UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Teadus on Eesti arengumootor. Kas mõtleme veel või teeme ära?

Septembris möödub aasta Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia avalikust märgukirjast "Eesti teadus vajab põhimõttelisi muudatusi".

Kolmveerand aastat on möödunud sellest, kui haridus- ja teadusministri loodud töörühm esitas ettepanekud rahastamissüsteemi muutmiseks. Lisaks teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi uuringutele on vahepeal avalikkuse ette jõudnud ka Teadus- ja Arendusnõukogu Gunnar Okk`i raport. Seega on aasta jooksul tehtud palju analüütilist tööd. Mis saab edasi? Kas mõtleme veel või teeme ära?

23. septembril toimus Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis Eesti Teadusagentuuri, Rektorite Nõukogu ja Teaduste Akadeemia koostöös korraldatud  konverents "Teadus on Eesti arengumootor. Kas mõtleme veel või teeme ära?"

Laine Randjärv, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees, rõhutas avakõnes, et kuigi kõik tahavad teadusnõukogu raportit arutada ja analüüsida, siis need inimesed, kes teadusega on seotud, saavad aru, et nii kiiresti asjad ei käi. Meil on üks ministeerium, kes kureerib nii teadust ja ka kõrgharidust. Teiseks, mida rohkem räägitakse kõrgharidusest seda parem on meile kõigile.

"Mis oli tähtsaim märkus raportis? Kõige olulisem on see, et raport on tekitas suurt diskussiooni. Okk`i raport oli ülioluline motivaator ehk protsessi sisse lülitaja", rõhutas Laine Randjärv.

Andres Koppel (Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees) märkis konverentsi avamisel et, siin olemise põhjus on teadvustada olulist ja leida lahendusi. Hetkel käib maailmas sõda ja tulemused on ettearvamatud. Kuidas me oleme selleks ettevalmistatud? Meie nõrgem tegur on talentide leidmine. Mis viimase aastaga on juhtunud? Vastuseks on suhteline vaikus.

Andres Koppel selgitab: "Mõistlik oleks korraldada inventuur! Kas on mõtteid juurde tulnud? See ongi antud konverentsi eesmärk!"

Jürgen Ligi: "Me tahame riigi rolli teaduses tugevdada!"

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi toonitas oma ettekandes, et ainuüksi Eesti mootor teadus kindlasti ei ole, pigem ühiskonna mootor. Kui siin räägiti ümberkorraldustest ei saa öelda, et nende asjadega ei tegelda. Oleme saavutanud häid positsioone meie piirkonnas, kuid me jääme maha maailma liidritest. Me tahame riigi rolli teaduses tugevdada.

Ligi mainis, et Riigikogu ja valitsuse tasandil arutame juba teadusasutusi ja nende struktuuri muudatusi. Eesti Teadusarengu nõukogu raport on algatanud diskussiooni. Siiamaani on tehtud kõrghariduses reforme, mille eesmark oli kõrgkoolide killustumise vältimine. Eesti teadus- ja arendusnõukogu raporti pinnal saame jätkata muudatusi. Nii teaduses kui ka hariduses on võtmesõnaks konsolideerimine.

Ligi tõi esile Tallinna Ülikooli, et nad on teinud kõige mehelikumaid samme. Igal ülikoolil peab olema tugev juhtimine ja siin on riigi sekkumise roll. Kriitiline koht on erakonnad, millise positsiooni nad võtavad. Probleem on ka valimise lubadustest kinni pidamises. Ülikoolide baasrahastamise suurenemine on mõistlik ainult siis, kui raha tuleb juurde riigis.

Ligi ütleb kokkuvõtvalt: "Mitte sularaha vaid teadmine viib meie ühiskonna edasi!"

Igav lugu sellest, mida me kõik teame niigi

Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige ja Tartu Ülikooli nõukogu esimees, tegi konverentsil ettekande pealkirjaga "Igav lugu sellest, mida me kõik teame niigi“. Ta tõi välja, et Eesti teadus vajab tugevat keskklassi. Kuid selleks peame defineerima enda jaoks kes on keskklass! EL komisjoni sõnum: Euroopa Liit peab olema teaduses aktiivne. Kõrgtaseme tegevuse tegemine vajab järjest rohkem kriitilist massi. Koostöö organiseerimine ka rahvusvahelisel tasandil on ülioluline!

EL on arendanud meie teaduse taristut selleks, et integreerida Eesti teadust Euroopasse. Me ei saanud raha selleks, et lahendada kohalikke probleeme. Olema väljaarendanud arenduskeskused, kes konkureerivad omavahel ja ei tee koostööd. Kulutanud palju raha noorte väljaõppele kitsastel erialadel ja ei suutnud kõigile lõpetajatele pakkuda töökohti ja sellele järgnes noorte väljaranne. Otsime võimalust jääda iseseisvaks kuid mitte liituda euroopa programmidega, märkis Kaljulaid.

"Eesti on kasutanud raha oma sisemiste eesmärkide saavutamisel. Horisont 2020 on nüüd orienteeritud praktikale ja seda ei saa nimetada teaduse rahastamisega projektide kaudu", sõnab ta lõpuks.

ETTEPANEKUD

• Lõpetaksime mittevajaliku dubleerimise asutuste vahel asutusi liites või vastupidi, nende eripära välja tuues

• Eristaksime selgelt teadusel põhineva akadeemilise kõrghariduse (ja diplomid)

• Seaksime rakendus- ja akadeemilistele õppeasutustele erinevad eesmärgid

• Asuksime eelisarendama neid valdkondi milles oleme tugevad selle arvelt, milles me ei ole tugevad või mille üleval hoidmiseks napib meil tõsiselt kandepinda

Teadmiste-, teaduse- ja tehnoloogiasiire ühiskonda ja ettevõtlusesse

Mart Ustav, kes on akadeemik ja ettevõtja, kommenteeris ja analüüsis Gunnar Okk´i lõppraportit. Ta keskendus punkt 12-le: Teadmiste-, teaduse- ja tehnoloogiasiire ühiskonda ja ettevõtlusesse.

Teadus- ja Arendusnõukogu tellis Gunnar Okk´ilt raporti, milliseid struktuurseid muutusi võiks teadusasutuste võrgus ja tegevussuundades teha, et tõsta teadusasutuste ja kõrgharidussüsteemi tulemuslikkust ja rahvusvahelise konkurentsivõimet. Gunnar Okk on oma töö tulemusena formuleerinud "think piece"i koondades sellesse 32 teadlase (18 eestlase ja 14 mitte-eestlase) seisukohad. Gunnar Okk´i peamised soovitused:

• Koondada kogu Eesti kõrgharidus ja teadus kolme keskusesse (9130 töötajat, 60000 tudengit, eelarve 327 miljoni eurot), mis on ühe Eesti ülikooli osad ja kasutavad ning arendavad koos kinnisvara, IT, kasutavad sama kaubamärki ja kergitavad koos kvaliteeti

• Evalveerida rahvusvaheliselt õppe- ja teadustööd

• Vähendada õppekavade arvu ja dubleerimist

• Asendada suure käraga loodud tasuta kõrghariduse süsteem tasulise kõrgharidusega ja rakendada sünnismaisust

• Sihtotstarbelised stipendiumid tudengitele õppimiseks välismaa tippülikoolides

• Tõsta baasfinantseerimise osakaalu 50%-ni teaduse finantseerimisest

• Tutvuda põhjalikult Soome ja Taani kogemustega kõrgharidus- ja teaduspoliitiliste otsuste praktilisel elluviimisel ning seal läbiviidud reformide tulemustega

Ustav kommenteerib: "Okk´ilt raporti tellimise fakt, lähteülesande püstitus ja "Think piece´i" soovituste lugemine tekitab minus selge tunde, et Eestis puudub sisuliselt teaduse, kõrghariduse, kõrgtehnoloogilise ettevõtluse ja kaasaegse majanduse strateegiline juhtimine. Puudub arusaamine, millistes suundades vaja tegutseda - kindlasti ei saa sellistes tingimustes sisuliselt oma tööd teha Teadus- ja Arendusnõukogu ja ministeeriumid."

"Okk´i esimene põhisoovitus on kogu kõrghariduse ja teadustegevuse koondamine kolme paika. Jääb mulje, et tegelikult pole aimu, mida teha. Võiks öelda, et tal on Krõlovi valmis kirjeldatud orkestri tegevuse parendamise uue moodusega – orkestrandid ei vaheta istumiskohti, vaid osa pannakse teiste muusikute sülle istuma. Vabaks jäävad terve rida toole, kõik muutub kompaktseks, efektiivsemaks, koostöö partnerite vahel tiheneb. Kas keegi tõesti usub, et kui Mart Kalm ja Peep Lassman oma kolleegidega panna Tiit Landi „sülle“ koos meditsiinikoolidega „istuma“, et siis tekib sellest uus, kõrgem kvaliteet meie muusika- ja kunstiteadustes või õppes?", lisab ta veel.

Ustavi soovitused (I)

·        Panna strateegiliste lahenduste väljatöötamise kohustus Eesti TÜ Süvauuringute Instituudile (SUI). SUI põhiülesandeks on läbi viia kõrgekvaliteedilist teadustööd, et tugevdada:

a.      Eesti Teaduse Akadeemia koostöövõimet riigi ja ühiskonnaga ning toetada Akadeemiat tema seadusest tulenevate nõustamis- analüüsiülesannete täitmisel, muuhulgas:

                                                              i.     Akadeemia alaliste komisjonide tööks ja Akadeemialt tellitud analüüside koostamiseks vajalikke uuringute läbiviimine

                                                             ii.      Riigile strateegiliselt oluliste, kõrget teaduslik-tehnilist kompetentsus nõudvate uurimus- ja arendustöö suundade formuleerimine, tegevuste kavandamine ja nende ellurakendamise teede leidmine koostöös riigiasutustega ning rahvusvahelise avaliku- ja erasektoritega

                                                            iii.      Aktiivne osalemine Eesti teadus- ja arendus ning innovatsioonipoliitika kujundamisel ja rahvusvahelises teaduslik-tehnoloogilises tööjaotuses instituudile sobivates suundades

b.      Käivitada Eesti Teaduste Akadeemia juures asuv Süvauuringute Instituut ja seada riigi poolt ülesanne töötada välja Eesti kõrghariduse-, teadus- ja arendus- ning innovatsiooni poliitika rahvusvahelises teadus-tehnoloogilises tööjaotuses. Viia läbi vastav uurimistöö ja raporteerida sellest koos ettepanekutega Teadus- ja Arendusnõukogule, Eesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule.

Eesti teadus toimib põhimõtteliselt hästi, aga intellektuaalomandi kaitsmisega, patentide kommertsialiseerimise litsentseerimisega, ettevõtteks konverteerimisega või müügiga on olukord kehv. Tartu Ülikoolis kulub uue ja olemasoleva intellektuaalomand kaitsmisele otsekuludena umbes 100 tuhat eurot aastas ja litsentsitasudena laekub Ülikoolile umbes sama summa. Patenditaotluste arv on alakriitiline ja neid ei kommertsialiseerita. See tuleneb sellest, et teadustegevuse temaatika on sügavalt fundamentaalne ja rakenduslikke aspekte ei ole nii lihtne leida, selgitab Ustav.

Intellektuaalomand ülikoolis ja probleemid:

• Teadlased ja õppejõud on kohustatud praeguse seaduse kohaselt loovutama oma intellektuaalomandi varalised õigused ülikoolile/teadusasutusele. Järelikult loovutavad nad ka kohustuse oma intellektuaalomandi kommertsialiseerimisest ülikoolile.

• Ülikoolid on raskes seisus, sest sageli on intellektuaalomand osaliselt idee tasandil ja on kommertsialiseerimiseks ebaküps ehk vajalik on edasine arendus. Selleks puudub ressurss, nii finantsiline kui teadlaste poolt.

• Patentide omamine ei anna midagi juurde teadlaste karjäärile. Arusaamatul põhjusel ei taheta tunnistada avaldatud patenditaotluste ja avaldatud artikli ekvivalentsust.

• Liigne rakenduslikkus võib mõjuda hävitavalt teadlase karjäärile, sest unarusse võib jääda artiklite tootmine ja sellest tulenevalt institutsionaalse uurimistoetuse ja personaalse uurimistoetusi saamine.

Ustav kirjeldab oma isiklikku kogemust Icosagen AS intellektuaalomandi kommertsialiseerimisest: "QMCF tehnoloogia patenti on litsentseeritud 14 farma- ja biotehnoloogiafirmale ja praegu käivad läbirääkimised kolme uue litsensilepingu sõlmimiseks USAs. Hästi töötavat korralikult kaitstud intellektuaalomandit on võimalik efektiivselt kasutada äritegevuses. Selleks peab keegi olema huvitatud selle kommertsialiseerimisest ja sellega tegelema. Tänavu oleme andnud sisse 4 patenditaotlust ja vormistamisel on veel kaks."

Ustavi soovitused (II):

•  Võtta eeskuju Rootsist. Anda akadeemilistes asutustes töötavatele teadlastele, õppejõududele, tehnilistele töötajatele ja üliõpilastele õigust olla maksumaksja raha eest loodud intellektuaalomandi omanik.

• Luua olukord, et intellektuaalomandi kommertsialiseerimine oleks selle looja kohustus. Ülikool võib selles protsessis osaleda – aidata finantsiliselt või tehniliselt kaitsmise ja kommertsialiseerimise protsessile kaasa, aga erainitsiatiiv peab olema primaarne.

• Andke teadlasele võimalus kommertsialiseerida oma loomingut ise. Maailmas on teisi väikeriike lisaks Soomele ja Taanile, kellel on tõeliselt suurepärased tulemused teadustegevusetulemi ülekandel ettevõtlusesse ja ühiskonda.

ETH Zürich on loonud reaalselt toimiva, kõigile kasumliku lingi kõrghariduse, uurimistöö, ettevõtluse, majanduse ja ühiskonna vahel ennekõike väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kaudu. Eesti kõrgkoolides on hea teadus ja toimib efektiivne kraadiõpe. Kuid meil on tekkinud tõsine probleem - doktorikraadiga inimesel on raske leida töökohta, sest tavamajandus ei vaja neid, ei vaja neid ka riigiaparaat või töö seal ei paku pinget. Ustav pakub selleks välja kolm võimalust:

• Välismaale doktorantuuri, seal saada väga head publikatsioonid, et seejärel jääda tööle sinna või tulla koju lootuses mingile välisrahastusele, et oma suunda üles ehitada ja tegutseda akadeemilises teaduses.

• Ümber kvalifitseeruda – meie erialal astuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonda või Eesti Maaülikooli veterinaarteaduskonda ja saada arstiks või veterinaariks.

• Püüda leida töö ettevõttes, kvalifitseeruda ümber.

Ustavi soovitused (III):

• Defineerida Eesti jaoks olulisena kõrgtehnoloogiliste ettevõtete loomine, käivitamine ja jätkusuutlik tegutsemine.

• Riigi ja erainvestorite koostöös luua kõrgtehnoloogiliste väikeettevõtete loomise, käivitamise ja jätkusuutlikkuse kindlustamise programm Eesti ettevõtluse struktuursete muutuste tekitamiseks, eesmärgiga genereerida kõrge lisandväärtusega töökohti ning luua selleks finantsinstrumendid.

• Äriarendus ja turgudele sobiva tootmise korraldamine.

• Teenuseid osutavate väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on vajalik saavutada oma põhitegevuse käigushoidmine orgaanilisel moel oma tegevustulemiga, mitte kellegi raha vastutustundetu põletamise kaudu.

Kokkuvõttes ütleb Ustav: "Kui kõik eelpool nimetatud soovitused on ellu viidud, alles siis pöörduda ülikoolide liitmise, lahutamise või uute asutamise juurde – kui selle järele vajadust peaks olema."

Ürituse kohta rohkem infot: www.etag.ee/teadusagentuur/olulised-teemad-ja-dokumendid/konverents-teadus-kui-eesti-arengumootor-kas-motleme-veel-voi-teeme-ara/

Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport, autor: Gunnar Okk:riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/eutarkvt_loppraport.pdf