 |
|
Suured süsteemid vajavad aega, nii ka Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika 2007-2013 programmide lõpetamine ja uue perioodi käivitamine.
Eelmise aasta lõpuks oli EL tasandil ära kasutatud üle 70% 2007-2013 aastateks planeeritud maaelu poliitika vahenditest.
|
Programmide lõpetamiseks kulub veel kaks aastat ja arvatavalt kulub sama palju aega uue perioodi kõikide sihtvaldkondade meetmete avamiseks. 28. jaanuaril Brüsselis toimunud Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee 12. istungil tehti hetkeseisust ülevaade.
Maaelu arengukavade eesmärkide täitmine
Perioodiks 2007-2013 oli kogu Euroopa maaelu arenguks planeeritud 150 miljardit eurot, sellest oli eelmise aasta 3-kvartali lõpu seisuga kasutatud 71%. Realiseerimata on veel 44 miljardit eurot (29%), mis tuleb kasutada kahe lisaaasta, 2014 ja 2015, jooksul. Vahendite kasutamist aastate lõikes saab vaadelda allpool olevalt diagrammilt.
Vahendite kasutus MAKide telgede lõikes
Kui vaadelda vahendite realiseerimist telgede kaupa, on pilt erinev. Kõige paremas seisus on 2. telje - keskkonna ja paikkonna säilitamine - väljamaksed, kus kasutatud vahendeid on 82% ja kasutamata 18%. 2. telje meetmetest on kõige enam vahendeid ära kasutatud ebasoodsamate piirkondade toetuse osas.
Järgmiseks on 1. telg - põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsi parandamine - kus kasutatud on 66% ja kasutamata 34% planeeritud eelarvest. Siin on kõige kiiremini leidnud kasutust põllumajandusettevõtete ajakohastamine meede.
Tagasihoidlikuma tempoga on EL liikmesriigid kasutatud 3. telje - maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine - jaoks planeeritud vahendeid, kasutatud 57% ja kasutamata 43%.
Kõige aeglasemalt on edenenud 4. telje - LEADERiga. Siin on liikmesriikide keskmisena väljamakseid tehtud alla poole planeeritud eelarvest - 42% ulatuses ja ootel on veel 58%. Siinkohal tuleb arvestada, et Leader on ka kõige keerulisema ülesehitusega toetusskeem, sest võimaldab maapiirkonna kogukondade arenguks kasutada meetmeid kõikidest telgedest. Palju on väikeseid projekte, mille administreerimine aga on ajamahukas.
Aastateks 2007-2013 planeeritud maaelu arengu programmide vahendite kasutus Euroopa Liidus jääb liikmesriigiti vahemikku 55% kuni 90%
Kui senised arvud kajastasid EL keskmisi, siis liikmesriikide kaupa on olukord üsna erinev. Sellest annab hea ülevaate alljärgnev diagramm. Näeme, et kõige efektiivsemad EL toetuste kasutajad on Iirimaa, Soome ja Luksemburg. Eesti oma kasutatud vahendite ligi 80% on 6. kohal. Meid edestab veidi Läti, kes on 4. kohal ja ainult veidi tahapoole jääb Leedu. Seega võib tõdeda, et Läänemere regioonis on vahendite kasutamine sujunud ühtlases tempos.
Ülevaade perioodi jooksul taotletud muudatustest
Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee koosolekul anti ülevaade ka selle kohta kui palju programmperioodi jooksul on liikmesriikide või nende piirkondade arengukavasid muudetud. Muudatusi on tehtud kokku 88 korda, keskmiselt 8-9 muudatust ühe MAKi kohta.
Meetmete lõikes on muudatusi tehtud kokku 2108 korral. Väga suuri vahendite ümbertõstmisi ei ole telgede lõikes olnud. Esialgse eelarve muudatuste osas on kõige rohkem vahendeid lisandunud 2. telge ja see on suurenenud 5,8 %, juurde on saanud ka 3. ja 4. telg. Suurenemised on toimunud 1. telje arvel, mille osakaal oli kogu eelarves kõige suurem ja vähenemine on toimunud ainult 1,9% võrra.
Kui MAKide eelarvete ümbertõstmisi vaadelda konkreetsete meetmete lõikes, siis enim suurendati toetuse eelarvet 1. teljes põllumajandusettevõtete ajakohastamisele (meetmekood 121), 2. teljes põllumajanduslikule keskkonnatoetusele (214), ning 3. teljes suurendati enim külade uuendamise ja arendamise meedet (321) ja Leader telge.
Siinkohal veel mõned arvud aastatel 2007-2013 elluviidud projektide kohta Euroopa Liidus
1. telje toetusi on saanud 319 000 põllumajandusettevõtet kokku summas 33 miljardit eurot. Noortalunike meetmest on abi saanud 85 tuhat meest ja 40 tuhat naist. Põllumajandus- ja metsandussaaduste töötleva tööstuse sektoris on 15 miljardiga euroga toetatud üle 19 tuhande ettevõtte, millest 15 tuhat on väike- või mikroettevõtted. Infrastruktuuri arenguks on saanud abi rohkem kui 37 tuhat projekti.
2. telje toetustest märgiti, et toetust on saanud ligi üks miljon mägipiirkondades asuvat majapidamist. Põllumajanduslikku keskkonnatoetust saab 1,3 miljonit põllumajanduslikku majapidamist. Ebasoodsate piirkondade toetust sai 1,9 miljonit majapidamist.
3. telje toetust on saadud külade arendamise ja uuendamise tarvis 4 miljardit eurot ja tehtud on 41 tuhat projekti.
4. telje ehk Leaderi projektide arv küünib 94 tuhandeni, millest 384 olid rahvusvahelised koostööprojektid. Leaderi projektide elluviimiseks tegutseb kogu ELis kokku 2402 kohalikku tegevusgruppi.
Ülevaate aluseks on Fabio Cossu (ENRD Kontaktpunkt) ettekanne - ülevaade liikmesriikide MAKide rakendamise finantsseisust 
- Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee 12. istungi kohta loe Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt - www.maainfo.ee/index.php
Kes maaelu arengu vastu suuremat huvi tunneb, tahab teada, mida need arvud ja protsendid endas sisaldavad
Selleks soovitame vaadata nii Eesti maaeluvõrgustiku kui Euroopa maaelu arengu võrgustiku kodulehel olevaid projektinäidete andmebaase ja tutvuda neid kajastavate trükistega, kust leiate üsna palju huvitavaid ja inspireerivaid näiteid. Näidete arv kasvab ja täieneb pidevalt, sest häid ideid pole kunagi liiga palju.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles