MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) mõttekoda "Innovatsioon loomakasvatuses" |
Allikas: EIP võrgustik, Konstantin Mihhejev
4. veebruar 2014. a |
Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevuse rakendamise ettevalmistamiseks korraldas Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga 29. jaanuaril 2014 loomakasvatuse valdkonna EIP mõttekoja, kuhu kaasati Eesti loomakasvatussektori esindajad ja antud teemaga seotud isikud. EIP mõttekoja "Innovatsioon loomakasvatuses" eesmärgiks oli eelkõige kaardistada antud valdkonnas probleemid ja kitsaskohad ning leida ühishuvi, mida läbi EIP töörühma tegevuskava lahendada. Loomakasvatuse teemaline EIP mõttekoda oli järjekorras teine, kokku on plaanis viis temaatilist mõttekoda.
|
Külli Kaare, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja: "Euroopa Innovatsioonipartnerluse põllumajanduse valdkonnas põhieesmärk on edendada põllumajanduse sektori tootlikkust, tõhusust ja põllumajanduse jätkusuutlikkust".
ETTEKANNE |
|
 |
Kaire Kasearu, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna EIP-meetme peaspetsialist: "Euroopa Innovatsioonipartnerlus on Maaelu arengukavas 2014-2020 uue tegevusena välja toodud. Oleme püüdnud seda infot võimalikult palju levitada ja tagasisidet saada. Meil on tihe koostöö Maamajanduse Infokeskusega, paljud on ilmselt osalenud ka eelmistel seminaridel, kus on jagatud rohkem üldist teavet. Praegu oleme EIP seminaride osas detailsemaks läinud - arutelud toimuvad erinevates mõttekodades. Esimene mõttekoda toimus 6. detsembril 2013 - EIP mõttekoda - mahepõllumajandus."
ETTEKANNE
Ideekavandite esindajate loomakasvatuse kitsaskohtade kaardistamine
"Eesti hobusekasvatajate seltsi EIP ideekavand" - Tiina Piirmets, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi esindaja
EIP programmi nimi juba ütleb, et see aitab soodustada ja tekitada innovatsiooni maamajanduses, mille üks osa on kindlasti hobusekasvatus. Meie tegevusplaanides on ühelt poolt saada kõik ohustatud tõud geneetiliselt kontrollitud ja teiselt poolt tahaksime kõiki oma kasvatajaid ja aretajaid pidevalt koolitada. Meie suur huvi on ka säästva põllu-, metsa- ja mahemajanduse suunal. Antud teemad on muutumas järjest populaarsemaks ning siinkohal on vaja teaduse ja praktika omavaheline koostöö. Ka hobutehnoloogia vajab kaasajastamist ja kindlasti on tegemist põllumajandus- ja toidutootmisega. Meie huvi on, et see oleks jätkusuutlik ja omakorda tekitaks hobustele siseturgu. Hetkel oleme näiteks alustanud pilootprojekti, et saada hobused metsa tööle (koostöös RMKga), kuid põrkume tehnika, oskajate, õpetuse/koolituse taga.
"Küülikuliha tootmisahela EIP ideekavand" - Aarne Põldvere/Lembit Lepasalu, Eesti Maaülikool
Küülikulihal on väga palju eelised võrreldes teiste lihaliikidega: kõrge valgu, madal rasva ja kolesterooli sisaldus. Küüliku liha on väga dieetiline ja sobib väga paljudele inimestele. Küülikud kasvavad suhteliselt kiiresti, ruumivajadus on väike jne. Enamus juhtudel kasvatatakse küülikuid naha saamise eesmärgil ja tapetakse kodus, seetõttu küülikuliha hind on suhteliselt kõrge. Küülikuliha tootmisahelat ei käsitleta terviklikult ja see ongi praegu oluline pudelikael, mis takistab küülikuliha jõudmist turule. Lisaks sellele puudub õige tehnoloogia nii kasvatamisel, kui töötlemisel. Tähelepanu tuleb pöörata küülikute kasvutehnoloogiale, söödatootmisele, veterinaarseiresüsteemide kasutamisele, profülaktilistele ravivõtetele, kunstlikule seemendamisele. Tuleb uurida ka küülikute heaolu tapaeelsel käitlemisel, praegu puudub küülikutele tapamaja ning küülikuliha tootearendus. Kokku on 24 võtmeisikut/institutsiooni andnud oma nõusoleku antud projektis osaleda.
"Lammaste elektroonilise karjaraamatu EIP ideekavand" - Ell Sellis, Eesti Lambakasvatajate Selts
Eesti Lambakasvatajate Selts on nii aretusorganisatsioon kui ka organisatsioon, mille eesmärk on kogu lamba- ja kitsekasvatuse edendamine Eestis. Eesti lambakasvatussektor on viimase nelja aasta jooksul leidnud endale ekspordituru. Tegutseme olukorras, kus EL ei isevarusta ennast lambalihaga ning nõudlus lambaliha järele kasvab. Viimase nelja aasta eksportarvud on suurenenud järgus: aastal 2010 – 20 lammast, 3 aastat tagasi – 3 000 lammast ja aastatel 2012/2013 - 7900 lammast. See on päris kiire suurenemine, aga kahjuks ei ole me selleks valmis. Turg eeldab meie käest lambaid (lambatallesid) kindlas kaalus ja kui need on tapatalled siis kaalus 40-48kg, kui need on nuumtalled siis kaalus 20-35kg. Tootja saadab seda, mida tal on - nii väikeseid kui ka suuri. Tal puudub teadmine, kogemus ja oskus kasvatada ühtlast toodangut eksportturu jaoks. Näeme väljundit elektroonilises karjaraamatus ning järgmiseks infotehnoloogiliseks vahendiks oleks luger. Kasvatajad saavad sisestada programmi erinevad jõudlusandmed (juurdekasv, ööpäevane massi-iive, viljakus, suremus), mis on kõigile nähtavad ja võrreldavad. Pikemas perspektiivis on meil vaja vastust küsimusele, millised ristamis-skeemid õigustavad ennast Eesti maastikul, millised tõud on meil perspektiivsed. Jätkuprojektina karjaraamatu sisseseadmisele lisanduks kohe karjatervise uuring. Elame Euroopa ruumis, kus Eesti oletatavalt on praegu vaba paljudest veterinaarprobleemidest, mis Euroopas on. Näeme seal suurt võimalust, kui me praeguse olukorra teaduslikult fikseerime.
"Rohumaaveise EIP ideekavand" - Airi Külvet, MTÜ Liivimaa Lihaveis
Liivimaa Lihaveis on ainuke lihaveisekasvatusega tegelev MTÜ, mis hõlmab kogu ahela tootmisest kuni tarbimiseni. Tänu sellele on selgunud kõige kibedamad kitsaskohad. Seetõttu kujunes selliseks ka meie ideekavand. Kui vaatame maailma tervikuna, siis praegu räägitakse jätkusuutlikust lihatootmisest. Jätkusuutlik lihatootmine tähendab seda, et veis läheb tagasi karjamaale. Kui Kesk- ja Lõuna-Euroopas on olukord karjamaadega halb, siis väikeses Eestis on see kõik olemas. Tuleb uuesti kaardistada kõik võimalused, millist rohumaasöödal toodetud veiseliha me saame siin Eestis kasvatada; mis on selle hind ja kuidas tagada ühtlane kvaliteet. EIP ideekavand koosneb järgmistest ideedest: kaardistada ära erinevad looduslikud karjamaad, hinnata ära nende toiteväärtus, võtta arvesse kohalikud tingimused.
"Seakasvatuse EIP ideekavand" - Ragnar Leming, Eesti Maaülikool
Käesoleva EIPiga on seotud suurem ja laiem ringkond, eesotsas Eesti Tõusigade Aretusühistuga, mis koondab umbes 30 erinevat tootjat. Teatavasti tahab tarbija saada head ja kvaliteetsed liha. Seakasvatuse peamine eesmärk ongi toota sealiha selliselt, et see oleks tarbijatele meelepärane. Viimastel aastakümnetel on sealihasektor järginud „marmorliha-programmi". Selle programmi jooksul on sealiha saadud väga taiseks. Nüüd on probleem selles, et sealiha on liiga kuiv. Praegu vaadatakse marmorliha-programmi eesmärke üle ja koostatakse uusi eesmärke ning nende eesmärkide saavutamine võiks olla üldine seakasvatuse sektori eesmärk. Selle nimel tuleb tööle panna tootjad ja toetada nende erinevaid tegevusi, alustades pidamisest/aretusest. Tapasaaduste ärakasutamine on samuti väga potentsiaalne valdkond, millega võiks EIP raames tegelda.
"Tervislike liha biotehnoloogiate EIP ideekavand" - Urmas Sannik, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Meie ettepanekud kajastavad kogu liha tarneahelat. Töötlemises on meie keskusel juba välja töötatud ja rakendatud meetodid, kus reaalajas on võimalik tootmises saadud sisendit hinnata, mitte ainult kõigile tuntud tailiha sisalduse järgi, vaid tehnoloogiliste omaduste järgi. Meil on sündimas rakendused nutitelefoni kasutamiseks, näiteks toitumissoovitused ning muu vajalik info, mis ostetud toodet puudutab.
"Rahvuslikud konkurentsieelised teadusmahukas lihaveisekasvatuses" - Aigar Suurmaa, loomakasvatuskonsulent
ETTEKANNE
"Müomeetria suveräänsete konkurentsieeliste rajamise teenistuses loomakasvatusele" - Arved Vain, Tartu Ülikooli Füüsika instituut
ETTEKANNE
|
MÕTTEKOJA ARUTELUDE KÄIK:
1. Mida võiks veel EIP tegevuskava projektide raames teha?
- arutelu tulemused
2. Kes on vajalikud osapooled kitsaskohtade lahendamiseks?
- arutelu tulemused
3. Millised teie poolt välja pakutud ideed meil on võimalik ühte või teise gruppi/projekti koondada? Kus on selle asja loogika ja kes on võimalik kasusaaja? Tulemused alljärgnevatel piltidel:
|
 |
  
Krista Kõiv, Maamajanduse infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja: "Meie tänane mõttekoda kandis eesmärki tuua teid siia kokku, et te saaksite omavahel arutada võimaliku EIP töörühma loomise üle. Omavaheline koondumine ja koostöö EIP meetmest taotlemisel on igati kasulik ning annab võimaluse EIP tegevuskava elluviimiseks toetuse taotlemisel edukam olla".
Registreerunute nimekiri
Järgmiste mõttekodade teemad:
Toimunud seminarid:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles