DELFI: Innovaatiline tursk ning paberitööstuse jäägid kaladele söödaks ehk mis on biomajandus? |
Allikas: Delfi.ee, autor Madis Tilga 13. aprill 2014. a |
Mida endast kujutab biomajandus ning mis on selle eelised, kirjutab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik Madis Tilga. Riigid üle maailma seisavad silmitsi vastandlike probleemidega. Ühelt poolt suureneb energiavajadus, ent fossiilkütused ammenduvad või muutuvad üha raskesti kättesaadavamaks; osa elanikkonnast nälgib, samas suureneb rasvumine ning kõige tipuks viskame ära kolmandiku inimestele toodetud toidust – 1,3 miljardit tonni aastas üleilmselt; looduslikud kalavarud on kokku kuivanud, ent klassikalistel kalakasvandustel on suur keskkonnakoormus jne. Nende vastuolude lahendamisel nähakse abi biomajanduse juurutamisest. Ressursside läbimõeldum kasutamine, uudsed biomassi tootmise ja kasutamise viisid. Statistika järgi suudab Eesti põllumajandussektor toota lisandväärtust 330EUR/ha, mis jääb ka Euroopa Liidu keskmisest (770 EUR/ha) tublisti maha. Huvitav oleks samu näitajaid võrrelda ka energia, metsanduse ja kalanduse sektoris. Biomajandus pakub suuremat lisandväärtust ja keskkonnariskide maandamist. Biomajandus on lisaks suurepärane tööriist maapiirkondade arengu soodustamiseks, sest just seal see biomass suuresti on. Uus sõnakõlks? Juba mõnda aega räägime rohemajandusest, veel kauem kestlikust arengust. Milleks siis nüüd biomajandus? Biomajandus keskendub konkreetsele osale rohemajandusest: saavutada läbimõeldud ja kestlik areng biomassi tootmise ja kasutamise osas. Lühidalt, kui rohemajanduses püütakse juurutada keskkonda ja ressursse säästvat majandustegevust kogu selle laias spektris, siis biomajandus keskendub biomassi tootmisele ja kasutamisele. Selline lähenemine on mõistlik, et head kavatsused ei ähmastuks ega kaotaks sihti. Vaja ületada piirid Ka märtsi lõpus Tallinnas toimunud Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja EV Põllumajandusministeeriumi korraldatud seminaril „Biomajanduse juurutamine Läänemere piirkonnas“ esinenud Euroopa Komisjoni poliitikaametnik Thomas Dodd rõhutas biomajanduse rolli sektorite vaheliste piiride lõhkumises. Ühe sektori probleemidele võib lahendus peituda hoopis teises sektoris ning mõistlik on tegevusi ja regulatsioone kavandada sektorite üleselt. Innovaatiline tursk Või võtame Soome. Ühelt poolt palju kalakasvandusi, mille peamine kuluosa on imporditav sööt, ning teisalt mahukas paberitööstus, mis otsib jäätmetele rakendust. Selgus, et viimase tselluloosirikas jääde sobib kalasööda tootmiseks. Puust fileeni! Näiteid on mitmeid ka tööstussümbioosi vallast, näiteks Kalundborg Taanis. Kogu töö käib selle nimel, et ühest ühikust biomassist võimalikult palju „välja pigistada“, et väärtusahel pikaks venitada, järgides sealjuures kestlikkuse kriteeriume. Eestigi osaleb näiteks pilliroo kasutusvõimalusi analüüsivas võrgustikus. Pilliroo rist- ja ringkasutusele on seal leitud mitmeid huvipakkuvaid stsenaariume. Või Vormsi vetikakasvatus. Väheoluline pole ka EV Põllumajandusministeeriumi veetav Eesti biomajanduse strateegia eelnõu ettepanek. Kuidas edasi? Põhjamaade Ministrite Nõukogu on saanud endale meeldiva kohustuse ELi Läänemere strateegia tegevuskava raames biomajanduse käekäiku suunata siin Läänemere piirkonnas. Tegime esmase asjaosaliste kaardistamise ning jätkame nüüd tööd partnerite leidmise, koostööprojektide algatamise nimel. Meie roll on olla nn sidemeheks, et ärgitada tegudele, tuua kokku vajalikud osapooled ning pakkuda platvormi aruteludeks, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks. Soovime siinjuures eraldi tähelepanu pöörata Põhja-Balti koostööle. Hetkel tegeleme asjaosaliste huvide ja probleemide kaardistamisega. Seega, kui me ei ole teile veel helistanud, siis olete lahkesti palutud meiega huvi korral ise ühendust võtma. |