MAAELUVÕRGUSTIK: Teadmussiirde ja innovatsiooni seminar

Põllumajandusministeerium koostöös Maamajanduse Infokeskusega korraldas 18. veebruaril põllumajanduse Teadmussiirde ja innovatsiooni teemalise seminari Jänedal Maamajanduse Infokeskuse suures saalis. Seminari "Teadmussiirde ja innovatsioon" eesmärgiks oli anda ülevaade Teadmussiirde ja innovatsiooni tegevustest ja programmidest nii EL seaduseelnõude kui ka Eesti maaelu arengukava 2014-2020 tasandil ning ka sellest, kuidas meetmete rakendamine Eestis toimuma hakkab. 

Sissejuhatus - Toomas Kevvai, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler

Tänase seminari peamine eesmärk on anda teile ülevaade uue Maaelu arengukava meetmetest ja ka diskuteerida teadmussiirde ja innovatsiooniga seotud teemadel. Kui me vaatame Põllumajandusministeeriumi tegevusi selles raamistikus, siis esimene tegevus on rakendusuuringute programm. Antud programmi raames me finantseerime eelkõige uuringuid, mis on olulised põllumajanduspoliitika kujundamiseks, toiduohutuse küsimustega seotud, taimetervise küsimused aga eelkõige sellised uuringud, mis on vajalikud kas seadusliku baasi arendamiseks või järelevalve paremaks korraldamiseks või selleks, et võtta osa aktiivselt Euroopa õigusaktide väljatöötamisel. Võrreldes eelmise perioodiga „Rakendusuuringute programmi“ ideoloogia on oluliselt teisenenud. Kõik need kes on selle programmiga varem kokkupuutunud on teavad et, programm finantseerib üsna palju selliseid uuringuid, mille sihtgrupp ei olnud põllumajandusministeerium või poliitika kujundajad vaid põllumajandustootjad. Lisaks me jätkame rakendusuuringute programmi raames senisest suuremas mahus põllumajandusteadlaste toetamist ERA-NETides. Järgnevatel aastatel loodame et, maht järjest kasvab. Eesmärk: et põllumajandusteadlastel oleks parem võimekus rahvusvahelisel koostööl ja saada selle kaudu informatsiooni ja kogemusi. Meil on kavandatud ka teised programmid: sordiaretuse programm, geneetiliste ressursside programm ja maaelu arengukava mitmed meetmed.

Innovatsiooni klaster. Eelmistel aastatel oleme rääkinud Euroopa Innovatsioonipartnerlusest (edaspidi EIP). Tegelikult EIP seadusandluse väljatöötamise käigus tuli välja et, selline lähenemine nagu meil Eestis kavandatud oli ei haakunud hästi EL vastava valdkonna reguleeritavate õigusaktidega. Sisuliselt nende samalaadsete tegevuste jaoks oleme leidnud Maaelu arengu määrusest uue aluse ja nüüd selle teema nimi on Innovatsiooni klastrid. Innovatsiooni klastri raames on samuti eesmärk uue teadmise loomine. Uuel programmi perioodil oluline mitte ainult teadust luua vaid ka levitada/siirata. Selle teema raames me räägiksime kahest suuremast meetmest: teadmussiire ja teavitus (vana meede 1.1) ja pikaajalised programmid. Pikaajaliste programmide idee tekkis meil sellest et, iga-aastaselt vaadates neid taotlusi mida esitati, siis üsna palju igal aastal oli samalaadseid taotlusi. Eesmärgiks on tekitada selline süsteem, mis ei sõltu iga-aastastest otsustest. Võrreldes eelmise perioodiga rahastamine on oluliselt suurenenud. Vahendid mida me plaanime panna nendesse meetmetesse on järgmised:

• Innovatsiooni klastri meede- 8 mln eurot
• Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine – 6 mln eurot
• Teadmussiire ja teavitus (3 alameedet) – 12 mln eurot
• Nõuandeteenuse toetamine – 8 mln eurot. 

Pikaajalised programmid - Hanna Kreen, Põllumajandusministeeriumi teaduse ja arenduse osakonna peaspetsialist

Meede on mõeldud teadmussiirde jaoks ja selle meetme raames teadmiste loomist kavandada ei saa, saab levitada olemasolevat teadmist. Meede on suunatud kolmele sektorile: põllumajandus, toit ja mets. Programmeerimisega saavad valdkondlikult vajalikud tegevused koondatud ja on kindel et nad kogu perioodil ka toimuvad. Programmide rakendmaiseks toetuse saaja valitakse riigihangetega. Programme on kavas 7, hankedokumendid koostatakse iga programmi jaoks eraldi.

1. Koolitustegevused, mille eesmärgiks on uute oskuste omandamine, süstematiseeritult. Toetatavad tegevused on koolitused, koolitus- ja õppematerjalide koostamine jmt.
2. Esitlus- ja teavitustegevused on info edastamiseks sihtrühma igapäevaste tööülesannete jaoks. Toetatavad tegevused on infopäevad, põllupäevad, konverentsid, erinevad materjalid ja ka elektroonilised väljaanded.
3. Ettevõtete külastused ja õpiringid on praktilised tegevused, et õppida konkreetset praktikat, tehnoloogia toimimist jmt. Õpiringi moodustab regulaarselt omavahel kokkusaav tootjate rühm, regulaarsus ja grupi formeerumine on oluline teineteise usaldamiseks.

Planeerimisel on seitse programmi valdkondades: taimekasvatus, loomakasvatus, mahepõllumajandus, aiandus, toit, ühistegevus ja põllumajanduspoliitika abinõud. Ühelt poolt EK nõue, teiselt poolt reaalne vajadus on, et keskkonnateemad oleks arvestatud kõigis valdkondades, igas programmis. Selleks et plaanitud tegevused kataks vajadusi ja et minimeerida kattuvusi, vaadatakse programmid üle teadmussiirde komisjonis. Teadmussiirde komisjon vaatab üldisi strateegilisi lähenemisi, jälgib nii teadmussiirde kui ka nõustamisteenuste toetamist.

Kogu teadmussiirde meetme eelarve on 12 mln eurot. Üleriigilistele ja maakondlikele tegevustele on plaanitud 4 mln eurot, pikaajalistele programmidele 8 mln eurot. Võrreldes eelmise programmperioodiga on planeeritud toetuse maht suurenenud. Toetuse määr on reeglina 100%, kuid teatud erisused võivad riigiabist tuleneda.

Programmi tegevused tuleb avaldada veebis. Koolituse korraldaja peab vastama täiskasvanute koolituse seadusele (jõustub eeldatavast 1 juulist 2015). Igale tegevusele on oma nõuded, näiteks infopäevade osalejate minimaalne arv, ürituse toimumisest 10 päeva ette teatamine. Õpiringe toidusektoris kahjus korraldada ei saa. Programmide kestus on kuni 7 aastat. Iga programm hangitakse eraldi ja oma ajakavas. 

Maakondlikud ja üleriigilised tegevused - Kaire Kasearu, Põllumajandusministeeriumi teaduse ja arenduse osakonna peaspetsialist

Üleriigilised ja maakondlikud tegevused on jätk eelmise perioodi Koolitus- ja teavitustegevuse meetmele 1.1 ning seetõttu on ka palju sarnasust eelmise perioodiga. Ettekandest saab ülevaate uue perioodi võimalustest. Märksõnad:

• Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline või avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle seadusest, põhikirjast või põhimäärusest tulenev tegevus on täiskasvanute koolitamine.
• Koolituste läbiviimisel tuleb järgida Täiskasvanute koolituse seaduses sätestatut.
• Toetatavad tegevused:

1. koolitustegevuste korraldamine;
2. esitlus- või teavitustegevuste korraldamine;
3. ettevõtete külastuste või õpiringide korraldamine põllumajanduse või metsanduse sektoris hõivatud isikutele.

• Abikõlblikud kulud: koolituse, esitluse, teavitamise, ettevõtte külastuse või õpiringi korraldamisega seotud kulud (nt ruumide ja tehnika rent, personalikulu, tõlketeenus).
• Toetusmäär 100% abikõlblikest kuludest.
• Riigiabi toidu ja metsandussektoris.
• Taotlused kiidetakse heaks paremusjärjestuse alusel.
• Eelarve perioodiks 2015-2020 on 4 miljonit eurot, 2015 taotlusvooruks 500 000 eurot. 

Nõustamisteenused ja nõustajate koolitamine- Maarja Kuldjärv, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist

Individuaalse nõustamisteenuse osutamine

• Eelarve on 8,2 mln eurot.
• Nõuandetoetuse saaja valitakse valikumenetluses, mis on üks oluline erisus võrreldes varasema perioodiga. Riigihange toimub võistleva dialoogina, hanketeade saadeti välja eelmise aasta juulis. Laekus 3 taotlust. Nende taotlejatega peeti kolmes voorus dialoogi, kus püüti paika panna tingimusi ja nõudmisi. Dialoogi tulemusena saatis Põllumajandusministeerium 13. veebruaril kolmele taotlejale pakkumuse esitamise ettepaneku. Tähtajaks on 10. märts, selle järel toimub nende hindamine ja tulemuste vormistamine.
• Nõustamisliigid üldjoontes jäävad samaks nagu möödunud perioodil, kuid lisandunud on mentorlus (väikestele põllumajandustootjatele).
• Nõustamisperioodi jooksul tuleb teenindada 1800 unikaalset klienti. Toetuse määr on 1500 eurot teenuse kohta, ühe kliendi kohta 3000 eurot aastas. Mentorluse puhul on piirmäär kuni 50 tundi aastas.
• Mentorlust toetatakse 100%ga. Ettevõtte majandamise, juhtimise ja äriplaani koostamine teemalist nõustamist toetatakse 50%ga. Teisi nõustamisliike toetatakse 90%ga.
• Nõustaja peab olema hanke võitnud organisatsiooniga lepingulises suhtes ja tal peab olema kehtiv konsulendi kutsetunnistus. Nõustamise puhul võib kliendi nõusolekul kaasata ka eksperti ja seoses sellega tõsta väljapakutud teenuse maksumust.
• Klient peab olema põllumajandusega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik. Mentorluse kliendi müügitulu peab olema vahemikus 4000 – 100000 eurot.
• Toetuse taotlemise korraldus oluliselt muutub võrreldes viimase perioodiga- hanke võitja ise esitab PRIAle maksetaotluse.

Nõustajate koolitamise toetus

• Eelarve on 400 000 eurot. 2015. aastaks on planeeritud 130 000 eurot.
• Toetuse saaja valib PRIA riigihankega. Toetatakse eeskätt pikemaid ja mahukamaid nõustajate kvalifikatsiooni tõstvaid koolitusi.
• Koolitajateks on avalikud-õiguslikud ülikoolid, kutseõppeasutused või nõustamisteenuse osutaja.
• Koolitusi tellitakse õppekavade alusel. Teadmussiirde komisjon kinnitab nõustajate koolituste teemasid, mille alusel koostatakse ja kinnitatakse õppekavad.
• Ka siin meetmes tuleb arvestada riigiabiga. Meetme raames tuleb taotleda Euroopa Komisjonilt luba sellise abi andmiseks ja tuleb tõestada abi ergutavat mõju. Koolitusel osaleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja.

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, sh EIP - Helena Pärenson, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist

Tegemist on eelmise programmi-perioodi meetme 1.7.1 edasiarendusega. Põhiline sisu on järgmine: toetatakse koostööd selleks et arendada uusi tooteid, tavasid, protsesse ja tehnoloogiaid. Toetatakse kas ühe või mitme ettevõte, tulundusühistu või MTÜ või EIP gruppi koostööd teadus ja arendusasutusega. Meetme eesmärk: mitte tellida sisse teatud tööd vaid viia koostöö raames töö ellu. Oluline on silmas pidada, et selle meetme raames toetame selliseid koostööprojekte, kus kohas keskendutakse ühele konkreetsele projektile (üks taotlus = üks projekt). Toetus makstakse tehtud tegevuste eest. Projekti maksimaalne toetuse summa on 350 000 eurot. Alameetme eelarve maht on 6,3 mln eurot. Projekti eesmärk peab olema lahendada konkreetse sektori eest seisvat probleemi ja selle lahenduse tulemus peaks ellu minema. Kuna EL on järjest rohkem ise tähelepanu on hakanud pöörama innovatsiooni alastele koostööle ja on välja arendanud Innovatsiooni võrgustiku, siis toetame ka neid koostöö projekte mis on seotud teiste liikmesriikide EIP töörühmadega. Antud alameetme raames ei toeta eraldiseisvaid teadushuvidele baseeruvaid teemasi mille eesmärk ei ole konkreetsete ettevõtluse ees seisvate probleemide lahendamine.

Toetatavad on kaks põhilist suunda: Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine ja katseprojektide elluviimine. Eriti teretulnud on sellised katsed, mis ei baseeru olemasolevate tehnoloogiate/protsesside kasutusele võtmisele vaid mis on originaalsed Eesti jaoks. EL määrusest tuleb see, et eraldiseisvat teadustegevust millel puudub praktiline väljund ei rahasta. Ei toetata ka tüüpilist esitlustegevust. Taotleja: kas põllumajandustootmisega või toidutöötlemisega tegelev ettevõtja või ettevõtete grupp (TÜ või MTÜ). Taotleja võib olla ennast identifitseerinud ka Innovatsiooni partnerlusena, eriti kui tegemist on rahvusvaheliste ühisprojektidega. Ei ole abikõlblikud: tootlikud investeeringud, teadusega seotud kulud mis ei ole otseselt vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks ja esitlustegevusega seotud kulud mis ei ole seotud konkreetse projekti teemaga. Toetuse määrad on reguleeritud EL tasandil. Mida väiksemasse gruppi ettevõtjad kuuluvad, seda kõrgem on avaliku sektori poolne toetusmäär. Projektiplaan peab sisaldama projektikirjeldust, planeeritud lahendusteed ehk metoodikat projekti elluviimiseks, kaasatavad osapooled ja tööjaotus ja projekti kalkulatsioon. Eelistatakse neid projekte, millel on laiem majanduslik potentsiaal, positiivne keskkonna mõju, projekte kes pakkuvad kõrgemat omafinantseeringut ja kus on väljatoodud rahvusvaheline koostöö.

Innovatsiooniklaster - Kaire Kasearu, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist

Innovatsiooniklastrid (edaspidi klaster) on uus meede MAK 2014-2020 perioodil. Klastrisse kaasatakse rohkem osapooli ja on laiapõhjalisem kui eelmisel perioodil rakendatud innovatsioonimeede 1.7.1. Ettekandest saab ülevaate uue meetme rakendamisest. Märksõnad:

• Klastri toetuse saaja on MTÜ, mida on võimalik moodustada kahel erineval viisil:

1. uus MTÜ, kus klastri liikmete kohustused, tingimused ja nõuded sätestatakse MTÜ põhikirjas;
2. olemasolev MTÜ ning nõuded ja kohustused partnerite vahel sätestatakse konsortsiumlepingus.

• Klastris peab olema vähemalt 10 põllumajandustootjat- ja töötlejat.
• Üldkoosoleku hääletamise protsess (80% enamus tootjatel ja töötlejatel).
• Klastri tegevuskava koostatakse kuni 4 aastaks.
• Toetatavad tegevused jagunevad üldkuludeks ja innovatsioonitegevustega seotud kuludeks.
• Klastri nelja-aasta maksimaalne eelarve on 800 000 eurot.
• Toetusmäär on 100% abikõlblikest kuludest.
• Riigiabi toidu sektorile.
• Eelarve perioodiks 2014-2020 on 8,4 mln eurot, 2015 aasta taotlusvooruks on 4 mln eurot. 

ESIALGNE AJAKAVA

1. Maamajanduse infokeskus koondab potentsiaalsete klastrite eestvedajate info 04 märtsiks.
2. 17 märtsil toimub klastri alameetme ümarlaud kus tutvustatakse eelnõu mustandit.
3. Aprillis on klastrite ja Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise meetme määruste tutvustamine.
4. Juulis avaneb taotlusvoor.

Küsimused infopäeva kohta: Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo: Konstantin Mihhejev, tel 58 451 89658 451 896, e-post kostja@maainfo.ee või Põllumajandusministeeriumi Teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Kaire Kasearu, tel 62 56 18662 56 186, e-post kaire.kasearu@agri.ee