MAAELUVÕRGUSTIK: LEADER pani õla alla - vabatahtliku töö talgud Soomes |
||||||||||||||||||||||||||||||
Allikas: Ave Bremse ja Ester Valdvee, maaeluvõrgustik 13. oktoober 2015. a |
||||||||||||||||||||||||||||||
Soome maaeluvõrgustik koos LEADER tegevusgruppidega võtsid sihiks ajavahemikul 14.-20. september 2015 läbi viia MAAILMA SUURIMAD TALGUD. Eesmärk oli teha üle kogu Soome koos noortega või noortele suunatud talgutöid miljoni tunni ulatuses! Seda eesmärki täies mahus ei täidetud, kuid igal juhul on algatus eeskuju andev. Veebilehele maailmansuurimmattalkoot.fi loodud keskkonnas registreeris iga LEADER tegevusgrupp oma piirkonna talgutööde tegemise kohad - kokku sai 157 talgukohta. Väga suur hulk noori sai kaasatud ja palju kiiduväärset ellu viidud! Ülevaadet nähtust-kuuldust jagavad tutvumisreisil osalejad: Aive Tamm, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht, Marianne Rosenfeld, MTÜ Eesti Mesinike Liidu tegevdirektor, Stella Vogt, Maaeluministeeriumi peaspetsialist, Lea Lai, MTÜ Kodukandi Läänemaa konsulent, Tiiu Marran, SA Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant ja Sille Erala, MTÜ Järva Arengu Partnerite konsultant.
Esimene sihtkoht - Aisapari tegevusgrupp LEADER Aisapari tegevusgrupp asub Soome keskosas, tegevusgruppi kuulub kuus omavalitsust, elanike arv u 50 000. Tegevusgrupi visioon 2020. aastaks (visiooni juhtsõnad soome keeles):
Aisapari piirkonnas jäi silma mitmete piirkonna jaoks oluliste ja ajalooliste sümbolite kasutamine - kant on tuntud kui jahinduspiirkond, millest kuulsime tegevjuhilt Mervilt. Oma silmaga nägime sümboolikat aga kohalike ettevõtjate poolt röstitud kohvipakilt. Ainult selles piirkonnas tegutsevas ajaloolises pussnoavabrikus toodetakse rahvusliku motiiviga vöösid, mille külge saab ka noatuped kinnitada. Motiivi ennast oli aga näha mitmel pool arhitektuuris. Kuigi ka Soomes ei ole LEADER-meetme rakendamiseks kõik vajalikud dokumendid veel vastu võetud, siis taotlusvoorud on Aisapari tegevusgrupis avatud juba maikuust. Strateegias on kolm meedet: ettevõtlus, kogukonnad ja keskkond. Eelarvest pool on mõeldud ettevõtlusprojektidele, keskkonna jaoks 20% ja kogukondadele 30%. Hetkel näitab aga statistika, et kõige aktiivsemad taotlejad on ikka kogukonnad. Kauhava koerapark Eesti tutvumisreisil osalejad said osa kolmest talguüritusest. Neist esimene sai teoks Kauhava linnas asuvas koerapargis. Uus koertepark on loodud LEADER-rahastusega ja avati äsja - 15. augustil 2015. Meil oli au olla esimene ametlik külalisdelegatsioon ja istutasime sinna ka esimese tamme. Lubasime, et kümnekonna aasta pärast läheme kindlasti puu kasvamist vaatama. Koerapark alustas linnarahva soovil tegevust juba 2012. aastal, sest ei saanud ju oodata nii kaua, kui omavalitsus mõtleb ja plaane teeb. Koerapargi projekti maksumus oli kokku 30 000 eurot, millest 25 000 rahastati LEADER-meetmest, ülejäänud oli omaosalus. Selle raha eest on rajatud kaks aeda - eraldi aed väikestele koertele ja suurematele. Koht on muutunud väga populaarseks ja seda kasutatakse pidevalt. Käiakse koertega ka 15 km kauguselt Lapuast. Keskmine külastus on 20 koera päevas. Aia küljes on kaks postkasti, ühes on registreerimisraamat, teine on annetuste jaoks. Koerapargil on oma ametlik koduleht ja ka Facebooki leht. Piirkonna uhkus - soome pussnugade valmistamise tehas
Tutvusime tehase alumisel korrusel asuva poega, kus on tehase ajalugu ja pussnugade tootmist tutvustav väljapanek ning müüakse käsitsi valmistatud erineva otstarbega pussnuge, rahvuslikke metallvöösid, ehteid. Valikus on umbes 200 toodet. Käsitsi valmistatud pussnuge müüakse nii kohapeal kui ka interneti-poes. Edasimüüjaid on vähe, sest toote omahind on kallis. Kõigepealt räägiti ajaloost. Pussnugade traditsioonid ei olevat algselt kohalikud. Kohalikud ostsid tehase ära 2013. aastal, mil ettevõte oli halvas seisus. Sel ajal ei tehtud kõiki pussnugade detaile kohapeal, osa materjali osteti sisse. Iisakki Järvenpää käsitöökojas töötavad pika ajalooga inimesed. Üks mees olevat töötanud seal 45 aastat enne pensionile jäämist. Kokku on töötajaid üheksa. Tootmises töötab neli inimest. Käsitöökojal on olnud kuldseid aegu, kus pussnuga oli suur müügiartikkel ja pussnugade valmistajaid 60. On olnud ka koduseid valmistajaid, kes toonud enda valmistatud pussnoad käsitöökotta müüki.
Ideetalgud Pernaani koolis Teine talguüritus, kus eestlased kaasa lõid, toimus Kauhava piirkonna Pernaani koolis. Tegu oli kooliõpilaste hulgas läbiviidavate ideetalgutega, mille käigus otsiti mõtteid piirkonna laste vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks. Pernaani kool on kiusamisvaba kool, kus õpib 52 last neljas õpperühmas (7-12.a õpilased). Lapsed elavad kuni 10 km raadiuses. Õpilased saavad olla koolis kella 07.00 - 19.00 ja tegeleda seal ka vabaaja tegevustega. Kooli õueala on kujundatud juba 15 aastat. LEADERi toel on soetatud ka laatadel kasutamiseks jm näitlik spordivahendite komplekt, mida saab igal pool kiirelt paigaldada. See projekt oli lastevanemate initsiatiiv. Koolil ja külakogukonnal on väga head koostöösidemed.
Väga paljud lapsed tegelevad spordiga ja kaunite kunstidega. Iga laps sai oma vastuseid esitada ning ideed koondati tahvlile. Sel viisil saavad lapsed juba maast madalast kaasa rääkida, mis neid huvitab ja mida nad oma piirkonnalt ootavad. Meie omakorda tutvustasime lastele lühidalt Eesti avatud talude päeva. Iga laps sai endale mälestuseks ka päeva sümboolikat - logoga õhupalle ja märke. Kohalik lõngapood
Nüüdseks on tarbija vajadused muutunud ja pood keskendub põhiliselt puuvillase, linase ja traditsioonilise lambavillast lõngade müügile. 90% firmas edasimüüdavatest toodetest ostetakse sisse mujalt riikidest. Soome oma firmade kaupadest müüakse edasi paberilõnga ja linast niiti. Läpinjärvel asub lõngade värvimise tehas, kellega tehakse koostööd. Uuendusena avati 2014. aasta sügisel oma e-pood Rootsi sihtgrupile - lankava.se. Suur klientuur on ka Eestis, kuhu saadetakse kudumiseks lõnga nii eraisikutele kui ettevõtetele. Kunagi osteti Eestist sisse ka lambavillast lõnga, aga paraku käivad soomlased nii tihedalt Eestis, kus hinnad on odavamad, ja see ei tasunud ära. Lankava müük laieneb üha kaugematesse kohtadesse Põhjala riikides. Sel aastal taotletakse LEADERist raha esmakordselt innovaatiliseks tootearenduseks. Eks elluviidavast projekti tegevusest kuuleme-näeme edaspidi, tegemist pidi olema jätkusuutliku tegevuse elluviimisega. Talgud Hämeenlinnas Kolmandad talgud, kuhu Eesti osalised olid kutsutud kaasa lööma, olid metsatalgud Hämeenlinnas Ahvenistojärvel. Seal toimusid metsapäevad ja talgud, mille korraldajaks oli Hämeenlinna 4H.
Erinevad metsandussektori asutused, organisatsioonid ja koolid (metsakeskus, metsavalitsus, metsaühistu, põllumajandustootjate ja metsaomanike keskliit, ametikõrgkoolid) olid koostanud noortele huvitava metsakeskkonda ja metsanduses töötamise võimalusi tutvustava programmi.
Hämeenlinna 4H tegemistest rääkisid meile ühenduse juhid Pirjo Seulamo ja Heidi Siivonen. Viimane on ka Soome maaeluvõrgustiku noorte töörühma juht. Soome maaeluvõrgustiku juhtrühma koosolek Pärast kohalike noorte talgupäeval osalemist toimus Soome maaeluvõrgustiku juhtrühma koosolek, millest ligi tunni jagu ka Eesti esindajad osa said.
Juhtrühma päevakavas oli arutamiseks 13 päevakorrapunkti, sh ülevaade Soome maaelu arengukava meetmete käivitamisest, maaeluvõrgustiku tegevuskavast perioodil 2015-2020, maaeluvõrgustiku temaatiliste töörühmade töögraafikust, kalandusvõrgustiku tegevustest, lähiaja (2016-2017) tegevustest jpm. Siinkohal tooks välja, et Soome maaeluvõrgustiku eesmärk perioodil 2014-2020 on oluliselt suurendada maaelu kuvandi laiemat tutvustamist. Selle raames osaletakse maaelu stendide ja interaktiivsete fotopunktidega paljudel üritustel, sh sugugi mitte ainult otseselt maaelu teemalistel laatadel, vaid ka teistel suurematel üritustel nagu näiteks Pori Jazz. Lähiaja tegevuste raames tulid arutamisele teemad: noortele suunatud mitmepäevase seiklusmängu läbiviimine AmazeMe LEADER 2017, maaelu gala läbiviimine, kus auhinnatakse parimaid projekte mitmes kategoorias, rahvusvahelise LINC konverentsi läbiviimine Soomes aastal 2019 ja teisi rahvusvahelisi teemasid. Soome maaeluvõrgustik ja ka Soome LEADER tegevusgrupid on alati olnud väga avatud ja valmis tegema rahvusvahelist koostööd. Neil on, mida pakkuda, ja nad on ka ise alati valmis teistelt õppima. Kindlasti saavad teoks uued koostööprojektid, korraldatakse huvitavaid seminare ja konverentse. Eesti maaeluvõrgustik jagab ka edaspidi infot Soomes toimuva kohta.
|