Samal teemal veel:

Uudised

28.12.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 11
Temaatiline võrgustik „FOREST4EU“ aitab hõlbustada EIP-AGRI töörühmade (operational groups) tulemuste levikut. "EIP-töörühmad on välja töötanud arvukalt uuendusi, mis võivad metsa- ja agrometsandussektorile kasu tuua. Kuid need tulemused on peamiselt riigisisesed." Sõnab Horizon Europe projekti FOREST4U esindaja Francesca Giannetti. Projekti eesmärk on uuenduslike EIP-töörühmade tulemuste jagamine ka väljaspool riigipiire. Loe pikemalt SIIT
27.11.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 10
Sotsiaalse talupidamisega tegelev Itaalia põllumajandusettevõte ühendab inimesi. Rooma äärelinnas paiknev sotsiaalne kooperatiiv Agricoltura Capodarco annab tööd puuetega ja sotsiaalselt tõrjutud inimestele. Nende peamiseks motoks on – ühendame inimesi! Mitmekülgse ühistu alla kuulub kaks mahetalu ja kaks restorani, lisaks toodetakse veini ja muid toidutooteid ning viiakse läbi erinevaid hariduslike programme. Loe pikemat SIIT
11.10.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 9
Saksamaal toetab riiklik võrgustik loomade heaoluga seotud teadmiste levikut. Netzwerk Fokus Tierwohl on Saksamaal tegutsev mitme osapoolega võrgustik, mis ergutab erinevate veebitööriistade, ürituste ja “impulssfarmide” abil teadmiste levikut põllumeeste, teadlaste, valitsuse ja laiema avalikkuse vahel. Võrgustiku eesmärk on tagada loomade heaoluga seotud tootmissüsteemide säilitamine. Loe pikemalt SIIT Soome mahepõhimõtt
25.09.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 8
Digitehnoloogia mahepõllumajanduses. Ühe Portugali maheviinamarjakasvataja jaoks on digitaliseerimine muutunud otsustamisprotsesside juures ülioluliseks. Ettevõte kasutab jätkusuutlike eesmärkide saavutamiseks digitehnoloogiat, seda nii valdkonna tehniliste ülesannete täitmisel kui ka meeskonna ja kogu tegevuse juhtimisel. Loe pikemalt SIIT. Põllumajanduse kaasajastamine tõhusama ja tulemuslikuma AKISe abil. Tõhusad põllumajandusteadmis
28.06.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 7
Seistes silmitsi väetiste ja energiahindade tõusuga. Vastuseks kliimakriisi mõjudele ning COVID-19 pandeemia puhangust ja Venemaa sõjast Ukrainas tingitud majanduslikele tagajärgedele ja toiduga varustatuse ohudele on toimunud põllujumajanduses hindade tõus. See suurendab toidusüsteemide haavatavust ja ohustab toiduga kindlustatust pikemas perspektiivis. Käesolev uudiskiri keskendub sellele teemale. Aiandusjäätmete taaskasutamine substraatideks ja väe
19.04.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 6
Tervislikud, maitsvad ja “sotsiaalsed” köögiviljad. Maheköögiviljad, mis on hoolikalt kasvatatud ja koristatud vaid 30 km kaugusel Bukarestist (Rumeenia), tarnitakse linna tarbijatele just nende korjamise päeval. Bio&co talu rakendab sotsiaalse põllumajanduse mudelit, luues töökohti ebasoodsas olukorras olevatele inimestele nende kohalikus piirkonnas. Loe edasi Maaelu Teadmuskeskus korraldab teadmussiirde pikaajalise programmi raam
27.03.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 5
"Network to innovate" veebiseminarid. Kutsume Teid osalema 18. Aprillil „Põllukultuuride bioloogiline mitmekesisus“ ja 16. Mail "Kuidas LEADER toetab põllumajandust ja innovatsiooni?" toimuvatel veebiseminaridel, mille korraldab Eesti maaeluvõrgustik. Veebiseminaride põhieesmärgid on eri piirkondade inimeste vahelise suhtluse ja võrgustumise edendamine ning eri rahastusallikate ja projektide tutvustamine. Seminaridel pööratakse tähelepanu mitte ainult innovatsioonitegevuste tulemustele, vaid ka
27.02.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 4
"Network to innovate" veebiseminar. Kutsume Teid osalema 21. Märtsil toimuval „Network to innovate - New Generation Feeds“ veebiseminaril, mille korraldab Eesti maaeluvõrgustik. Veebiseminari põhieesmärgid on eri piirkondade inimeste vahelise suhtluse ja võrgustumise edendamine ning eri rahastusallikate ja projektide tutvustamine. Seminaril pööratakse tähelepanu mitte ainult innovatsioonitegevuste tulemustele, vaid ka sellele, KUIDAS nende tulemusteni jõuti. Üritus on ingliskeelne, toimub Zoomi
27.01.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 3
"Network to innovate" veebiseminar. Kutsume Teid osalema 14. Veebruaril toimuval „Network to innovate - Renewable energy“ veebiseminaril, mille korraldab Eesti maaeluvõrgustik. Veebiseminari põhieesmärgid on eri piirkondade inimeste vahelise suhtluse ja võrgustumise edendamine ning eri rahastusallikate ja projektide tutvustamine. Seminaril pööratakse tähelepanu mitte ainult innovatsioonitegevuste tulemustele, vaid ka sellele, KUIDAS nende tulemusteni jõuti. Üritus on ingliskeelne, toimub Zoomi v
04.01.2023 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri "Fookuses muld"
Ribasharimise ja -istutuse meetodid mullaviljakuse parandamiseks. Kliimamuutuste mõju tõttu on mullad tugeva surve all. Saksamaal tegutsev EIP-töörühm “BioStripPlant” katsetab maheaianduses muldade viljakuse parandamise eesmärgil ribasharimise ja ribasistutamise meetodite kasutamist. Projekti raames katsetatakse nende tehnikate kombineerimist teiste mahe ja ökoloogiliste tavadega ning meetodite kohandamist piirkondlike tingimustega. Leia rohkem Uued masinad ja seadmed põllumuldade tervise paran
14.11.2022 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 2
Mahajäetud alast bioloogilise mitmekesisuse oaasiks. See projekt on muutnud kõrbestumise käes vaevleva 200 hektari suuruse ala Kreekas õitsevaks, tervislikuks ja produktiivseks ökosüsteemiks. Nüüd kasvab seal 40 000 mahedat oliivipuud, mida kasvatatakse keskkonnasõbralike tavadega, aidates kaasa nii kohaliku majanduse kui ka bioloogilise mitmekesisuse taastumisele. Loe edasi. Noorte ettevõtjate abistamine õigete küsimuste esitamisel. Rootsi EIP-töörühm töötab välja tööriista, mis aitab ettevõ
20.10.2022 Innovatsiooniteenistuse uudiskiri nr 1
See on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku innovatsiooni, teadmiste vahetamise ja EIP-AGRI uudiskirja esimene väljaanne. Käesolev uudiskirja number keskendub naistele põllumajanduses ja maal. EIP-AGRI võrgustik ühendas jõud Euroopa maaelu arengu võrgustikuga, ühinedes uueks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika võrgustikuks. See uudiskiri on põllumajanduse ja innovatsiooni uudiskirja järeltulija. Innovatsiooni ja teadmiste vahetamise toetusüksus, sealhulgas EIP-AGRI, tegutseb
24.05.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Toidutehnoloogia foorum 2022
Läbimurdeline innovatsioon sünnib ühise (era- ja avalik sektor, ülikoolid) koostöö tulemusel. Selle sõnumiga saab kokku võtta inspireeriva EIT Food Nordic and Baltic Startup Foorumi. Üritus toimus 17. mail meie põhjanaabrite pealinnas, Helsingis. Peakorraldajateks olid EIT Food CLC North-East (EIT - Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogia instituut), EIT FAN Nordic Hub (FAN - food accelerator network - toiduainetööstuse kiirendi võrgustik), Food & Beyond kollektiiv ja Helsinki ülikool (info
20.04.2022 INNOVATIOONIVÕRGUSTIK: Innovatsiooninõustamise suvekoolid
Miks interaktiivne innovatsioon? Põhjendus on lihtne: traditsiooniline viis põllumajandustootjate/ metsamajandajate tegevuse parandamiseks, paludes ekspertidel/nõustajatel analüüsida olukorda, diagnoosida probleemi ja pakkuda välja lahendus, ei ole paljudes olukordades enam piisav. Paljude põllumajandus- ja metsandusprobleemide keerukus nõuab mitmeid osapooli kaasavat lähenemisviisi. Interaktiivsed innovatsiooniprotsessid mobiliseerivad erinevaid osalejaid, nagu põllumajandustootjad/ metsamaja
26.01.2021 MTÜ PÕLLUKULTUURIDE KLASTER: Mullaanduri prototüübi väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab? Teraviljakasvatuses ning mulla viljakuse ja keskkonna seisukohast on oluline toitainekadude minimeerimine, mulla õigeaegne harimine ja mulla tallamise vähendamine. Eestis on tingimused toitainete leostumiseks soodsad, sest sademete hulk ületab aurumise umbes 1,5 korda. Mullad on kevaditi sageli veega küllastunud ning tundlikud tallamise suhtes. Mulla optimaalne niiskusseisund mullaharimisel aitab vältida liigset tihenemist. Innovatsioonitegevuse eesmärk
26.01.2021 KOIVAKANNU OÜ: TARK LAUT - innovaatilise taastuvenergial töötava termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus
Millist probleemi projekt lahendab? Peamiseks lahendatavaks probleemiks oli see, kuidas tagada loomadele talvisel söötmisperioodil: a) optimaalne temperatuur, et loom kulutaks võimalikult vähe söödast saadavat energiat oma kehatemperatuuri reguleerimisele; b) võimalikult palju päikesevalgust, et loomadel ei tekiks tavalautades sagedasti esinevaid nahahaiguseid ja ainevahetushäireid; c) efektiivne õhuringlus, et välistada kondensatsiooni teke ja niiske keskkond loomadele, mis soodustab haigu
26.01.2021 EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU: Veise seemnerakkude suguselektsiooni- ja viljakustehnoloogiate arendus
Millist probleemi projekt lahendab? Piimakarjakasvatus koos piima tootmisega on ajalooliselt olnud ja ilmselt ka jääb Eesti kõige olulisemaks põllumajandustootmise haruks. Suurenev nõudlus piima ja piimatoodete järele on viimase 20 aasta jooksul kaasa toonud Eesti piimakarjakasvatuse märkimisväärse progressi. Lisaks piimale on oluliseks ekspordiartikliks tõusnud ka tõuloomad. Projektil oli kaks peamist eesmärki: 1) pulli spermide uudse sooselektsioonitehnoloogia väljatöötamine, mida kasuta
26.01.2021 ANU AIT OÜ: Vasikate startersööda väljatöötamine, tagamaks parimat jõudlust, tervist ja seedeorganite arengut
Millist probleemi projekt lahendab? Projekti peamine eesmärk oli välja töötada optimaalse koostisega vasikate startersööt, selgitamaks selle mõju vasikate jõudlusele, tervisele ja seedeorganite arengule. Farmerid soovivad, et sööda koostis ja hind oleksid optimaalsed. Tihti jäetakse aga tähelepanuta vasika söömus. Startersööda puhul on oluline, et vasikas hakkaks seda võimalikult varakult sööma – see tagab vasikate optimaalse kehamassi piimast võõrutamise ajaks. Teades startersööda söömust
26.01.2021 PIIMAKLASTER: Piimalehmade kiirtesti MAVAS arendus
Millist probleemi projekt lahendab? Mastiit ehk udarapõletik on piimalehmade levinuim haigus, mis põhjustab terves maailmas suurt majanduslikku kahju eeskätt suurenenud ravikulude, saamatajäänud piima ning lehmade enneaegse karjast välja praakimise tõttu. Eesti piimakarjades on igal aastal ligikaudu 45 000 mastiidi juhtumit ning seetõttu on see siingi levinuim piimav
26.01.2021 AATMAA OÜ: Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erinevate maaharimisviiside korral
Millist probleemi projekt lahendab? Eestis on hoogustunud maisi kasvatamine siloks. Sellele on kaasa aidanud nii varavalmivate sortide kasutuselevõtt kui ka viimaste aastate suhteliselt soodsad ilmastikutingimused. Maisisilo tootmise kasuks räägivad maisi suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, mis võimaldab lehmade söödaratsioonis asendada märkimisväärse osa teraviljatärklisest. Samuti on oluline, et mais on kergesti sileeruv, koristatakse ühe niitega ning k
26.01.2021 FIE RAIVO TEDER: Vaarika (Rubus sp.) seemneõli töötlemistehnoloogia arendus
Millist probleemi projekt lahendab? Otepää kõrgustikul asuvas Tedre talus on vaarikakasvatusega tegeletud juba üle 20 aasta. Suurem osa marjasaagist realiseeritakse värskelt suvisel korjeperioodil. Suuremate marjakoguste puhul on värskete marjade realiseerimisel probleemiks marjade vähene transpordikindlus ja lühike säilivusaeg. Samuti mõjutavad marjasaaki Eesti muutlikud ilmastikuolud, mistõttu lauamarjaks mittekõlblikud vaarikad tuleb külmutada ning leida nende täielikuks väärindamiseks t
14.01.2021 OÜ SIIDRIKODA: Õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamine õunapüreeks ja õunapüreest valmistatud täiendavateks toodeteks
Millist probleemi projekt lahendab? Õunamahla tootmisel tekkivate õunte pressimisjääkide edasine kasutamine on kogu maailmas aktuaalne probleem. Õunte kogutoodang maailmas oli 2019. aastal üle 86 miljoni tonni. Sellest ligi veerandi moodustab Euroopa toodang. Hinnanguliselt süüakse üle poole toodetud õuntest ära värskelt, kuid õuntest valmistatud toodetest on levinuim õunamahl, mille valmistamisel on tekkivate jääkide hulk märkimisväärne - sõltuvalt pressimise tingimustest 25–50%. Koguste
08.01.2021 MTÜ AIANDUSKLASTER: Maasikahooaja pikendamine
Millist probleemi projekt lahendab? Eestis on probleemiks kodumaise maasikahooaja lühiajalisus ja kesksuvine maasika üleküllus, mille tõttu hinnad langevad kasumliku tootmise jaoks liiga madalaks. Nende probleemide põhjus on üle-eestiliselt levinud kasvatustehnoloogia: avamaatingimustes kasvatatakse ühekordselt viljuvaid sorte. Innovatsioonitegevuses otsustati katsetada taasviljuvate maasikasortide kasvatamist kiletunnelis järgmistel eesmärkidel: selgitada välja taasviljuvad maas
08.01.2021 MTÜ MAHEKLASTER: Mahepõllukultuuride leheväetised ja nende kasutamise kasvufaasid
Millist probleemi projekt lahendab? Tegevuse eesmärk oli välja selgitada sobivaimad mahepõllumajanduses lubatud leheväetised ja töötada välja Eesti oludele sobiv kasutustehnoloogia. Turule tuleb järjest rohkem erinevaid mahetootjatele lubatud leheväetisi ja tootjate huvi nende kasutamise vastu on suur. Samas on leheväetamise kogemused, eriti põllukultuuride osas, vähesed nii meil kui ka teistes riikides. Projekti tulemused Leheväetamine on üks samm efektiivse maheviljelusse sobiva t
08.01.2021 OÜ GURMEEKLUBI: Mahetoodangul põhineva teisese tooraine väärindamine gurmee-toidukontsentraatideks
Millist probleemi projekt lahendab? Toiduainete toodangu maht vastab üldjoontes elanikkonna bioloogilistele vajadustele, kuid toidu ebaühtlase kättesaadavuse tõttu kannatab maailmas kuni miljard inimest nälja all. Eriti suur on defitsiit valkude, sealhulgas loomse proteiini osas. Teisest küljest ei ole loomsete valkude tootmine loodussäästlik, sest selleks kulutatakse maailmas suures koguses sööta. Näiteks 1 kg kondiga liha tootmiseks, milles on u 25% valku, kulub sõltuvalt loomaliigist kesk
08.01.2021 ALLEW MAGUSAMEISTER OÜ: Külmpressimis-meetodil valmistatud mahebatoonide tehnoloogia ja tootegrupi väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab? Nii mahetootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala on Eestis viimase kümnekonna aasta jooksul märgatavalt suurenenud. Mahetoodangu tarbimine on üha kasvav trend, mille taga on ühelt poolt inimeste elatustaseme tõus ning teisalt huvi ja teadlikkuse kasv toidu toiteväärtuse, päritolu ja toorme kasvatustingimuste osas. Üha enam eelistavad tarbijad osta ka kodumaist toitu, seejuures pööratakse tähelepanu ka tooraine päritolule. Lisaks elavdab kodumaise
08.01.2021 AS LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS: Loomavere ja selle koostisosade maksimaalne ärakasutamine väiketööstustes
Millist probleemi projekt lahendab? Loomaveri on väärtuslik tooraine toidu, sööda ja tehniliste toodete valmistamisel. Vere bioloogiline väärtus ja keemiline koostis (eelkõige valkude hulk ja koostis) eeldavad selle sihipärast ja ratsionaalset kasutamist. Vere vähene kasutamine (eriti tehnilisel otstarbel) on enamasti tingitud kahest põhjusest. Esimeseks põhjuseks on tehniliste vahendite puudumine või see, et protsessi piiratud aja tõttu ei jõ
04.01.2021 AS SAGRO FOOD: Köögivilja mikrobioloogiline kontroll, säilitustingimuste optimeerimine ning uute tootegruppide väljatöötamine toormekadude vähendamiseks
Millist probleemi projekt lahendab? Eesti suved on muutunud üha soojemaks ning pikemaks, ning see on põhjustanud osade põllukultuuride suurema saagikuse. Siiski peavad põllumehed oma saagi korrektselt säilitama, et värskeid köögivilju saaks tarbijale müüa ka talvekuudel. Köögiviljade säilimine sõltub mitmetest teguritest, nagu näiteks toote mikrofloora, ladude puhtus, temperatuur, niiskus, õhu CO2-sisaldus ja palju muud. Koostöös AS-iga Sagro ning AS-iga Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia A
30.12.2020 MTÜ PIIMAKLASTER: Karjaterviseprogrammi väljatöötamine koos juurutamisega kaasnevate karjatervise muutuste ja majandusliku mõju hindamisega
Millist probleemi projekt lahendab? Eesti piimaveisefarmid on valdavalt intensiivsed tootmisettevõtted, kus kasutatakse uuenenud tehnoloogiaid. 2017. a peeti ligikaudu 70% Eesti piimalehmadest farmides, kus on 300 või enam looma. Seoses sellega on muutnud ka veterinaarteenuse iseloom. Lisaks haigete loomade ravimisele peavad loomaarstid ennetama ja tõrjuma haigusi karja, mitte üksiklooma tasandil. Valikute mitmekesisuses tuleb farmeril koostöös loomaarstiga langetada mitmeid otsuseid, mis p
30.12.2020 AS BALTIMERE INVEST: Kanepiseemnete väärindamine suure valgusisaldusega kontsentraadiks
Millist probleemi projekt lahendab? Kanepiseemned teeb eriliseks nende biokeemiline koostis: seemnekanepi seemned sisaldavad ligi 35% kõrgväärtuslikku õli, ligi 25% proteiini, 20–30% süsivesikuid, 10–15% kiudaineid ning ohtralt mineraalaineid (eriti fosforit, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, aga ka rauda ja tsinki), vitamiine (A, B (v.a B12), C, E, karotinoidid) ning klorofülli, lisaks veel antioksüdante ja oomega-rasvhappeid. Projekti eesmärk oli luua kanepiseemnetest suure valgusisalduseg
30.12.2020 TORMA POÜ: Kinnisperioodi söötmisstrateegia väljatöötamine suure aretusväärtusega piimakarjale
Millist probleemi projekt lahendab? Eesti piimakarjakasvatuses on viimastel aastakümnetel pühendatud loomade aretuse kõrval suurt tähelepanu ka nende söötmisele. Parandatud on põhisöötade (eeskätt silo) kvaliteeti ning söötmiskorraldus on teadlik ja eesmärgipärane. Senistes uuringutes on enam tähelepanu pööratud söötmisele laktatsiooniperioodil, kinnislehmade söötmisega seonduv on aga jäänud tagaplaanile. Samas on eelmise laktatsiooni lõpp ja kinnisperiood ettevalmistus järgmiseks laktats
11.12.2020 MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Innovaatilise mitmeliigilise pikaealise rohumaasegu loomine suure lihasesisese rasvasusega veiste nuumamiseks
Millist probleemi projekt lahendab? Rohumaaveisekasvatuses on kvaliteetse liha tootmise juures üheks olulisimaks aspektiks karjamaade kvaliteet. Kui silotootmine talvesöödaks on Eestis olemasoleva teadus- ja praktikapagasi poolest heal tasemel, suuresti tänu piimakarja söötmisvajaduse rahuldamisele, siis karjamaade hooldus, karjamaasegude koostamine ning rotatsioonil põhinev karjatamine on jäänud kahjuks tagaplaanile. Klastri eesmärk oli jälgida lisaks veiste energia- ja proteiinitarbe rah
10.12.2020 MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste väljatöötamine verd imevate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses
Millist probleemi projekt lahendab? Projekti eesmärk on teha kindlaks uuritaval alal esinev kevadise aktiivsusega pistesääskede liigiline koosseis ja arvukussuhted, millele tuginedes töötada välja bioloogilised ja/või tehnilised tõrjevahendid. Mõõdik: karjatamisala kevad-suvise aktiivsusega pistesääsklaste liikide kommenteeritud nimestik. Põllumajandusloomad meelitavad ligi verd imevaid putukaid. Intensiivse viljelusega karjamaadel võib loomadel olla keerulisem leida nii sügamisposte kui k
10.12.2020 MTÜ AIANDUSKLASTER: Aedviljade eripärast sõltuv külmkuivatustehnoloogia
Millist probleemi projekt lahendab? Innovatsioonitegevuse eesmärgid olid: leida optimaalsed külmkuivatusrežiimid valitud aiasaaduste külmkuivatamiseks; leida külmkuivatatud toodetele sobiv pakkematerjal, millesse pakendades oleks külmkuivatatud toote säilivusaeg kõige pikem ning mille keskkonnasäästlikkus on säilivusaega silmas pidades kõige suurem; selgitada välja
10.12.2020 ÄTTEVÄLJA OÜ: Autonoomse mullaproovide kogumise seadme väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab? Mullaandmete kogumine on ajamahukas ning saadavad andmed ei pruugi olla täpsed. Eestis kogutakse mullaproove, et hinnata mulla viljakust ning jälgida muutusi mullas. Mullaproove kogutakse iga viie aasta tagant. Proovide kogumiseks jaotatakse põld ligikaudu 5-hektarilisteks proovialadeks - prooviala peab olema võimalikult ühtlase lõimise ja mullatüübiga. Proovialale kantakse trajektoor, mida mööda prooviala läbitakse. Mööda trajektoori käies kogutakse pro
03.12.2020 FIE LEEDI TALU: Röstitud heinast biogaasi tootmine
Millist probleemi projekt lahendab? Hinnanguliselt ei kasutata Eestis puuduva nõudluse tõttu niidetud rohumassist minimaalselt 200 000 tonni heintaimi, mis jäetakse igal aastal bioloogiliselt lagunema. 2017. aastal oli Eestis tootmisest kõrvale jäetud hooldatavat põllumajandusmaad ühtse pindalatoetuse taotlejatel kogupindalaga ligikaudu 125 000 hektarit, millest ligikaudu poolt kasutavad taotlejad, kelle põllumajanduslik tegevus piirdubki rohumaade hooldamisega. Projekti käigus leitud parima
15.07.2014 EIP VÕRGUSTIK: Põllumajanduse innovatsioonipartnerluse infopäev EIP töörühma eestvedajatele (3/2014)
Põllumajandusministeerium koostöös Maamajanduse Infokeskusega korraldas 19. juunil taaskord põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teemalise infopäeva Jänedal Maamajanduse Infokeskuse suures saalis. Infopäev oli eeskätt suunatud juba olemasolevatele EIP töörühma algatajatele, et anda teavet selle kohta, kuidas EIP-meetme rakendamine välja näeb. Sissejuhatus – Toomas Kevvai, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning
02.07.2014 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 10
10. juunil 2014 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja kümnes number. Innovatsioon koos „juhiistmel” talunikega: Põllulaborid "Kuningriigi tuleviku talupidamise programmi"raames. Suurbritannia „Kuningriigi tuleviku talupidamise programm” (Field labs in the ‘Duchy Originals Future Farming Programme ) pakub innovatsiooni toetavaid teenuseid, mis toovad põllumajandustootjad ja teadlased põllul n.n põllulaborites kokku. Ü
02.07.2014 EIP-AGRI: Ilmus uus ajakiri "AGRINNOVATION"
Info EIP-AGRI eduka esimese aasta kohta on nüüd kättesaadav Komisjoni uues ajakirjas "AGRINNOVATION" Esimene väljaanne põllumajanduse peadirektoraadi iga-aastasest ajakirjast "Agrinnovation" on nüüd valmis ning see kajastab erinevaid EIP-AGRI teemasid. Väljaandest saate lugeda, mis on toimunud EIP-AGRI maastikul ja mida on korda saatnud EIP- teeninduspunkt, alates EIP-AGRI käivitamisest 2013. aasta aprillis. Ajakiri viib lugejad kurssi EIP-AGRI fookusgruppide töö ja saavutustega,
02.07.2014 ETAG: 25. juunil avanesid ERA-NET RUS Pluss teadusprojektide konkursid
25. juunil avanes ERA-NET RUS Pluss teadusprojektide konkurss järgmistel teemadel: 1. Nanotehnoloogia 2. Keskkond / kliimamuutused 3. Tervis 4. Sotsiaal-ja humanitaarteadused Taotluste esitamise tähtaeg on 25. september 2014. Lähemalt: ERA.Net RUS Plus kodulehel http://www.eranet-rus.eu/en/196.php Konkursi rahastamisel osaleb kakskümmend teadust rahastavat organisatsiooni 13 erinevast riigist (Austria, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Moldova, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slova
02.07.2014 HORISONT 2020: Ringmajandus – säästes ressursse ja luues töökohti
Jäätmemajandusele ja jäätmetega seotud keskkonnaprobleemidele pööratakse rohkem tähelepanu ka EL teadusuuringute ja innovatsiooni programmis Horisont 2020. Aastatel 2014-2020 keskenduvad keskkonnavaldkonna teemad kliimameetmete, ressursitõhususe ja tooraine probleemidele. Ühe suure teemana Horisont 2020 keskkonnavaldkonna tööprogrammis moodustab alateema „Jäätmed“. 2015. a on avatud järgmised taotlusvoorud: WASTE-4-2014/2015 (d): Towards near-zero waste at European and global level WASTE
12.06.2014 POSTIMEES:Majandus24 teeb otseülekande arenguideede konkursi lõppürituselt
Neljapäeval, 12. juunil toimub Riigikogu konverentsisaalis Eesti Arengufondi arenguideede konkursi lõppüritus, millest teeb otseülekande ka Majandus24. Otseülekanne kestab 12-16 ning selle aja jooksul esitletakse kümmet parimat ideed, mille on välja valinud žürii koosseisus Tõnis Arro (Eesti Arengufond), Pirko Konsa (Eesti Arengufond), Ville Jehe (Eesti Arengufond), Maive Rute (Euroopa Komisjon) ja Sten Tamkivi (ideekonkursi inspireerija, Andreessen Horowitz).
02.06.2014 TARGA MAJA KOMPETENTSIKESKUS: Rakvere Targas majas arutleti Targa energiakasutuse rakendamise võimaluste üle põllumajanduses
Euroopa Liidus luuakse alanud rahastus perioodil siseriikliku kui rahvusvahelise koostöö arendamiseks Euroopa Innovatsioonipartnerlus (EIP) võrgustik, mis läbi töörühmade tegevuse annavad võimaluse soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist praktikasse ning aitab kaasa innovatsiooni tekkele maamajandusvaldkonnas. EIP ülesandeks on luua seos teadusuuringute ja uuenduslike praktikate rakendamise vahel, samuti parandada infovahetust erinevate sektorite, algatuste ja proj
02.06.2014 EESTI ARENGUFOND: Arenguideede konkursile esitati 143 ideed, parimad valitakse välja 12. juuniks
Eesti Arengufondi ideekonkursile esitati 143 ideed, mis arendaksid Eesti majandust ja tõstaksid inimeste elukvaliteeti. Parimad ideed, mis saavad Arengufondi aastase stipendiumi, selguvad 12. juunil. Ideid esitati tosinkonnas kategoorias kokku 143, neist 91 pääses edasi arenguideede hindamisveebi. Populaarseimad viis teemavaldkonda olid: haridus (20 ideed), ühiskond (18), majandus (17), tehnoloogia (11), tervis (8). Kõiki ideekonkursile esitatud ettepanekuid Eesti majanduse arendamiseks saab
28.05.2014 STATISTIKAAMET: Majanduskriisi järellainetusena ettevõtete innovaatilisus vähenes
Innovatsiooniuuringu andmetel olid 2012. aastal 47,6% ettevõtetest uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2010. aasta uuringuga langes uuenduslikkuse määr 9,2 protsendipunkti. Uuring määratles uuenduslikuks ettevõtte, kes oli viimase kolme aasta jooksul rakendanud organisatsiooni- või turundusuuenduse, toonud turule uue või oluliselt täiustatud toote, võtnud kasutusele uue või oluliselt täiustatud protsessi või siis oli teinud kulutusi, et selliseid tooteid arendada või protses
15.05.2014 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 9
09. mail 2014 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja üheksas number. Tšehhi, Suurbritannia, Iirimaa, Holland, Bulgaaria ja Slovakkia: innovatsiooni vahendajad on motiveeritud EIP-töörühmi looma. Huvilised kuuest Euroopa riigist osalesid 7. mail Prahas toimunud seminaril "Maaelu arengukavade EIP töörühmade loomine“, mille võõrustajaks oli Tšehhi Vabariigi Põllumajandusministeerium, kes on ühtlasi maaelu arengukava korral
13.05.2014 EIP VÕRGUKIRI nr 2/2014
EIP võrgukiri keskendub peamiselt innovatsioonile, Euroopa innovatsioonipartnerlusele ja Horisont 2020 seotud tegevustele. Võrgukirja eesmärgiks on pakkuda värsket informatsiooni Euroopa innovatsioonipartnerlusest, tutvustada olulisemaid EIP valdkonnas toimunud ja tulevasi üritusi ning anda ülevaade ilmunud uutest ajakirjadest ja perioodilistest väljaannetest. Kui te soovite/ei soovi EIP võrgukirja oma postkastist leida, palun saatke vastav teade e-post a
01.05.2014 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING: Uuringu värsked tulemused näitavad, et Eesti ülikoolide osalus ettevõtetes on kesine
Kui teiste riikides on üsna tavaline, et ülikoolid on osanikud mitmetes spin-off ettevõttes, siis Eestis on ülikoolidel ettevõtluses veel arenguruumi. Eile avaldatud TIPS raportist selgub, et Eesti ülikoolidel on ettevõtluses arenguruumi, sest ülikoolid on osanikud peamiselt tehnoloogia arenduskeskustes või ülikoolile endile tugiteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Samas peaaegu puuduvad osalused tavapärase ettevõtlustegevusega tegelevates äriühingutes. Ettevõtetes, kus ülikoolid on osanikud, on m
30.04.2014 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 8
08. aprillil 2014 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja kaheksas number. EIP töörühmade loomisele suunatud EIP-AGRI seminarid Sloveenias ja Eestis. Kuna Euroopa Innovatsioonipartnerluse kavandamine maaelu arengu programmides on mitmetes liikmesriikides lõpusirgel, korraldab Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat seminaride seeriat, kus keskendutakse maaelu arengukavade raames loodavate EIP tö
21.04.2014 ETAG: Uus veebiportaal Research in Estonia
Eesti teadust rahvusvaheliselt tutvustav veebileht Research in Estonia (www.researchinestonia.eu) on huvilistele uudistamiseks avatud. Veebilehe eesmärgiks on teha Eesti teadusmaastik nähtavamaks, koondades ja vahendades infot. Eelkõige on leht suunatud välisteadlasele, -doktorandile ja teadusadministraatorile. Põnevad uudislood Eesti teadusest haaravad aga kindlasti ka laiemat publikut. Veebilehelt saab ülevaate erinevatest teadusvaldkondadest ja institutsioonidest, kes teadusega tegelevad. Re
21.04.2014 OPEN-BIO: Üle-euroopaline bio-toodete turu-uuring vajab teie ekspertarvamust
Berliini Tehnikaülikooli eestvedamisl kogub projektimeeskond aprilli lõpuni andmeid olulisemate bio-toodete turgu mõjutavate tegurite kohta. Uuring on osa suuremast projektist "Open-Bio: Opening markets for bio-based products", mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa bio-toodete turu tekkimisele ja arengule, sealhulgas standardiseerimisprotsessidele, märgistus- ja sertifitseerimiskseemide loomisele ning riigihangetes bio-toodete kasutamise suurendamisele. Kui olete seotud bio-toodete arendamise, t
11.04.2014 EIP-AGRI: Aita soodustada innovatsiooni teket põllumajanduses
EIP teeninduspunkti üheks eesmärgiks on lihtsustada informatsiooni kättesaadavust, tagades sellega projektide edukuse. Lisaks püüame asjakohaste teadmiste kaudu rakendada edukalt uut EIP-meedet nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil. Siinkohal on Teie panus väga oluline! Nimelt palume Teil täita vastav ankeet, mille eesmärgiks on uue teabe saamine põnevatest innovatsiooni algatustest ja edukatest projektidest ning info levitamine. Küsimustikust kokku kogutud info koondame andmebaasi, mis o
12.03.2014 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 7
07. märtsil 2014 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja seitsmes number. Täna avatakse taotlusvoor uutes Fookusgruppides osalemiseks: Ootame sind eksperdina! Otsime eksperte nelja uude EIP - AGRI fookusgruppi. Taotlusvoor uutes Fookusgruppides osalemiseks avatakse juba täna. Kutsume põllumajandustootjaid, nõustajaid, teadlasi ja teisi eksperte kandideerima fookusgruppides osalemiseks. Uued loodavad fookusgrupid tegeleva
11.03.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) mõttekoda "Innovatsioon biomajanduses"
Veebruari viimasel päeval toimus Jänedal, Maamajanduse Infokeskuses viimane mõttekoda Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) mõttekodade sarjast. Mõttekojad on toimunud mahepõllumajanduse, loomakasvatuse, piimanduse ja taimekasvatuse valdkonnas. Viimase EIP mõttekoja "Innovatsioon biomajanduses" eesmärgiks oli eelkõige kaardistada antud valdkonnas probleemid ja kitsaskohad ning leida ühishuvi, mida läbi EIP töörühma tegevuskava lahendada. Ürituste üldiseks eesmärgiks oli Eesti maaelu arengu
27.02.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) mõttekoda "Innovatsioon taimekasvatuses"
Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevuse rakendamise ettevalmistamiseks korraldas Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga 14. veebruaril 2014 taimekasvatuse valdkonna EIP mõttekoja, kuhu kaasati Eesti taimekasvatuse sektori esindajad ja antud teemaga seotud isikud. EIP mõttekoja "Innovatsioon taimekasvatuses" eesmärgiks oli eelkõige kaardistada antud valdkonnas probleemid ja kitsaskohad ning leida ühishuvi, mida läbi EIP töörühma tegevuskava lahendada. Taimekasvatus
13.02.2014 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 6
06. veebruaril 2014 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja kuues number. EIP-AGRI seminar innustab taotlema programmist Horisont 2020. 14. jaanuaril korraldas DG AGRI seminari "Ühendades teadust ja praktikat - võimalused innovaatsiooniks põllumajanduses ja maapiirkondade arengus Horisont 2020 raames" Brüsselis Belgias, millel osales 80 inimest ja 150 inimest jälgis seminari otseülekandes. Seminar käsitles mitmesektorili
10.02.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) mõttekoda "Innovatsioon piimanduses"
Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevuse rakendamise ettevalmistamiseks korraldas Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga 05. veebruaril 2014 piimanduse valdkonna EIP mõttekoja, kuhu kaasati Eesti piimandussektori esindajad ja antud teemaga seotud isikud. EIP mõttekoja "Innovatsioon piimanduses" eesmärgiks oli eelkõige kaardistada antud valdkonnas probleemid ja kitsaskohad ning leida ühishuvi, mida läbi EIP töörühma tegevuskava lahendada. Piimanduses teemaline EIP m
04.02.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) mõttekoda "Innovatsioon loomakasvatuses"
Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevuse rakendamise ettevalmistamiseks korraldas Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga 29. jaanuaril 2014 loomakasvatuse valdkonna EIP mõttekoja, kuhu kaasati Eesti loomakasvatussektori esindajad ja antud teemaga seotud isikud. EIP mõttekoja "Innovatsioon loomakasvatuses" eesmärgiks oli eelkõige kaardistada antud valdkonnas probleemid ja kitsaskohad ning leida ühishuvi, mida läbi EIP töörühma tegevuskava lahendada. Loomakasvatuse te
02.02.2014 MAAELUVÕRGUSTIK: HORISONT 2020 - ettevõtluse ja teaduse omavahelise koostöö tugevdamine
Reedel, 31. jaanuaril toimus Tallinnas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 avakonverents. Sarnaseid üritusi korraldatakse ka mujal - nädal tagasi Lätis, seejärel Berliinis, täna Eestis. Konverentsi avas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel: "Kuidas rakendada Eestis maailma suurima eelarvega teadus- ja innovatsiooniprogrammi? Euroopa paradoks - väga palju teadlasi, kuid vähe avastusi. Käesoleva raamprogrammi nimi on Horisont 2020 (ing
31.01.2014 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING: "Horisont 2020" kuulutati avatuks
Tallinnas toimus täna Eesti Teadusagentuuri korraldatav konverents, kus kuulutati Eestis ametlikult avatuks „Horisont 2020“ raamprogramm. Loe edasi SIIT
17.01.2014 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 5
05. jaanuaril 2014 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja viies number. Soovime teile edukat ja innovaatilist uut aastat! Kogu EIP-AGRI Teeninduspunkt soovib teile õnneliku ja viljakat 2014 aastat. Lähikuudel korraldame mitmeid seminare/ Fookusgruppe ja käivitame uuendatud EIP võrgustiku kodulehe. Vahepeal me kutsume teid liituma EIP-AGRI LinkedIn lehe listiga ja Horizon 2020 EIP-AGRI grupiga. Loomulikult saab jäl
18.12.2013 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 4
04. detsembril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja neljas number. EIP-AGRI töögrupp on täis saanud: Jälgi protsessi internetis. 14. jaanuaril 2014 korraldab Euroopa Komisjon seminari "Ühendades teadust ja praktikat – Võimalused innovatsiooni loomiseks põllumajanduses ja maapiirkonnas Horizon2020 raames" Brüsselis, Belgias. Seminaril keskendutakse sellele, kuidas alates 11. detsembrist taotleda Horizon2020 projek
26.11.2013 EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskirja eriväljaanne "Horizon 2020"
25. novembril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja eriväljaanne "Horizon 2020" . Horizon 2020 töökava eelnõu on kättesaadav veebil. Euroopa Komisjon tegi kõigile teatavaks Horizon 2020 töökava eelnõu. Esimene Horizon 2020 taotlusvoor pakub mitmeid võimalusi taotleda toetust järgmistele tegevustele: innovatsiooni ja arendustöö tegevused põllumajanduses, toidu tarneahela väljakujundamine/edasiarendamine, maapiirko
14.11.2013 EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 3
03. novembril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja kolmas number. HORIZON 2020 Innovatsiooni ja arendustöö rahastamisvõimalused ELi programmist Horizon 2020. 11. detsembril 2013 avatakse Euroopa Komisjoni poolt esimene Horizon 2020 taotlusvoor. Taotlusvoor hõlmab mitmeid võimalusi toetuse taotlemiseks, näiteks innovatsiooni ja arendustöö tegevusi, mis on suunatud põllumajanduse sektori probleemide lahendamisele
12.11.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa piirkondade ja linnade nädal: Euroopa innovatsiooni partnerlusest
Helena Pärenson Eesti Taimekasvatuse Instituudist annab ülevaate Euroopa piirkondade ja linnade nädalal korraldatud töögruppidest, kus ta osa võttis. TÖÖGRUPP: Erimeelsuste ületamine: 1. Ülikoolid ja teised teadusasutused, kui teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse kuraatorid (Universities and other research institutions as guarantors of a knowledge- and innovation-based economy) 2. Teadmussiire kui aruka majanduskasvu võtmetegur (knowledge transfer as a key to smart growth) S
23.10.2013 EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 2
02. oktoobril 2013 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja teine number. TEADMISTE JAGAMINE: EIP seminar: Innovatsiooni Maaelu Arenguks programmeerimine. 26.-27. juunil 2013 kohtusid piirkondlikud ja riiklikud korraldusasutused erinevatest ELi liikmesriikidest Madriidis. Eesmärgiks oli arendada ja süvendada arusaamist EIP juhenditest ja õigusnormidest, hinnata edusamme EIP programmeerimises, ära õppida mõned uued rakenda
09.07.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Koondinfo Euroopa innovatsioonipartnerlusest
Alljärgnevalt on välja toodud linke erinevatele infoallikatele järgmisel perioodil rakenduva Euroopa innovatsioonipartnerluse kohta. Kõigepealt mõisted ja lühendid: EIP ehk Euroopa Innovatsioonipartnerlus, inglise keeles European Innovation Partnership EIP võrgustik, inglise keeles Service Point - EL tasandi teeniduspunkt, milleks on Flaami kontsern, kuhu kuulub ka Eesti Põllumajandusuuringute Keskus EIP töörühmad, inglise keeles EIP operational groups Projektijuht, inglis
08.07.2013 EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: EL maaelu ülevaade nr 16 - Teadmussiire ja innovatsioon maaelu arengu poliitikas
Juunis 2013 ilmus EL Maaelu ülevaade nr 16 - Teadmussiire ja innovatsioon maaelu arengu poliitikas Kõikide EL maaelu ülevaadetega saate tutvuda SIIN Innovatsioon mängib Euroopa 2020 strateegias olulist rolli - selle eesmärgiks on toetada maapiirkondade arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat arengut. Euroopa talunikel tuleb hetkel tegeleda kahe väljaku
18.06.2013 MAAELUVÕRGUSTIK: Innovatsioon ei ole mitte ainult idee, vaid ka selle kasulik rakendamine
Innovatsioon ei ole mitte ainult idee, vaid ka selle kasulik rakendamine – Euroopa innovatsioonipartnerluse teemaline seminar Nädal aega tagasi toimus Jänedal Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel innovatsiooniteemaline seminar. Seminar oli pühendatud järgmise programmeerimisperioodi Eesti maaelu arengukava (MAK 2014-2020) koostöö alameetmele, mis kannab nime „Euroopa innovatsioonipartnerlus – põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“. Tegemist on altpoolt ülesse tuleneva lähenemisega,
11.12.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Tee erilisi asju või samu asju erilisel moel
08. novembril 2012 toimus Tamperes Soome maaeluvõrgustiku seminar „Loomisvõimest uuendusteni“. Seminari eesmärgiks oli aidata kaasa maaelu arendamise uuenduslike meetodite ja heade tavade esiletoomisele, mis omakorda peaks kaasa aitama ettevõtluse arendamisele ja innovatsiooni kiiremale levikule. Seminarist võtsid osa Eve Salumaa ja Kaire Kasearu Põllumajandusministeeriumis, Kätlin Venderström ja Marek Treufeldt PRIAst, Malle Lind Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, Jaak Vitsur Raplamaa Partn
13.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Konkursi ”Märka uuenduslikku põllumajandust” võitjad on selgunud
Maamajanduse Infokeskuse viis käesoleva aasta kevad-suvel läbi konkursi „Märka uuenduslikku põllumajandust“, mille üheks eesmärgiks oli tuua esile häid põllumajandusprojektide näiteid, mis on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) raames toetust saanud (www.maainfo.ee/vorgustik/konkurss2012). Konkursi võitjad kuulutati välja 12. novembril Põllumajandusministeeriumi aastapäeva aktusel, kus neid tervitasid nii põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kui ka maaeluvõrgustiku üksuse
02.10.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: Innovatsioonist maapiirkonnas
Eelmisel reedel, 28. septembril toimus Tallinnas rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal "Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades". Arutelu korraldati EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50.aastapäevale pühendatud teavituskampaania „ÜPP: tagasipöördumine tulevikku“ (RE:TURN to the Future) raames. Teavituskampaania toimub Bulgaaria, Portugali, Malta ja Eesti koostöös ning selle laiem eesmärk on informeerida ÜPP 50. aastapäeva puhul
01.02.2011 MAAELUVÕRGUSTIK: Leader konverents otsis uuenduslikkuse allikaid
19. ja 20. jaanuaril 2011.a. said Brüsselis Euroopa Komisjoni Charlemagne majas toimunud konverentsil kokku 27 riigi Leader uute piirkondade tegevusgruppide esindajad, maaeluvõrgustike koordinaatorid ja Euroopa Komisjoni ametnikud, et õppida teineteiselt. Suur amfiteatri tüüpi konverentsiruum mahutas üle 300 erinevast rahvusest maaelu arendaja, kellele anti võimalus kuulata Euroopa Komisjoni ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku ettekandeid ja aruteluringis osalejaid. Osaleda oli võimalik ka töör
10.05.2010 MAAELUVÕRGUSTIK: Meenutame 2009. aastat - Leader tegevusgrupid INNOESTONIA-l (VIDEOD)
12. - 13. november 2009 maaeluvõrgustiku üksuse ja kohalike tegevusgruppide osalemine IV EESTI INNOVATSIOONI AASTAKONVERENTSIL INNOESTONIA 2009 on nüüd vaadatav videos! Ürituse kohta www.maainfo.ee/index.php Videode vaatamiseks klikka alljärgneval pildil:
06.04.2010 Innovatsioon kultuuris, turismis ja sotsiaalses valdkonnas – LINC2010
Eelmises Võrgukirjas nr 46 võis lugeda LINC konverentsist Austrias, mis toimus 15. – 17. märts 2010. Seekord jätkame sama teemaga. Konverentsil toimus 4 erinevat töögruppi, eelmises Võrgukirjas sai lugeda ülevaadet põllumajandusteemalisest töögrupist, nüüd keskendume ülejäänud kolmele teemale. Turismi arendamine läbi mägironimise Maapiirkondade arengus on turism väga olulisel kohal. Turismi abil saab luua uusi töökohti ja tuua “elu” piirkonda endasse. Turismi innovatsiooni töögrupis tutvustas
30.03.2010 Innovatsioon põllumajanduses - LINC 2010
15.-17. märtsil 2010 toimus Kirchbergis Austrias rahvusvaheline Euroopa Leader konverents LINC2010. LINC on Austria, Saksamaa, Eesti ja Soome Leader kohalike tegevusgruppide ja riiklike maaeluvõrgustiku üksuste algatus. Üritusest on saamas iga-aastane Euroopa Leader sündmus, kus on kombineeritud kogemuste vahetus koos spordi- ja kulinaariaüritustega. Ja kõik see on alguse saanud läbi alt-poolt tuleva initsiatiivi. LINC eesmärk on innovaatiliselt edendada võrgustumist ja kogemuste vahetamist Euro

UUDISED

EIP VÕRGUKIRI nr 1/2014