EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

Maaelu poliitika tulevik: arutelud ja võimalused kaasa rääkimiseks

Allikas: Marko Gorban, Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja
1. juuni 2010. a

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on oma enam kui 50-aastase ajaloo jooksul teinud läbi olulisi muutusi nii oma eesmärkides, sisus kui meetmetes. Selle algsetele, eelkõige toidu tagamisele, turu stabiilsusele, põllumajandustootjate sissetulekutele, tootlikkuse parandamisele ja mõistlikele tarbijahindadele suunatud eesmärkidele on lisandunud mitmeid uusi, mis eelkõige lähtuvad ühiskonna muutunud ootustest. Üheks oluliseks tähiseks selles protsessis oli Agenda 2000 reform, mille tulemusena lisandus uue elemendina ÜPP-sse eraldiseisva sambana maaelu arengu poliitika. Seeläbi on senisest olulisema koha ühises poliitikas leidnud ka keskkonna ning põllumajanduse multifunktsionaalse rolli aspektid.

Nagu eelpool öeldud, siis ühiskonna ootustel on olnud suur roll selles, milliseks ÜPP on kujunenud. Veelgi enam, oma sõna on võimalik kaasa öelda ka selles, milliseks kujuneb ÜPP pärast 2013. aastat. Selleks on Euroopa Komisjon algatanud avaliku debati ÜPP tuleviku teemadel. Avalikus debatis kaasa löömise julgustamiseks kasutaksin siinkohal põllumajandusvolinik Dacian Ciolose poolt öeldut, kelle sõnul „ÜPP on mõeldud kogu ühiskonnale. See on teie poliitika, mitte ainult põllumajandustootjate oma. Euroopa põllumajandus on lisaks toidu julgeolekule ka maastikud, tööhõive, keskkond ja kliimamuutused. Andke teada, millised on teie vajadused ja ootused Euroopa põllumajanduse ja maapiirkondade osas. Aidake meil välja töötada poliitika, mis teenindab neid kõige paremini!

Sellest tulenevalt ei oodata käesolevas protsessis mitte ainult liikmesriikide ametlikke seisukohti, vaid ka erinevate organisatsioonide/kodanike arvamusi ning ülevaateid liikmesriikide maaeluvõrgustike poolt liikmesriigis toimunud maaelu poliitika debattidest. Selleks, et Eesti oleks omalt poolt valmis võimalikult aktiivselt ÜPP diskussioonides kaasa lööma, oleme omalt poolt läbi viinud ja kavandame erinevaid uuringuid, samuti alustasime koostöös maaeluvõrgustikuga 2009. aastal sotsiaalpartneritega aktiivseid arutelusid. Järgnevaga on põgusalt püütud kokku võtta maaelu poliitika tuleviku teemal toimunud diskussioonid Eestis. Seega ei ole tegemist ühegi organisatsiooni seisukohtadega, vaid erinevate arvamuste sünteesiga.

Maaelu poliitika eesmärgid 2013+

Tulevikust rääkides ei saa mööda väljakutsetest, millega me silmitsi seisame. Peamiste väljakutsetena, millega maaelu poliitika tegelema peaks, jäid diskussioonides kõlama bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused, taastuv energia, toiduga varustatus, demograafilised muutused, urbaniseerumine ja maapiirkonna tööhõive jne. Seega teemade ring, millega tegeleda, on üsna lai.

Hea meel on tõdeda, et maaelu poliitikat näevad Eestis tulevikudiskussioonides osalenud partnerid ühise põllumajanduspoliitika osana ka tulevikus. Maaelu arengu poliitika on kaasaegne poliitika, see hõlmab endas väga erinevaid funktsioone, alustades tootmisest, keskkonnahoiust ning lõpetades maaettevõtluse ja kultuuripärandiga. Seetõttu on maaelu arengu poliitika käesoleva programmiperioodi eesmärgid (põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine, keskkonna ja paikkonna parandamine, maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine) asjakohased ka järgmise programmiperioodi kontekstis. Täiesti mõistetavalt joonistusid seisukohad poliitika rõhuasetuste osas organisatsioonide valdkondade piirjooni mööda, nt põllumajandustootjad rõhutasid konkurentsivõime olulisust, keskkonnaorganisatsioonidele on südamelähedane keskkond ja maastikuhooldus ning maaettevõtjate esindusorganisatsioonide arvates peaks panustama maaettevõtlusesse. Ühisjoonena saab nendest seisukohtadest välja tuua vajaduse valdkondade senisest parema sidustamise järele.

Maaelu poliitika roll ja sisu tulevikus

Mitmed organisatsioonid leidsid, et maaelu poliitika roll ÜPP siseselt peaks eesseisvaid väljakutseid silmas pidades kasvama ning ÜPP sambad peaksid EL tasandil senisest enam olema tasakaalus ning teineteist toetama. Järgmise programmiperioodi arutelude puhul on oluline, et esmajärjekorras saavutatakse kokkulepe eesmärkides ning alles seejärel hakataks kalkuleerima nende elluviimise maksumust. Samuti peaks poliitikate maksumus peegeldama nende sisu ja ülesandeid.

Olemasolevate maaelu poliitika instrumentide puhul oli valdav seisukoht, et üldjoontes on need sobilikud, samas peaks nende ideoloogia liikuma ühiskonnale pakutavate mõõdetavate teenuste kompenseerimise suunas, kus kompenseeritakse erinevaid tootmismeetodeid, tootmisprotsesse, aga ka pakutavat emotsiooni. Leiti, et erinevad instrumendid (olgu selleks investeeringud, maastikuhooldus või teadmised) on olulised ja nende näol ei ole tegemist üksnes investeeringutega sektorisse, vaid ka investeeringutega avalikkuse huvides. Samuti peeti oluliseks jätkata järgmisel programmiperioodil ka Leader-lähenemisega, eriti arvestades selle rolli kohalike inimeste kaasamisel ning erinevate tasandite prioriteetide sidustamisel.

Maaelu poliitika lihtsustamise ja tõhusamaks muutmise võimalused

Enamus organisatsioone nõustus, et senine strateegiline ja telgede põhine lähenemine maaelu poliitikas on ennast õigustanud, kuivõrd seeläbi on võimalik tagada EL ja liikmesriikide eesmärkide kooskõla ning poliitika võrreldavus, mõõdetavus, analüüsitavus ja läbipaistvus. Kõige enam lihtsustamise potentsiaali nähti järgmisel programmiperioodil finantsreeglites, et parandada investeeringute elluviimist. Samuti rõhutati põhimõtete ühtlustamise vajadust erinevate EL rahastamisinstrumentide vahel. Lisaks toodi välja, et maaelu poliitika ei ole ainus instrument, mis maapiirkonda panustab, vaid seda peaksid tegema ka muud poliitikad ja rahastamisinstrumendid. Valdkondadena, kuhu muud poliitikad peaksid senisest enam maapiirkonnas panustama, leidsid kõige enam välja toomist (sotsiaalne) infrastruktuur ja kohalike avalike teenuste kättesaadavus.

Kuidas maaelu poliitika tulevikku mõjutada?

Selle küsimusega jõuame tagasi artikli algusesse, nagu eelpool öeldud, debatt on avatud ja oluline on iga arvamus, esindagu ta maaelu käekäigu vastu huvi tundva kodaniku või katusorganisatsiooni seisukohti. Täna, kolm päeva enne avaliku konsultatsiooni lõppu on seda võimalust Eestist kasutanud 5 kodanikku. Samal ajal meie lähinaabrid Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist on esindatud vastavalt 25, 7, 14 ja 15 arvamusega. Arvestades, et 2010. aasta teises pooles koostab Euroopa Komisjon paberi ÜPP tulevikusuundadest, siis käimasolev avalik debatt on võimalus seda mõjutada ning käesolevaga kutsume kõiki üles seda võimalust kasutama. Avaliku debati kaasamise veebilehe leiate http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/debate/index_et.htm

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo