Samal teemal veel:

Uudised

• 10.12.2020  TALU (1935): Ühistegevus aedvilja turustamise alal
  Autor on ajakirjas nimetamata. Kirjaviis muutmata Meie ühistegevus on rikastunud uue alaga – aedvilja turustamisega ja töötlemisega. Töötlemiseni pole veel jõutud, kuid turustamise alal astutakse esimesi samme läbi raskuste, mis elu igale heale algatusele ikka ette seab. Aedvilja Keskühisuse asutamisega tekkis keskkorraldus, kes hakkas arendama aedvilja eksporti teiste, peamiselt eraeksportööride kürval, et luua pinda kohaliku ühistegevuse tekkimisele. On tekkinud juba mõningaid ühisusi ja ai
• 09.12.2020  TALU (1935): Põllumeeste ühistegevuse võitlused
  Kirjaviis muutmata Autor E.Just Ühe osa ühistegelikkude organisatsioonide poolt levitatakse vaadet, et kui mingisugusel alal tegev on mõni ühistegelikku nimetust kandev ettevõte, siis on kõik korras, siis on ühiskonna kõigi kihtide huvid kaitstud. Tegelikult on asi nii, et ühistegevuse varal saab teatav ühiskonna osa oma huvides idagi korda saata ainult siis, kui see ühistegevuse organisatsioon on sellesama ühistegevuse osa käsutuses ja korralduses. Kui asja meie põllumeeste pere seisukohalt v
• 02.01.2019  EESTI MAAÜLIKOOL: Kolm uut teost ühistegevuse huvilistele
  Ühistu eesmärk on teenida tulu oma liikmetele, kuid kuidas seda saavutada? Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut avaldas 2018. aasta viimastel päevadel kolm õpetlikku teost, mis juhendavad, kuidas luua ühistut ning kuidas saavutada ühistegevusega tulutoovaid lahendusi. Kõik kolm teost annavad palju nõuandeid nii teadlastelt kui ka praktikutelt. Teostest kogukaim on “Ühistu loomise käsiraamat” (autorid: Tiina Pu
• 19.11.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistegevuses peitub võti - kasutage ühistegevuse pikaajalise programmi võimalusi!
  Kas te olete märganud, et põllumajandustootjatele on suunatud tavapärasest rohkem ühistegevuse alaseid infopäevi ja koolitusi? Selle põhjuseks nelja-aastane teadmussiirde pikaajaline programm, mis on suunatud ühistegevusele - yhistegevus.emu.ee. Praegu on lõppemas programmi teine tegevusaasta. Teisipäeval, 13. novembril toimus Tartus koolitus „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel“. Koolitusel esinesid: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats Farm in juht Urma
• 26.10.2018  EESTI MAAÜLIKOOL: Tuleviku maaelumudelit tuleb otsida majanduslikust ühistegevusest
  Õnnestumine eeldab laiapõhjalisi teadmisi koostööst ja ühistulisest tegevusest. Täna on suurim ühistegevuse vaenlane isekus, kuid sellest lahtilaskmine nõuab muutusi eelkõige iseendas. Selleks vajame enam teadmisi ja kompetentsi oma valikute kujundamisel ja tarkade otsuste tegemiseks, kirjutab Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik. Ühistud on maailmas laialt levinud majandusliku ja sotsiaalse ettevõtluse vorm. Rahvusvahelise ühistegevuse alliantsi (ICA) andmet
• 11.09.2018  MAAELUVÕRGUSTIK: Koostöös teeme paremini - ühistegevuse pikaajalise programmi tegevused jätkuvad
  Teadmussiirde pikaajalise programmi ühistegevuse tegevusvaldkonna tegevused jätkuvad veel üle kahe aasta. Iga-aastaselt korraldatakse infopäevi, koolitusi, õpiringe, ettevõtete külastusi ning novembris toimub iga-aastane rahvusvaheline konverents. Lisaks antakse välja teabematerjale ja käsiraamatuid. Tegevused on suunatud nii ühistu juhtidele, nõukogule kui ka liikmetele. Kõige olulisem on, et iga ühistu saak
• 15.04.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Ka ühistegevuse puhul ei saa seadusest üle ega ümber
  Sellel aastal alustanud ühistegevuse pikaajalise programmi raames toimusid järjekordsed infopäevad. Sel korral oli teemaks ühistu seadusandlus. Meeldetuletuseks, et programm alustas märtsi alguses infopäevadega „Alustav ühistu – tutvustav osa ja praktiku vaade“ (loe maaeluvõrgustiku 22.03.2017 artiklit "Koostöös teeme paremini". Infopäeva sissejuhatuse tegi programmi juht ja Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik: „Sageli on üh
• 22.03.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Koostöös teeme paremini
  Me kõik teame, et eestlased on individualistid, kes tahavad ise otsustada ja ise kõike teha, sest tundub, et nii saab kiiremini. Saabki, aga koostöös jõuab kaugemale, mistõttu edu võti peitub pigem koostöös. See kehtib pea kõigis eluvaldkondades ning eriti tänapäeva globaliseeruvas majanduses, sh põllumajanduses, kus Eesti on kogu maailmaga võrreldes väga väike, rääkimata ühest ettevõttest või ettevõtjast. Ühistegevust on Eestis üha enam ja
• 16.02.2017  MAAELUVÕRGUSTIK: Käivitus ühistegevuse pikaajaline programm
  Maaeluministeeriumi tellimusel on käivitunud või kohe käivitumas kokku seitse teadmussiirde pikaajalist programmi, mida rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 tehnilise abi vahenditest. Infot programmite kohta leiab veebilehelt pikk.ee. Üks programmidest, mis äsja käivitus, on neli aastat kestev ühistegevuse pikaajaline programm, mille eestvedajaks on Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut. Esimesed ühistegevuse pikaajalise programmi tegevused on kaks piirkondlikku infopäeva
• 16.08.2016  MAAELUVÕRGUSTIK: Arvamusfestivali maaeluala arutelu - kas ühistegevus on võluvits iga maaelu probleemi lahendamisel?
