Kuldsete kätega meistrid (Tartumaa Arendusselts) |
Allikas: Peipsi Rannik, Fjodor Maspanov
13. mai 2010. a |
MTU Piiri Peal taastab Peipsimaa traditsiooniliset käsitööd
Aime Güsson, projektijuht:
"Meie projekti eesmärk on vene vanausuliste pärandkultuuri säilitamine ja vanade käsitöötraditsioonide taastamine Peipsimaal. Venepärane käsitöö on omanäoline ja eristuv. Märksõnadeks on paku ehk pitsattrükk ja tikkimine. Pakutrükk on vanausuliste üks arhailisemaid käsitööliike. A. Moora kirjutab oma raamatus "Peipsimaa etnilisest ajaloost", et veel 1923. aastal tegeles Kolkjas pakutrükiga Vassili Prostatovi isa. Pakutrükis kangaste trükkimine on Venemaal saanud alguse 11.-12. sajandil.
Teine märksõna on tikkimine. Sageli peetakse vene algupärasteks mustriteks ristpistes 20 sajandil ajakirjades levinud mustreid. Õnneks on Kolkja muuseumis säilinud mõned tõeliselt algupärased esemeid. Oleme uurinud Tartu ja Tallinna muuseumide arhiive ja püüame leida vanausuliste autentseid käsitöid. Kursustel me ainult ei kopeeri vanu esemeid, vaid laename neist mingeid fragmente ja loome ka uusi tooteid. Toetamaks piirkonna kultuuri ja traditsioone, peame tundma vanu rahvusliku käsitöö tavasid ja neid kasutama. Ent käsitööl, nagu kõigel muulgi, on oma areng. Me küll taasloome vana, kuid tänapäevasel kujul ja tänapäevaste vahenditega. On olemas ka selliseid vanu esemeid, mida on võimatu uuel kujul teha, näiteks lestovka, mis on kiriku atribuutika praegusajalgi. Meie ülesanne on õpetada inimesi looma ja arendama oma enda käsitööd. Kui inimesed õpivad oma esivanemate käsitööd tegema, kasutama vanu ja kohalikke mustreid, õpivad tootearendust ja valmistavad kvaliteetseid tooteid, siis on see võimalus käsitööga raha teenida.Tegelikult on see käsitöökursustel osalejate jaoks eriala omandamine: kuldamine, kanga-trükk, õmblemine, masin- ja käsitikki-mine ja teised originaalsed meenete ja käsitöö valmistamise viisid. Planeerime teha kursuse ka meestele, õpetame võrgu punumist ja parandamist. Käesolev projekt loob head eeldused Peipsimaa käsitöötoodete arendamiseks, sest nõudlus on turismivaldkonnas olemas.
Pärandkultuuri arendamine ja toetamine vajab rahalist ressurssi, mida on võimalik saada turismivaldkonna arendamisest. Teadaolevalt on Peipsimaa nii sise- kui ka välisturistide sihtkoht. Mida jätavad piirkonda praegu turistid? Mitte midagi peale busside suitsuvingu. Korraks käivad turistid muuseumidest läbi, kiikavad Peipsi järve, igal pool pole võimalik kohtugi täis süüa, meene- ja käsitööpoode peaaegu ei ole - ja läinud nad ongi. Alates 7. juunist on avatud Peipsimaa Külastuskeskuses Peipsiääre valla I-punkt, mida kavatseme tulevikus laiendada. I-punkti sisustamiseks oleme taotlemas vahendeid PRIAST ja Leader-meetmest. Külastuskeskuse vee- ja kanalisatsioonitööde projekteerimine on saanud Leaderist juba positiivse vastuse.
Peipsimaa Külastuskeskus pakub aktiivtegevusi käsitöötubades, I-punktis saab kasutada internetti, osta trükiseid ning kohalikke meeneid ja käsitööd. Peatselt saab pakkuda huvilistele jalg-ja tõukerattaid ning kõnnikeppe ja korraldada erinevaid üritusi.
Peipsimaa. See ei ole haldusüksus, vaid ala, mis ulatub üle valdade ja omavalitsuste piiride. Igaühel on võimalus avastada oma Peipsimaad, see pole ainult vanausulised, vaid on ka Kodavere, Torma, Iisaku, Räpina jne. Ei ole vahet, mis rahvusest inimesed siin elavad, peamine on, et nad peavad seda paika oma kodukohaks, armastavad seda ja tahavad sellest rohkem teada."
Tegelen pakutrüki võtete taastamisega, tikkimisega. Meie trükivorm on tehtud pehmest korvpallikummist. Joonised annab meile kunstnik, või leiame need ise. Kasutame spetsiaalset kallist värvi. Siin on nii palju huvitavat! Õppisime kuldniidiga õmblemist, tikkima pärltikandiga lestovkad kuldpaeltega. Me ei teadnud varem, kuidas seda tehakse. Mõned näidised, muide, leidsime sellest vanausuliste majast, kuhu praegu on tehtud külaliskeskus. Meile õpetati pärlõmblust, õmblema aplikatsioon-pannood, patju,.......kodu jaoks. Väga huvitav on masintikand (valid joonise, vajutad arvutinuppe ja masin tikib ise, jälgi ainult niiti). Õmblesime pikad pajakindad, kotid ja seljakotid aplikatsioonidega. Kui leida turustamise koht, võib sellega ka teenida.
Õnne Uus, kursuste juhendaja, Tartu:
"Projekti raames juhendan käsitöökur-susi ning olen keskendunud õmblustehnoloogiale ja tikkimisele. Eesmärk on tundma õppida vanausuliste ja Peipsiäärsete elanike traditsioonilist käsitööd ning valmistada sellest inspireeritud esemeid. Loodan, et kursustel omandatavad oskused ergutavad käsitöö valdkonnas edasi tegutsema. Oleme valmistanud näiteks lestovkasid. Mõned neist on kaunistatud pärl-, teised me-talltikandiga. Proovisime õmmelda ka podrushnikuid - vaibakesi palvetamiseks. Kuna teeme tooteid müügiks, siis püüame mitmekesistada valikut - muuseumieksponaatide järgi on valminud käterätikud (käsitsi- ja masintikandis), pakutriikitehnikas põlled, kotid, sallid ja marsid. Juba maikuu lõpus paneme osa Peipsimaa külastuskeskuse käsitööpoodi müügiks välja. Tulevikus võivad kohalikud elanikud järgides meie eeskuju pisut teenida. Ühtlasi võimaldab külastuskeskusse loodav infopunkt ja käsitöökauplus tekitada üldsuse suuremat huvi kohaliku ajaloo-ja kultuuripärandi vastu.
Mõtleme ka meestele. Neile korraldame võrgupunumise koolituse. Juba on olemas inimene, kes on nõustunud seda läbi viima. Võib-olla teeme puidu- või metallitöötlemise töökoja. Kahjuks on nii mõnigi traditsiooniline käsitööliik siin unustatud. Hea oleks need taaselustada.
Mida võin öelda kursustel käivate naiste kohta? Peamiselt on osalejad Mustveest, Kallastelt, Kõikjalt ja Lohusuust. Inimesed vahelduvad, kuid olemas on põhikoosseis. Suhtleme juba mitu aastat. Mulle meeldib, et inimesed leiavad endale tegevust, ja et me toetame piirkonna ja kohaliku kultuuri arengut.
Natalja Tumanova, Lohusuu:
"Käin neil kursustel teist aastat. Mind huvitab ajalugu, vanad joonistused ja sümbolid, mille tähendusi ma ei teadnud. Kõigil Põhjamaa rahvastel on oma joonistused, sümboolika - prääniku, lumehelveste, rombikeste, linnukeste kujul. Iga joonistus tähendab midagi, on justkui nõiasõna. Meie esivanemad kasutasid peamiselt eredat sinist, musta, punast värvi. Need värvused olid kasutusel ka Mustvees, Lohusuus, Kõikjal. Mõnikord kasutati kahte värvi: musta ja punast või sinist ja punast. Ilusaid joonistusi toovad meile mõnikord kohalikud inimesed, neid tahaks taastada.
Kursustel on väga huvitav, omavaheline suhtlus on meeldiv. Väga hästi on kõik korraldatud. Transport makstakse kinni, toitlustamine on olemas, õpetatakse tasuta. Imestan, miks kohalikud naised seda võimalust ei kasuta. Kursustel võiks olla rohkem osalejaid.
Marge, Kasepää vald:
"Olen pärit Viljandimaalt, kuid juba 20 aastat elan mehega Peipsimaal. Mulle on käsitöö alati meeldinud, armastan tikkida, õmmelda, kududa. Kui kursused algasid, otsustasin veel midagi juurde õppida. Ma ei tööta, ja et teha elu huvitavamaks, hakkasin käima neil kursustel. Oma töödes kasutame ka eesti koloriiti, näiteks rahvarõivaste pluuside lõiked teeme eesti motiividega. Mulle meeldib siin mitte üksnes uut omandada, vaid ka täiustada oma kunagisi oskusi ja teadmisi, edasi anda oma kogemusi, samuti inimestega suhelda. Varem suhtlesin venelastega väga vähe, siin aga - mida rohkem me suhtleme, seda enam nad mulle meeldivad. Olen nende kursustega väga rahul."
Aino, Omedu:
"Ka mina armastan käsitööd, koon mehele sokke ja labakuid. Tahan Aime, meie juhendaja, kohta öelda, et ta on väga sõbralik, tähelepanelik. Teeb meiega pidevalt nalja, toidab meid oma n-ö firmaroogadega. Käime suure heameelega neil kursustel. Olen selles grupis vanim, kuid tunnen ennast suurepäraselt."
Leelo Eha, Sipelga:
"Elan mehega Sipelga külas mitte kuigi ammu, kuid meile meeldib siin. Kodus istumine tüütas ära. Siin saan õppida midagi uut, olla kasulik. Olen siin alles teist nädalat ja kahju on, et ma neist kursustest varem ei teadnud. Meid õpetavad kvalifitseeritud spetsialistid ja üksiti head inimesed. Me mitte lihtsalt ei õmble, vaid mõningal määral tegeleme ka kunstiga. Naised teevad asju oma kätega, panustavad mitte ainul tööd, vaid ka hingelist soojust ja armastust."
Piret Mägi, Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse üliõpilane:
"Õpin moedisaini. Tulin siia, et tutvuda Peipsimaa vanausuliste elu ja riietusega. Käime koos kursusekaaslastega muuseumides, õpime tundma vana aja riietust, kuid vanausuliste riietust ei ole näinud. Ka Peipsimaast ei teadnud ma midagi. Nüüd aga on mul olemas ettekujutus, mulle meeldib siin. Meeldib ka turistidele. Mulle kui turistile meeldiks vaadata mitte ainult järvele ja osta sibulat, vaid ka üht-teist vanausuliste kultuuri, olme, tegevuse kohta teada saada. Tahaksin osta meeneid, mida siinsed naised nii hästi teevad. Tegelikult taaselustavad nad kohalikku kultuuri."
MAAELUVÕRGUSTIKU INFO: Leader tegevusgrupi TARTUMAA ARENDUSSELTS Leader projekt: toetuse saaja TARTUMAA MITTETULUNDUSÜHING PIIRI PEAL, toetatav tegevus: Vanausuliste Külastuskeskuse hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine. Allikas: http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/ |
Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles