SÕNUMITOOJA: Leader-koosolek: Loksa vajab söögikohta ja taluturgu |
Allikas: Sõnumitooja, autor Ülle Tamm
8. september 2015. a |
Loksa linna on antud 4 aastaga ELi Leader-programmist 172 887 eurot, Kuusalu valda 670 168 eurot.
Arenduskoja Leader-tegevus
Kokku on aastatel 2008-2013 eraldatud MTÜle Arenduskoda Leader-programmi läbiviimiseks 3 881 211 eurot, millest valdav osa on saadud PRIA kaudu ELi toetusfondidest ning ülejäänu liikmemaksudest.
Eelmisel perioodil oli strateegias 7 meedet, kokku esitati rahataotlusi 581, neist rahastatud on 371. Lõpetatud projekte on 302, katkestatud 17 ja praegu pooleli 52. Toetusi on jagatud kokku 3 263 871 eurot, mis kroonidesse ümberarvutatuna on 51,1 miljonit.
MTÜ Arenduskoda uue strateegia prioriteedid esialgses sõnastuses
1. Ettevõtete konkurentsivõime ja ettevõtluse koostoime piirkonna eripäradega.
2. „Elav ja turvaline küla“ ning tema partnerlus.
3. Rahvuslik pärand ja kohalik toit.
4. MTÜ Arenduskoda koostöö.
„Leader-printsiip tähendab kodanikuühiskonna rahastamist Euroopa Liidu toel. Esimene toetusperiood on mööda saamas, algavaks perioodiks 2014-2020 tuleb koostada uus programm ehk strateegia, mis sisaldab piirkonnas toetatavaid tegevusi. Kui mõnda tegevust ei ole kirjas, siis sellega seotud projekte ei saa rahastada. Näiteks, kui loodusturismi ei ole programmis, selleks toetust ei anta,“ selgitas Leader-koosolekute läbiviija Artur Talvik kolmapäeval, 2. aprillil Loksa kultuurikeskuses.
„Sellepärast ongi strateegia koostamine väga oluline,“ toonitas ta. „Tegime aktivistide grupiga märtsis kahel päeval Kuivojal väikese eeltöö, olid SWOT-analüüsid, arutelud. Selle kokkusaamise ja rahvaküsitluse põhjal on kokku pandud prioriteedid, eesmärgid, nende juurde kuuluvad tegevused. Sõnastus ei ole lõplik, rahvakoosolekutel ootame ettepanekuid juurde, siis kirjutatakse vastavalt Leader-kriteeriumitele strateegia kokku. Seejärel asub Arenduskoda läbirääkimistele põllumajandusministeeriumi ning PRIAga.“
Loksa linn ja Kuusalu vald kuuluvad ELi maaelu edendamise Leader-programmis MTÜsse Arenduskoda, samas piirkonnas on veel Vihula, Kadrina ja Tapa vald Lääne-Virumaalt. Seni oli Arenduskoja liige ka Ambla vald Järvamaalt, kuid uuest toetusperioodist enam mitte, sest Ambla volikogu otsustas liituda MTÜga Järvamaa Arengupartnerid.
MTÜ Arenduskoda tegevjuht Heiki Vuntus tegi ülevaate senisest tegevusest. Kui Leaderiga alustati, oli liikmeid 27, praegu on 59: MTÜsse Arenduskoda kuuluvad 5 omavalitsust, 31 MTÜd või seltsi ja 23 firmat. Juhatus on 7liikmeline. Igapäevase tööga tegelevad peale tegevjuhi veel juhiabi ja osalise tööajaga raamatupidaja.
Loksa linnast osales möödunud kolmapäeval koosolekul 6 inimest, peamine arutelu käis selle üle, et Loksal on Leader-tegevuse ja -toetuste vastu olnud huvi väiksem, võrreldes teiste piirkondadega. Investeeringutoetusi ettevõtjatele on Loksale antud üks – selle abil käivitati Imbi salong. Raha on saadud spordi- ja kultuuriüritusteks, mänguväljakute rajamiseks, Maarja kiriku kellasüsteemi jaoks. Vene kirikule antud toetus jäi kasutamata. Tuleks tõsta Loksa elanike aktiivsust, ärgitada ettevõtlikkust.
Loksa vajadusi arutades jõuti järeldusele, et kindlasti oleks vaja korralikku söögikohta. Looduslikult ilus rand on turismi väljaarendamise eesmärgil kasutamata.
Artur Talvik: „Täiesti müstika, siin on nii kihvt rand ja mitte midagi ei toimu. Loksat läbib Euroopa olulisem jalgrattatee. Matkajad tuleksid Loksa randa kohvikusse.“
Loksa linnavolikogu liige Robert Rohtla lisas, et tarvis oleks ka taluturgu, kuid linna keskel pole sobivat kohta. Heiki Vuntus tõi näite, kuidas Arenduskoja toiduprojekti raames tehtud õppesõitudel Soome sai näha hästi toimivat taluturgu, mis oli rajatud suurematest keskustest väljapoole.
Artur Talvik märkis, et merendusega seotud tegevusi on uues programmis veel vähe ning avaldas lootust, et neid pakutakse juurde Kuusalu vallas korraldatavatel rahvakoosolekutel: „Jälgida tuleb, et Arenduskoja tegevused ei kattuks kalanduse-Leaderi omadega, siis võetakse need meie programmist välja. Samas on paljud merega seotud investeeringud seotud mitte ainult kalandusega. Tuleb osata sõnastada ja põhjendada.“
Ta toonitas, et rahvakoosolekute kasu on kahesuunaline – kokkusaamised on näidanud, et pole ainult oma ideede pakkumine, osalejad on saanud mõtteid, mida oma kogukonna heaks teha ja kellega võiks kavandada koostööd. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles