Taotluste vastuvõtmine toimus 2013. a kahel korral. Kokku võtsime vastu 93 projektitaotlust ning küsitud toetussumma oli 732 373,46 eurot. Positiivne otsus anti 61 taotlusele toetussummas 446 848,23 eurot.
Pisut parema ülevaate toetustest saame aga kui vaatame perioodi 2009 – 2013 tervikuna.
Oleme välja kuulutanud 10 taotlusvooru ning vastu võtnud 367 projektitaotlust, küsitud toetussumma 6 081 981,53 eurot. PRIA rahastamisotsus on antud 213-le projektile, 13 taotlust ootavad täna otsust menetlemisjärjekorras. Kokku on perioodis 2009-2013 jagatav toetussumma 2 283 664 eurot. Seega saame väita, et iga kolmas projekt jääb rahastuseta ning toetust küsitakse 2,6 korda rohkem kui meil jagada oleks.
Hindajad on saanud ka aastal 2013 teha väga palju vabatahtlikku tööd ja siinkohal tänusõnad neile!
Kui kõige enam taotlusi arvuliselt laekub Jõhvi ja Toila vallast, siis kaalutledes, millise piirkonna taotlused on saanud enam rahastamist, siis on kaalukauss piirkondlike projektide (66,7% taotlustest) ja Vaivara valla (60,9%) kasuks. Järgnevad pingereas loetledes Kohtla, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Toila ja Kohtla-Nõmme.
Kohtla-Nõmme omavalitsust oli raske ja ebavõrdne tuua analüüsi koos teiste piirkondadega, kuna nad liitusid tegevusgrupiga alles 2011 aastal. Kuid nad on olnud järjest enam aktiivsemad ja tulemused ei ole jäänud ka tulemata.
Üks näitaja, mille alusel saame anda tagasisidet liikmetele, on kindlasti toetuse summa ühe elaniku kohta. Nii nagu toetuse määramisel, oleme lähtunud Statistikaameti andmetest, siinkohal siis seisuga 01.01.2013. Keskmiselt on jagatav toetussumma ühe elaniku kohta Kirderanniku piirkonnas 108,30 eurot. Kuna PRIA poolt on mõned otsused veel tulemata, siis on tänase seisuga toetussumma veidi väiksem. Ometigi saame pildi, millest näeme, et kolm omavalitsust on saanud oma piirkonna ja oma elanike arendamiseks oluliselt rohkem toetust kui teised: Toila, Vaivara ja Kohtla said toetust elaniku kohta keskmisest ca 2 korda enam ja Narva-Jõesuu, Jõhvi ning Kohtla-Nõmme on siingi vaeslapse osas, saades kõik elaniku kohta toetust ca 50% keskmisest näitajast.
Kui vaadata, kes on aktiivsemad taotlejad, siis on etteaimatav, et vaekauss on MTÜde kasuks, 55% taotlustest on just nende poolt esitatud. Küllap on põhjuseks MTÜde varasem pikaajaline projektikogemus. Julgelt on paari viimase aasta jooksul järgi võtnud osaühingud ja FIEd. Selle üle on küll väga hea meel! Kohalikud omavalitsused on jäänud loodetust ja Eesti keskmisest pisut tagasihoidlikumaks, küllap tasub uue strateegia koostamisel pead murda, miks nii on läinud.
Natuke võib pilku heita ka projektide mahule. Kõige populaarsemaks on osutunud toetussumma kuni 6 400 eurot ehk vanas rahas 100 000 Eesti krooni. Eks siin oma põhjus meetme maksimum toetussummal, mis on suunatud kogukonna arendamisele. Aktiivselt on taotletud kuni 50 000 euro suurust toetust, edasi on nii taotleja pelglikum kui ka hindajad ettevaatlikumad. Ka siin on mõttekoht, kuidas uuel perioodil meetmeid kujundada.
Murelikuks teevad taotlejad, kes ei vii oma projekte ellu esimese aasta jooksul, vaid jäävad ootama viimast minutit. Siit on tulnud ka päris suur hulk elluviimata või loobutud projekte. Vabanenud toetussumma tuleb aga veel kiiresti ära kasutada ja nii ongi kehva olukorda seatud nii tegevusgrupi juhatus, hindajad kui ka teised taotlejad.
Vabanenud vahendite arvel avasime detsembri keskel uue taotlusvooru ning 12. veebruarini võtame vastu kolmanda meetme projekte, mis suunatud kogukonna arendamisele ja maine kujundamisele. Toetuse max summa on 6 400 eurot, min summa on 1 000 eurot. Projektid peavad olema ellu viidud ja kuludeklaratsioonid esitatud hiljemalt 31.12.2014. Juhatuse otsuse alusel on eelistatud projektid, mis on suunatud koostöö arendamisele piirkonnas.
Täpsem ülevaade juba aastalõpuseminaril 3. jaanuaril 2014 Kõrtsialusel.
Ilusat aasta lõppu soovides,
Ülle Marits |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles