UUDISED

Maaelu arengukava 2014-2020 uus meede - innovatsiooniklaster

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 „Koostöö" alusel rakendatakse Eestis lisaks uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise alameetmele ning lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamine alameetmele ka innovatsiooniklastri alameedet.

Klastri alameede on uus meede ja Põllumajandusministeerium on pikalt seda planeerinud ja kavandanud.

Põllumajanduse mitmekesistamine, katseprojektid, uute toodete, tavade, protsesside arendamine, koostöö väikeettevõtjate vahel, kliimamuutustega ja keskkonna probleemidega seotud tegevused, erinevate teadustulemuste koondamine - kõiki neid tegevusi on võimalik kombineerida ja innovatsiooniklastri mõttes on kõik need tegevused lubatud.

Võrreldes Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostöömeetme uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise alameetmega (alameede 16.2) on innovatsiooniklastri alameetme tegevused laiapõhjalisemad ja kaasatud on rohkemal arvul partnereid.

Toetuse lõppkasusaajad on eelkõige klastri liikmed, kuid samuti ka klastri tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad ja kaudselt ka laiem avalikus.

Innovatsiooniklastri (alameede 16.1) toetuse saaja on mittetulundusühing, mida on võimalik moodustada kahel erineval viisil. Täiesti uus MTÜ, mis ongi moodustatud klastri toimimiseks või klasteri tegevusi saab korraldada ka olemasolev MTÜ kaudu, kuid MTÜ ja selle partnerite vahel sõlmitakse vastav leping.

Innovatsiooniklastri põhituumik on põllumajanduse ja toidusektoris tegelevad tootjad või töötlejad, kes töötavad välja oma eesmärkide täitmiseks kuni 4 aastase tegevuskava.

Igal klastri liikmel on oma konkreetsed ülesanded või siis ta annab lisandväärtuse seoses konkreetsete tegevusega. Klastri liikmete kohustused ja tingimused peab välja tooma klastri tegevuskavas või klastri liikmete vahel sõlmitud lepingus (konsortsiumleping). Klastri liikmete arv peab olema vähemalt 10.

Innovatsioon peab olema uudne vähemalt vastava tegevusvaldkonna tasandil Eestis.

Innovatsiooniklastri tegevuskava peab arvesse võtma innovatiivsete lahenduste reaalset rakendamist. Tegevuskava puhul on oluline tegevuste kirjeldus (innovatsiooni kirjeldus) ja tööülesannete jaotus. Tegevuskavas tuleb arvestada tegevusvaldkonna vajadusi ja potentsiaali. Tegevuskavas tuleb ära näidata, kuidas tulemusi levitatakse nii Euroopa Liidu tasandil (näiteks EIP-AGRI teeninduspunkti kaudu) kui ka Eesti riigi tasandil. Klastri üheks ülesandeks on ka läbipaistva otsustusprotsessi loomine.

Klastri tegevuste abikõlblikud kulud jaotuvad suures plaanis kaheks: klastri üldkulud (kuni 200 000 eurot klastri kohta) ja innovatsiooni tegevuskulud (kuni 600 000 eurot klastri kohta). Klastri nelja-aasta maksimaalne eelarve on 800 000 eurot.

Finantsadministratsiooni eest vastutava organisatsiooni kulu ei tohi ületada 2% kogu kuludest. Klastri puhul on abikõlblikud ka mittetootlikud investeeringud. Innovatsiooni tegevustega seotud kulude osas kavatseb Põllumajandusministeerium rakendada kulude hüvitamise põhimõtet kindlasummalise maksena. Sellise makse üheks tingimuseks on, et toetuse summa ühe konkreetse tegevuse kohta ei saa olla suurem kui 100 000 eurot. Klastri tegevuste toetuse määr on 100%

Innovatsiooniklastri alameetme eelarve kokku on 8,4 miljonit eurot kogu MAK perioodi kohta.

2015. aasta eelarve on 4 miljonit eurot. Klastrite taotlusi hakkab hindama hindamiskomisjon, mis on ühine alameetmega 16.2. Taotlusvoor on esialgsete plaanide kohaselt kavandatud selle aasta juuli kuusse, selle järgneb tegevuskavade hindamine. Taotluste juures hinnatakse:

• klastri innovatsiooni edendamise ja loomise potentsiaali vastavas tegevusvaldkonnas (osakaal 15%) ja Eestis (osakaal 15% ) - osakaal hindepunktides kokku 30%;
• tegevuste sidusust ja vajalikkust klastri innovatsiooni suundade saavutamiseks ja rakendamiseks tootmises ja töötlemises - osakaal 25%;
• klastri liikmete poolt koostatud tegevuskava tehnilist ja sisulist ettevalmistuse taset (sh võimalike riskide ettenägemine, tagajärjed ja alternatiivsed tegevused, sisekorra kehtestamine) ning vastavust arengukava eesmärkidele - osakaal 15%;
• klastri mõju ulatust nii vertikaalselt kui horisontaalselt, sh keskkonna ja kliimamuutustega seotud mõjusid - osakaal 10%;
• saadud tulemuste levitamise korraldust - osakaal 10%;
• võrgustumist ja koostööd - osakaal 10%.

Innovatsiooniklastri alameetme ettekanne (18.02.2015 seminaril)

Peale 18. veebruaril toimunud teadmussiirde ja innovatsiooni seminari koguti potentsiaalsete klastri esindajate info, nende tulemustega saate tutvuda SIIT

Innovatsiooniklastri alameetme rakendamise esialgne ajakava on järgmine:

• 17. märtsil 2015.a toimub innovatsiooniklastrite algatajate ümarlaud, kus tutvustatakse määruse eelnõu tööversiooni;
• aprillis 2015.a toimub innovatsiooniklastri (alameede 16.1) ja alameetme  16.2. uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine rakendusmääruste tutvustamine;
• suvel 2015.a on kavas esialgsete plaanide kohaselt avada alameetmete 16.1 ja 16.2 esimesed taotlusvoorud.