 |
|
Rahvusvaheline koostöö annab väärtuslikke kogemusi kõigile osapooltele ning LEADER-meede on hea võimalus tuua oma piirkonda selline kogemus.
Jätkame ülevaadet 2. - 3. detsembril Tartumaal toimunud LEADER infopäeval LEADER rahvusvahelisest koostööst toimunud aruteludest.
|
Kui eelmisel korral käsitlesime temaatilistes töörühmades arutatut, siis nüüd anname ülevaate infopäeval tutvustatud viiest LEADER koostööprojektist. Tutvustatud LEADER rahvusvahelised koostööprojektid viidi ellu perioodil 2012−2014.
Ettekannete valik sai tehtud nende projektide hulgast, mis viidi läbi programmperioodi lõpul ning said seega vähem tutvustust ja kajastust.
Kohalik ressurss energeetikas ja ehituses
Projekti tutvustas Triin Lääne Tartumaa Arendusseltsist. Rahvusvahelise projekti eesmärk oli uurida looduslike materjalide (põhk, pilliroog jt) kasutamist energeetilistel ja ehituslikel eesmärkidel. Projekti partneriteks olid kohalikud tegevusgrupid Soomest ja Saksamaalt, Eestist osalesid Tartumaa Arendusselts ja Võrtsjärve Ühendus.
|
Projekti raames viidi läbi ehituslikke ja energeetilisi uuringuid, näiteks mikrobioloogia alal, lisaks uuriti ehitusmaterjalide niiskustehnilisi omadusi, sisekliimat ja kütteväärtust.
Teemat puudutavatest uuringutest ja tehnoloogiatest koostati ka ülevaade.
Kõikides riikides toimusid konverentsid ja õppereisid ning Eestist oli osalejaid umbes 30. Koostatakse teemakohased trükised nii eesti, soome kui inglise keeles.
|
|
 |
Projekti väljunditeks olid neli soojusmajanduse kava ja uuringute aruanded. Teaduslik partner Eestis oli TTÜ Tartu Kolledž, kelle abiga viidi läbi uuringuid, mida varem sellisel kujul ei ole tehtud.
Kui olla kriitiline, siis oleks võinud olla rohkem sisulist koostööd partnerite vahel. Külastati küll üksteise objekte ja seminare, kuid puudusid sidusad ühistegevused, mis oleks koostööpartnereid ühendanud. Paljude partneritega oli ka üksjagu bürokraatiat.
Puidu erinevad võimalused
Projekti tutvustas Inga Kalvist Valgamaa Partnerluskogust. Kolme riigi - Soome, Leedu ja Eesti - LEADER tegevusgruppide osalusel toimunud projekti teema oli puutöö kunst ja -meistrid. Eesti poolt osales projektis Valgamaa Partnerluskogu.
 |
|
Projekti eesmärgid olid puidutraditsioonide säilitamine, väärtustamine ja edasikandmine, puutöömeistrite võrgustumine ning puidu suurem kaasatus avalikus ruumis.
Igas osalevas riigis viidi läbi õpitubasid ja festivale. Eesti festival toimus Tõrvas.
|
Projekti edu taga oli projekti ettevalmistamisse kaasatud sihtgrupp, puutöömeistrite ja puukujurite aktiivsus, nende olemasolev võrgustik ning projekti tegevuste suunatus nii asjaarmastajatele kui ka professionaalidele.
Projekti üldine väljund ja tulemus oli käsitöömeistrite võrgustumine ja selle arendamine. Tõrva puufestivalil toimusid mitmed õpitoad ja puukujurite võistlused, mille tulemusel valminud puukujud paigutati Tõrva linnaruumi.
Projektist saadud kogemus õpetas, et loovate inimeste kaasamine projekti toob kaasa mõnevõrra rohkem ajakulu just projekti ettevalmistamisfaasis ning rahvusvaheliste koostööprojektide puhul peab arvestama partnerite sotisaal-kultuuriliste eripäradega.
Messilt-messile
Projekti tutvustas Silva Anspal Järva Arengu Partneritest. Kolme riigi - Austria, Soome ja Eesti - rahvusvaheline koostööprojekt oli suunatud ettevõtjatele, kes on huvitatud oma toodete või teenuste müümisest ka välisturul. Eestipoolne partner oli LEADER tegevusgrupp Järva Arengu Partnerid. Projekti periood oli 2013-2014.
|
Tegevusteks olid piirkonna väikeettevõtluse tutvustamine Soome Honkajoki messil ja Austria Sarleinsbachi messil, korraldati kohtumisi ja õppereise, koostati trükiseid ja film Järvamaa piirkonnast ning tutvustati piirkonda üldiselt.
Projekti tulemusena said mitmed väikeettevõtted välismessil osalemise ja müümise kogemuse. Samuti said välispartnerid osaleda Eestis Jäneda Talupäevadel ja Järvamaa päevadel Tallinnas. Tulemusteks on uued turud, uued kontaktid ning toote- või teenuseideed.
|
|
 |
Projekti peamine õppetund oli eelkõige see, et tuleb olla paindlik ja ootamatusteks valmis. Peab arvestama välispartnerite kultuuriliste omapäradega, asjaajamiseks tuleb varuda aega ja kannatust. Peab oskama mõningaid tegevusi ka partneritele delegeerida.
Üldiselt võib siiski projekti kordaläinuks pidada, sest osalenud väikeettevõtjad said hea kogemuse.
Tekkis küsimus, kas meie ettevõtjad on võimelised täitma välismaalt tulevaid tellimusi. Kogemusteta väikeettevõtjal on sageli välistellimuste ees hirm. Sellepärast ongi messidel käimine just koos nii oluline.
Siinkohal saab abi Järva Arengu Partneritelt, kes koostasid ka kontaktandmebaasi ning on valmis oma piirkonna ettevõtjaid tegevuste planeerimisel juhendama. Uuel perioodil planeeritakse veel sarnaseid tegevusi.
WOLF: Metsloomad ja talupidajad (WildLife and Farmers)
Projekti tutvustas Ülle Leesmaa Lõuna-Järvamaa Koostöökogust. Projekti WOLF puhul on tegu väga mahuka rahvusvahelise koostööprojektiga, mis on saanud kajastust Euroopas laiemaltki. Koostööpartnerite hulgas on 11 Hispaania LEADER tegevusgruppi, lisaks veel partnerid Portugalist, Rumeeniast ja Eestist - Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Juhtpartner on Hispaania tegevusgrupp Adri Valladolid Norte.
 |
|
Projekti siht oli viia kokku põllumajandustootjad, keskkonna- ja looduskaitse spetsialistid ning jahimehed, eesmärgiga otsida lahendusi suurkiskjate kaitsjate ja põllumajandustootjate vaheliste konfliktide lahendamiseks.
Projekti Eestipoolsed tegevused olid töökoosolekud, turismiettevõtluse kaardistus, loodusturismi reklaamfilmide ja reklaamvoldikute tegemine koos DVDga Hispaania turule, rahvusvahelise veebilehe loomine ning ühisosalemine messil (sh turismiinfo raamatu väljaandmine).
|
Projekti tulemusteks on Järvamaast valminud loodusturismialase dokumentaalfilmi levitamine spetsiaalses Hispaania loodushuviliste telekanalis. Oluline siinjuures on see, et filmi käis tegemas Hispaania võttegrupp, sest just nemad näevad paremini seda, mis nende vaatajatele huvi pakub.
Projekti õppetundideks olid välispartneri teistsuguste kultuuriliste eripäradega arvestamine (eelkõige ajakasutus), palju oli tõlkimist, vaja läks kuhjaga kannatlikkust ja konkreetsust ning selgus, et projekti koostamine on pikaajaline protsess. Samas saab projektist kasu terve Eesti, sest Hispaania loodushuvilised kui potentsiaalsed turistid, saavad hea ülevaate meie loodusväärtustest.
Rahvusvaheline jahindusprojekt 2012−2013
Projekti tutvustus Kaire Sardis Jõgevamaa Koostöökojast. Eesti ja Rootsi osalusel elluviidud rahvusvaheline jahindusprojekt sai alguse kohalike jahimeeste huvist jagada kahe riigi jahinduskogemusi.
|
Projekti eesmärgid olid kogemuste vahetamine metssea populatsiooni ohjamises, jahikoerte ja jäljekoerte küsimuses, ulukiliha esmatöötlemises, jahindushariduse edendamises ja noorte kaasamine jahinduses.
Projekti tegevused tulenesid otseselt projekti eesmärgist.
|
|
 |
Projekti tulemused olid informatsioon kahe riigi seadustest ja tavadest, metssigade populatsiooni ohjamise mudeli loomine, ettepanekud jahikoerte treenimiseks ning suuremad teadmised ulukiliha esmatöötlemisest.
Ühisprojektina on plaanis teha temaatiline noortelaager ning luua Avinurme Gümnaasiumi astmesse või Luua Metsanduskooli jahinduse õppekava. Projektist õpiti ka paindlikkust ajagraafiku ja tegevuste suhtes.
Projekti tegijad soovitavad projekti ülesannete jaotuse võimalikult varakult ära planeerida, defineerida osalejate vastutusvaldkonnad, tegevuste elluviimisel varuda piisavalt aega (ettearvamatud probleemid või toimingud) ning kasutada spetsiifiliste teemade puhul jahindusterminoloogiat tundvat tõlki.
Eesti Maaülikooli esindajate hinnangud projektinäidete kohta:
Eesti Maaülikool oli perioodil 2007-2013 maaelu arengukava püsihindaja, kelle ülesandeks on meetmete ja projektide mõju analüüsimine. Peamiselt töötatakse PRIA andmebaasidega, mis loomulikult ei asenda elavat emotsiooni, mis projektis osalejate kogemusi kuulates tekib.
Kokkuvõtteks tõdesid EMÜ infopäeval osalenud analüütikud, et esitatud projektinäited olid väga põnevad ja sisukad. Projektis osalejate vahetu kuulamine annab projektist hoopis elavama pildi.
Projektinäidete puhul toodi väga hästi välja projekti eesmärgid, sihtrühmad, tegevused, kuid et koostööprojektid on üks osa piirkondade strateegiast, oleks oodanud piirkonnapõhiste probleemide kirjeldust, mida antud projekt lahendada aitas.
Lisaks oleks oodanud suuremat sidusust projekti ja piirkonna strateegiliste eesmärkide vahel.
Positiivne on see, et kõikide esitatud projektide lõppemisel tekkisid projekti läbiviijatel uued projektiideed või soov tulevikus projekti edasi arendada.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles