Kuna maailmas on pigem toidu üle- kui alatootmine ja seepärast vali konkurents, otsivad riigid võimalusi oma toidukauba ja -kultuuri paremaks turundamiseks. Toodetava toidu omapära on hakatud sõnastama ka Eestis.
Tänavu jaanuaris osales Eesti Saksamaal Berliinis toimuval maailma suurimal toidumessil Grüne Woche.
Olime seekord messi partnermaana fookuses, mis andis suure võimaluse Eesti toidu tutvustamiseks. See õnnestus, sest lisaks stendilt läbi käinud kümnetele tuhandetele proovisid Eesti maitseid meie korraldatud õhtusöögil 5000 Euroopa põllumajandus- ja toiduvaldkonna võtmetegelast. Kommentaarid Eesti toidule olid ülivõrdes.
Otsime lugu
Eesti toidu sisulist ja vormilist konkurentsivõimet olen saanud europarlamendi liikmena tunda omal nahal. Brüsselis töötatud viis aastat tutvustasid mulle Euroopa eri kööke. Puhtsüdamlikult tunnistades – meie toidukraam on väga maitsev. Peame õppima seda vaid paremini müüma nii välismaal kui ka Eestis.
Eesti toidust rääkides takerdume pahatihti esmatootmise võtmesse ja keskendume toorainele. Et põllumajandustootmine oleks tõhus ja toodang hea kvaliteediga, on muidugi möödapääsmatu.
Aga nagu igas valdkonnas, peitub suurem osa väärtusest ikkagi lõpptoodangus. Meie toodetud tooraine on looduslähedane ja kvaliteetne, nüüd peaksime astuma sammukese veel edasi. See tähendab julgust meie tehtavat toitu ainulaadse köögina maailmale ka välja pakkuda.
Liiga sageli lööme silmad maha, et mis Eesti köögist ja kulinaariast me räägime – kaerakile, verivorst ja hapukapsas. Kaks viimast takkapihta Saksa köögist.
Aga nagu näitas kas või osalemine Grüne Wochel, siis meil on küll, millest rääkida ja mida kuulata tahetakse. Eriti äratas poolehoidu meie toodangu looduslähedus, suupärasus ja heas mõttes metsikus (pakkusime ka Eesti metsaande). Lihtsus ja looduslähedus ongi Eesti toidu lugu. Erinevalt tavalisest reklaamjutust vastab see tõele ja on meie toidulaua argipäev. Ning tihedalt asustatud Euroopas osatakse looduslähedust ja lihtsust juba hinnata.
Eesti toidule selged sihid
Rahva toitumiskultuur on oluline osa tema kultuurist ja identiteedist – nagu panustame kultuuri hoidmisse ja arendamisse, peaksime panustama toidukultuuri.
Eesti toidule õige võtme leidmiseks alustas põllumajandusministeerium koos valdkonna organisatsioonidega Eesti toidu arengukava koostamist aastaks 2015–2020. See annab toidusektori arengule kõige laiemad raamid ja eesmärgid.
Oleme seadnud eesmärgiks aidata kaasa Eesti toidu positiivse kuvandi tekkimisele nii kodu- kui välisturgudel. Sõnastades täpsemalt Eesti toidukultuurile omase, on lihtsam sellest ka rääkida, olgu kodus või piiri taga.
Kõik vajalik – korralik tooraine, heal tasemel töötlemine, eripärane lähenemine toidule – on olemas. Nüüd tuleb sellele leida vaid ühine nimetaja.
Hea õppetund Rootsist
Toidu arengukava koostamist ei alustatud tühjalt kohalt. Eesti on oma toidusektori sihtidega süvendatumalt tegelnud 2006.–2008. aasta toidu arengukava raames, kuid vahepealset aega varjutas maailmas möllanud majanduskriis.
Hea näide ühiste sihtide seadmise vajalikkusest ja mõttekusest tuleb majanduskriisi aegsest Rootsist. Seal käidi 2008. aastal välja visioon "Rootsi – uus toidumaa", mis lubab aastaks 2020 teha Rootsist Euroopa ühe juhtiva toidumaa ja luua toidusektorisse 20 000 uut töökohta.
Pärast visiooni väljakäimist tekitasid need ambitsioonid avalikkuse kõhkvelolekut (nt kuidas Rootsi suudaks võtta mõõtu väljakujunenud ja rikkaliku toidukultuuriga riikidega nagu Prantsusmaa ja Itaalia), kuid praeguseks on visiooni mõju tuntav – võrreldes 2008. aastaga on toiduainete eksport kasvanud kolmandiku võrra, toidusektoris tegutsevate ettevõtete arv 11% ja turistide kulutused toidule on suurenenud ligi 30%.
Lisaks arvab 74% rootslastest, et Rootsi toidukultuur on viimastel aastatel paranenud ning 80% usub, et Rootsi toit on kõrge kvaliteediga.
Soodus lähtekoht
Nii julgeid eesmärke ja tulemusi on vaja ka Eesti toidu puhul. Lähtekoht on meil muidugi paljutõotav. Näiteks ütleb EMORi uuring "Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013", et ligi kolmveerand kodumaistest tarbijatest peab toidu päritolu oluliseks. Kodumaist toitu iseloomustatakse kui värsket, usaldusväärset ja tervislikku.
Paljutõotav on ka turistide pool. Näiteks toovad Soome turistid reisiga seotud tegevuste ja ajaveetmisvõimaluste hulgas kõige olulisemana välja restoranid ja kohvikud – 68%.
4% küsitletutest oleks valmis tulema Eestisse vaid söögi, joogi ja restoranide pärast ("Soome elanikkonna küsitlus. Eesti maine puhkusesihtkohana", Taloustutkimus OY, 2013).
Sama kehtib Moskvast ja Peterburist pärit turistide kohta. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus turistide seas kinnitab Eesti toidu positiivset kuvandit. Lähtekoht on soodus, nüüd tuleb vaid härjal sarvist haarata. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles