EIP VÕRGUSTIK: Põllumajanduse innovatsioonipartnerluse infopäev EIP töörühma eestvedajatele (3/2014) |
Allikas: Maamajanduse Infokeskus, Konstantin Mihhejev
15. juuli 2014. a |
Sissejuhatus – Toomas Kevvai, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler
Eesti on valinud uude maaelu arengukavasse sellise meetme nagu Koostöö meede, mille raames plaanime Euroopa Innovatsioonipartnerlust (EIP) rakendada alameetmena. EIP on üks päris paljudest innovatsiooni rahastamise allikatest. EIP on see osa Koostöö meetmetest, kus põllumajandustootjad ja töötlejad koostöös saavad algatada erinevad innovatsioonile suunatud projekte. Projektide läbiviimisel on kindlasti kaasatud ka teadlased ja nõustajaid. Täna me oleme seisus, kus riigi tasandil me ei kirjuta ette millised Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühmi me soovime. Hetkel valmistame ette erinevad EIPi rakendamisega seostud õigusakte. MAK 2014-2020 kolme meetme koosmõju EIPi rakendamisel - kolm meedet koosmõjus: meede M01 (teadmussiirde ja teavitus), M16.1 (EIP alameede) ja M16.2 (teadus-ja arendusprojektid).
- Teadmussiirde ja teavituse (M01) alameetme raames viiakse teaduse info (Eesti või välismaa teaduse tulemused) põllumajandustootjatele. Uuel programmiperioodil plaanitakse antud meetme raames ellu kutsuda ka pikaajalisi programme (erinevatel teemadel);
- Teadus- ja arendusprojektide (M16.2) alameetme kaudu toetatakse projekte, mis on suunatud koostööle põllumajandustootja/töötleja ja teadlase vahel;
- Euroopa Innovatsioonipartnerluse (M16.1) alameetme raames toetatakse EIP töörühmade tegevuskavade kaudu innovatsioonile suunatud projekte.
Innovatsioonipartnerluses on oluline silmas pidada seda, et põllumajandustootja initsieerib innovatsiooni põllumajanduse ja toidu valdkonnas. Praegu on MAK 2014-2020 valitsuse poolt heakskiidetud ja hetkel läbirääkimised Euroopa Komisjoniga jätkuvad.
MAK 2014-2020 Koostöö meetme EIP alameetme (M16.1) eesmärgid ja sisu ülevaade - Külli Kaare, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja
EIPi üldine eesmärk on koostöö arendamine teaduse, tootmise ja töötlemise vahel, infovahetus ja olemasoleva teabe rakendamine põllumajandustootmises/töötlemises. Alameesmärgiks on edendada innovatsiooni põllumajanduses, toidutootmises/töötlemises, et saavutada vähemaga rohkem ja see oleks kooskõlas keskkonnaga. Koostöö peaks tõhustama koostöömeetme vahendite abil veelgi. Lõppväljund on konkurentsivõimeline põllumajandus ja toidutootmine.
Oleme jõudnud selleni, et EIP töörühm peab moodustama MTÜ ja selle liikmeteks on vähemalt 10 põllumajandustootjad/töötlejad. Lisaks peab otsustustasandil olema vähemalt 80% häälteenamus põllumajandustootjatel/töötlejatel, mis on ka sätestatud põhikirjas. Lisaks MTÜ peab olema avatud uutele liikmetele. Oluline EIP töörühma puhul ka finantsvastutaja, kes aitab raamatupidamise ja asjaajamisega seotud tegevusi korrektselt vormistada ja PRIAle esitada. EIP töörühm annab finantsvastutajale teada millised projektid lähevad töösse ja finantsvastutaja omalt poolt vormistab projektile rahastust. EIP töörühm MTÜna töötab välja tegevuskava ning kahe aastase detailsema rakenduskava (kulude lõikes tuleb arvestada proportsionaalsust) ja töökorrad. Töörühm ei pea ainult piirduma MAK toetusega, tegelikult tal on võimalus tegutseda ka laiemalt, näiteks taotleda rahastust Läänemere strateegia meetmetest, Horisont 2020 jne. Lähemalt EIP töörühma moodustamise kohta käivatest nõuetest leiate SIIT
MAK 2014-2020 Koostöö meetme teadus- ja arendustegevuse alameetme (M16.2) ülevaade – Helena Pärenson, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist
Eelmise perioodi meetme 1.7.1 on ennast tõestanud ja plaan on jätkata sama meetmega ka uuel programmi perioodil. Põhieesmärgid mõlema meetme puhul (M16.1 ja M16.2) on ühesugused. Kui EIP eeldab konsensuslikku projektide väljavalimist, siis antud meetmes üks põhimõtte/üks probleem saab rahastuse. Taotlejaks on põllumajanduse sektoris tegutsev ettevõtte või rohkem kui üks ettevõtja (tulundusühingud, MTÜ). Peab olema: projektikirjeldus, probleemi kaardistus, metoodika, kaasatud osapooled ja eelarve. Meetme eesmärk ongi toetada üksikprojekte ja kaasatud peavad olema teadus-arendus asutused. Toetatavad tegevused jagunevad kaheks: uute toodete/tehnoloogiate väljatöötamine (rakendusuuringud, tootearenduse projektid) ja katseprojektide elluviimine (toodete/tehnoloogiate katsetamine ja info levitamine). Võrreldes lõppeva perioodiga on maksimaalne toetussumma on tõusnud 350 000 euroni. Loodame et järgmise aasta alguses tuleme välja konkreetse infoga potentsiaalsetele taotlejatele. Ettekanne on saadaval SIIN
- Kuidas võtta teiste EIPidega ühendust? (Innovatsioonipartnerlused väljas poole põllumajandusministeeriumi haldusala, MKM on koondanud info 5 teise EIPi kohta) Vastus: Oluline aspekt. Teiste EIPide puhul on finantseerimise skeem teine. Kuidas nemad toimetama hakkavad, hetkel väga selge ei ole. Rohkem infot kui MKM on omal kodulehel koondanud kahjuks hetkel ei ole. Kuid edaspidi püüame teile infot teiste EIPde kohta õigeaegselt värskena edastada.
- Kui on teema, mis puudutab mitmeid sektoreid? Kas seal oleks võimalik teha ühisprojekte? Kas ühisprojektide esitamine on võimalik? nt rohumaad. Vastus: Oleme seda arutanud, mõttena, peaks tegema seda, et see oleks võimalik. Kuidas teha kulude jaotust. Rahvusvahelised projektid on võimalikud ja otsime võimalikud lahendusteed. Samuti tasub mõelda Horisont 2020 peale - algaval perioodil on rõhuasetus teadusprojektide rakendatavusel.
- Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) roll taotlemisel? MTÜ on taotleja ja PRIA on rahavahendaja, kes sisuliselt kannab raha taotlejale ehk MTÜle. Vastus: Selle teema juurde tuleme tagasi. MESi kaasamine vähendaks finantskulusid, see oleks üheks positiivseks asjaoluks MESi kaasamisel.
- Kas ka EIP alameetme puhul on samuti nagu teiste meetmetega, et toetuse raha makstakse välja pärast tegevuse tegemist? Vastus: JAH
- Kas EIP (M16.1) ja TAP(M16.2) toetuse tegevused võivad olla omavahel kombineeritud? Vastus: Üks tegevus ei saa kahest allikast rahastatud.
- Kas programmi pikkus jääb samaks? Vastus: Saab olla kuni 7 aastat.
- Intellektuaalne omand, kas siin juures 60% toetusega tehtud tulemus on avalikuks kasutamiseks? Millise aja jooksul? Vastus: Antud küsimus on hetkel arutamisel.
- Kui projekti raames tekkib intellektuaalne omand, kes on selle omanik ja kas seda meetodit või seadet on võimalik patentida? Tegelikult omanik võib saada patenti eest kordades rohkem tulu, kui ta teatud projekti investeeris. Vastus: Selle küsimuse üle peame veel arutama.
- Mis on projekti keel? Vastus: Projektide keel on eesti keel, see küsimus meile ja Eesti EIP võrgustikule.
- Kes hindab tegevuskavasid? Vastus: Meil on 2 hindamist, hindama pean nii tegevuskava, kui ka tegevuskava üksikuid projekte. Hetkel meil ei ole kummagi hindamiskomisjoni kohta liikmeid veel teada ja peame leidma hea kompromissi. Projektide hindamise puhul, näiteks kui tegevuskavas on 8 projekti, aga 2 projekti ei vasta nõuetele, siis 6 saavad ikkagi heakskiidu.
MIINIMUMNÕUDED TAOTLEJALE
- Kas peab olema uus MTÜ või juba olemasolev MTÜ? Vastus: Võibolla ka olemasolev MTÜ, kuid peab olema avatud uutele liikmetele ja vastama nõuetele.
- MTÜ põhiliikmeteks on põllumajandustootjad ja –töötlejad, kuidas tekkib 80% häälteenamus? Vastus: Oleme silmas pidanud EIPiga seotud otsustes on häälteenamus.
- MTÜ avatud uutele liikmetele, aga siinkohal tuleb kindlasti vaadata, et see MTÜ töötaks. Vastus: See tuleneb ka Euroopa regulatsioonist, et peab olema avatud. Lisaks saab põhikirjas sätestada, kuidas töörühmaga liitumine käib ja keda võetakse liikmeks. Lisaks on sellel avatusel on ka mõtte, et nende töörühmade liikmed, kelle tegevuskava toetust ei saanud, saaksid nn võitja EIP töörühmaga liituda. Kõige tähtsam on see, et kogu sektor võidab.
- Kommentaar: Arvan, et 20% / 80% vahekord otsustusel on selgelt ebaõige proportsioon – 20% on liiga väike. Vastus: EIP on selline alameede, kus otsustusprotsess on antud põllumajandustootjate ja –töötlejate enda kätesse.
- Ettepanek teha EIP MTÜ näidis põhikirja. Terminid täpsemaks: töörühm ja töögrupp - kes on projektide elluviijad? MTÜ seaduses on kirjas, et üldkoosolek otsustab, keda liikmeks võtta. Tuleb sätestada nõuetes, et MTÜ võtab kohustuse nõuetele vastavaid liikmeid vastu võtta.
FINANTSVASTUTAJA ROLL
Teema: Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) kui finantsvastutaja. Põllumajandusministeeriumis käivad hetkel konsultatsioonid õigusosakonnaga, kuidas MESi kaasata. MAK meetmelehes on kirjas MESi kohustuslik kaasamine. MES kontrolliks nii EIP töörühma tegevust kui ka projekte. MES saab EIP töörühmadele pakkuda juriidilist ja raamatupidamislikku tuge. MESil ei ole õigust sekkuda EIP tegevuste sisulisse osasse, vaid pigem on eesmärk tegeleda EIP töörühmade tegevuste abikõlblikkusega.
- Palun täpsustage „raha liikumise“ mõiste, kellele pean esitama kuluaruanne (MTÜ poolt administratiivkulud, laborikulud jne)? Vastus: Praeguse plaani alusel, esitatakse arved MESile. Hetkel antud küsimus arutatakse õigusosakonnaga ja PRIAga.
- Kellele esitatakse taotlus? Vastus: Projektide taotlused esitatakse PRIAle. Kuluaruanded esitatakse MESile. EIP töörühma ja MESi vahel peaks tulema leping.
- Kas siis MES peab olema MTÜ liige? Vastus: Hetkel see on lahtine küsimus.
- MES: Meiega on räägitud, et kes tahab meid kõrvale, siis saab. Meie rahastame tegevusi kinnitatud tegevuskava alusel. Kuna raha summad on suured, siis peab tegema riigihankeid. Juriidiliselt tuleb palju asju selgeks teha.
- Kas MES saab sildfinantseerida 0% intressimääraga? MESi vastus: Jah, kui oleme kaastaotleja. Kui kaastaotleja ei ole, siis on teatud protsendiga.
- Kui arved lähevad otse MESile, kes siis kinnitab seda, et see arve õige on? Vastus: See tuleb kindlasti lepingus kirja panna. MESil puhul ei ole kindlasti tegemist kasumit teeniva projektiga. Ideoloogiline mõte – pakkuda EIP töörühmadele keskset raamatupidamise teenus, mis on ka hea raamatupidamise teenus, kuna jälgib ka kulutuste abikõlblikkust.
- MESi puhul 0% intressiga sildfinantseerimine? Vastus: 0% on tingimusel, et MESil on võimalus abikõlblikkuse suhtes kaasarääkida. Sisuliselt MES maksab palka, aga tööülesanded annab EIP töörühm.
- Kui mina taotlejana teen MESiga koostööd, kas kogu toetuse summast 2% võtab MES endale pakutud teenuste eest? Vastus: Jah, kui MES on kaasfinantseerija. 2% arvestatakse EIP töörühma administratiivkulude jaoks mõeldud summast.
- Praegu on MES kohustuslik, aga tänane arutelu viidab selle, et see on pigem soovituslik. Palume ümber sõnastada/täpsustada.
- Kas on mõeldav et kõik projektikulud on MESi poolt rahastatud ja muud administratiivsed (üld-) kulud on kas MTÜ või PRIA poolt? Kas on nii, et sisuliselt MTÜ´l endal pole üldse raha arvel? Vastus: Arutame PRIAga. Sisuliselt see teenus, mida MES teile pakub on väga soodne, kuna kogu asjaajamise koormuse ta võtab ikkagi enda peale.
- Kui soovitakse koosolekut teha nt välismaal? Vastus : Juhul kui rakenduskavas on see sees, sellisel juhul sobib.
MIINIMUMNÕUDED TEGEVUSKAVALE
Ministeerium: praegu oleme seda käsitlenud nii, et koos tegevuskavaga esitatakse projektide nimekiri ja 2 aasta detailsem tegevuskava. Tegevuskava ja rakenduskava peaks oleks eraldi. Oleks hea, kui kiita algselt heaks tegevuskava ja hiljem rakenduskava (projektid, mida ei kiideta heaks, saavad vajadusel liituda teiste heakskiidetud tegevuskavadega).
- Kui paindlik on see 2-aastane rakenduskava? Kas 2 aasta peale on võimalik tegevusi ette planeerida? Vastus: Hea vastus oleks, et nii paindlik kui võimalik. Kuidas paindlikus määruse tasandil kirja panna, seda peame arutama.
- Kas projektikuludes on lubatud ka üldkulud? Kas projektikulu on üks konkreetne summa või peab eelarve lahti lööma? Vastus: Eelarve kindlasti peab olema lahti löödud.
- Kas ülikooli 20% üldkulud on abikõlblikud EIP alameetme projekti raames? Vastus: Üldkulud on aktsepteeritavad. Täpsustame ja teeme kõigile selgeks.
- Kes viib läbi riigihanke? Vastus: MES. Lähteülesanne teeb EIP töörühm.
- Kuidas on võimalik katta ettevalmistavat kulu? Vastus: Eraldi ettevalmistavat toetust ei planeeri. Võimalusena saab rahastada ka koolitusmeetmest.
- Kes töötab välja projekti metoodika? Vastus: EIP töörühm saab palgata endale vastavad eksperdi.
- Kas riigihanke puhul pakkumist saavad teha ainult ülikoolid või ka ettevõtjad, kellel on teaduskraadiga töötajad palgal? Vastus: Projektid võivad olla omal olemusel ka mitteteadusprojektid, sellisel juhul see on ka mõistlik.
- Kes kinnitab riigihanke lähteülesande? Kes töötab riigihanke dokumendid välja? Vastus: EIP töörühm. MES ja EIP töörühm peavad omavahel kokku leppima.
- Omaosalus, kas see peaks rahaline olema? Vastus: Arutame.
- Kas EIP valdkonnad on ettekirjutatud ja kui suured EIP töörühmad tulevad? Vastus: Praegu on alt-poolt tulev initsiatiiv aga kindlasti me ei kiida heaks sama teema raames konkureerivaid EIPe.
Registreerunute nimekiri
Küsimused infopäeva kohta: Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo: Konstantin Mihhejev, tel 58 451 896 58 451 896, e-post kostja@maainfo.ee või Põllumajandusministeeriumi Teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Kaire Kasearu, tel 62 56 18662 56 186, e-post kaire.kasearu@agri.ee
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles