Samas suudeti maaelanikke organiseerida võtma oma elu organiseerimine oma kätesse: kuidas elada maal, kuidas leida alternatiive teenustele, kuidas luua töökohti maapiirkonnas. Professor Doweri sõnul on valitsuse otsuste mõju maaelule suur. Isegi kui ei soovita ju sugugi halba, võivad ikkagi valed otsused tuua kaasa maaelu tõsise kahjustamise. Sellepärast peab võtma ise initsiatiivi, eriti neis piirkondades kus kohalik omavalitsus ei ole eriti „kohalik“. Just need põhjused on viinud külaliikumisteni kogu Euroopas. Professor Doweri ettekande inglise keelset täisversiooni saab lugeda:www.maainfo.ee/index.php Euroopa Maapäeva mõju Euroopa Maapäeva toimumise heaks lisatulemuseks on loodetavasti Maapäeva kui demokraatia tööriista juurdumine Euroopa Liidu toimimise mehhanismidesse. Maapäev kui tööriist on toiminud hea praktikana kodanikuühiskonna arendamisel mitmetes Euroopa riikides ja leiab üha suuremat kõlapinda teisteski. Eestlastel oli kaasas Kodukandi ja Maamajanduse Infokeskusega koostöös valminud trükisoe materjal „Kümme Eesti külade Maapäeva“, mis jagamisel läks samuti nagu „soe sai“ ja viitab suurele huvile Maapäevade vastu. Sellest tulenevalt on kahtlemata toimunud ürituse üheks lisaväärtuseks Maapäevade kui demokraatia tööriista jätkuv levitamine ning selgitamine. Kui Maapäevad kestavad üldiselt 2-3 päeva, andes võimaluse rohkemateks aruteludeks ja sotsialiseerumiseks, siis Euroopa Maapäev muutis teistsuguseks osaliselt veebipõhine lähenemine ning samuti arutelugruppide töö jätkumine ka pärast Maapäeva. Igal Euroopa Liidu kodanikul oli võimalus Euroopa Maapäeva kodulehel europeanruralparliament.com esitada enda ettepanekuid aruteluteemadeks. Need jagunesid kuueks teemagrupiks, mille vahel said osalejad omakorda valida. Kuigi Maapäeval tehti ka esmane kokkuvõte, jätkub töö teemagruppides detsembrini ja siis esitatakse tulemused. Kui Eesti Maapäevadele oodatud delegatsioonid on väga eriilmelised, koosnedes nii kohalike ühenduste, omavalitsuste ja erinevate arenguorganisatsioonide esindajatest kui ka aktiivsetest külaelanikest ja kogukonna eestvedajatest, siis ka Euroopa Maapäeval kohtusid liikmesriikide maaelu arenguga seotud ühenduste eestvedajad. See andis võimaluse koostöökohtade leidmiseks ja edasiste tegemiste planeerimiseks.
Kaasaegsed külaliikumised said alguse Soomes ja Rootsis 1970te alguses. Ametlikult organisatsioonina loodi Taanis Külade ühendus ja Hollandis Külade ja väikelinnade ühendus 1976. aastal, Soomes SYTY 1981. aastal ja Rootsi rahvaliikumise kogu oma lennuka juhtlausega „Kogu Rootsi peab elama“ 1989. Aastal, Rootsis toimus ka esimene Maapäev.
Muljeid ... Anneli Kana, Kodukandi juhatuse liige, tegevjuhi kt: Heleriin Jõesalu, Kodukandi Koolituskeskuse juhataja: Olen õnnelik, et sain olla selle ajaloolise sündmuse tunnistajaks, millega astuti oluline samm lähemale kodanikemeelsema Euroopa ja maapiirkondade kujundamisel ja arendamisel. Leian, et Euroopa Maapäeva toimumine annab meile võimaluse kasvada nii Euroopa kodaniku, (liikmes)riigi kui ka liiduna tervikuna. Külli Vollmer, külakultuuri valdkonna juht: Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskus: LISAINFO:
|