  Mis: Arutelu - kas ühistegevus on võluvits iga maaelu probleemi lahendamisel? Kus: Paide Arvamusfestivali maaelualal Millal: 12.augustil kell 14.00-15.30 Moderaator: Vahur Tõnissoo Paneelis: Krista Habakukk (Külaliikumine Kodukant), Jaanus Murakas (E-Piim), Ivari Padar (Riigikogu) ja Leho Verk (Eestimaa Talupidajate Keskliit) Lühikene kokkuvõte toimunud arutelust: Kas konkurents võ
• 03.11.2015  MAAELUMINISTEERIUM: Kruuse: põllumehe turujõudu suurendab ühistegevus
  Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimuval Piimafoorumil. "Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. "Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja võ
• 26.10.2015  MAAELUMINISTEERIUM: Kruuse: Vähene ühistegevus on riskantne valik
  Eesti põllumajandussektori väljapääs kriisiolukorrast sõltub eelkõige põllumeeste valmisolekust oma jõud ühendada, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu 25. tegutsemisaastale pühendatud konverentsil. "Põllumajandussektori sissetulekute parandamisel seisneb keskne küsimus selles, kuidas põllumees suudab ahelast põllumees - toidutööstus - kaubandus saada õiglasemat osa," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. "Kui põllumehed soovivad oma turujõudu suurendada,
• 28.11.2013  VOOREMAA: Põltsamaa kandi mesinikud panustavad ühistegevusse
  Põltsamaa piirkonnas on juba üheksandat aastat tegutsemas kohalik mesinike selts. Kümmekonna liikmega alustanud organisatsioonist on tänaseks kujunenud mitmekümneliikmeline mesinikke koondav ühendus. Põltsamaa Mesinike Seltsi juhatuse liige Ain Seeder mäletab, et 2004. aastal toimus Pajusi vallas Olvi ja Jüri Luguse Kubja mesindustalus õppepäev, kus üks seal viibinud tallinlane soovitas kohalikel mesinikel seltsi koonduda. Alustati siiski seltsingu loomisega, kuhu alguses kuulus kümmekond mesin
• 10.10.2013  PRIA: tootjarühmad loovad eelised ühiselt tegutsevatele ettevõtjatele (MAK meede 1.9)
  Kõigil põllumajandusettevõtjatel, olgu nad suured või väikesed, on toodangu liigist ja hulgast sõltumata palju sarnaseid probleeme. Tulundusühistutesse liitunutel on hõlpsam ja kuluefektiivsem toime tulla kui üksiküritajatel. Tootmisahelas tootmine – töötlemine – kaubandus – tarbija on raskusi igas etapis. Seemne ja väetiste, masinate ja seadmete, tõukarja ja söötade soetamine on kulukas, rääkimata investeeringutest toodangu töötlemiseks. Lisakulu nõuab ka kvaliteedinõuete täitmine. Turustuskan
• 29.05.2013  MAALEHT: Maaülikooli professor: ühistuline töötlemine tõstaks Eesti tootmissektori efektiivsust
  Reedel toimuval Eesti Maaülikooli seminari „Ühistulise töötlemise tulevikuvõimalused“ eesmärgiks on vaadata laiemalt ühistulise töötlemise võimalusi Eestis, tuginedes viimastele arengutele Euroopa Liidu liikmesriikides. „Ühistuline töötlemine – põllumajandus-, kalandus- või metsandussaadustest toodete valmistamine tulundusühistu poolt – loob põllumajandustootjatele parema ligipääsu turule ning avab uusi võimalusi ja ühtlasi suurendab sektori efektiivsust,“ rääkis Eesti Maaülikooli professor
• 30.03.2013  MAALEHT: Kas meie aednikud võtavad soomlaste nipid üle?
  Kuigi Soome asub meist põhja pool, trügib meie toidulauale nende aedvili. Osa sellest tuleb põhjanaabrite aednike ühistutelt. “Soomlased on maasikakasvatuses tipptegijad. Meil on 1300 maasikatalu ja igal aastal palgatakse maasikakorjamiseks 20 000 võõrtöötajat,“ rääkis Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola eelmisel nädalal Paides aiandusfoorumil. Ta tõi esile, et nende tarbijad eelistavad kodumaist aiavilja. Aiandus on tõusnud Soomes peaaegu võrdväärseks teraviljakasvatusega: teravil
• 19.03.2013  MAALEHT.EE: Soome: kaupluseketid takistavad aiandustootjate ühistegevust
  Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola sõnul on aiandustootmise osatähtsus Soome põllumajanduse kogutoodangus koguni 16%. Aastas müükase aiasaadusi kokku 490 miljoni euro väärtuses. Palju toodetakse katmikalade kultuure, oluline on maasika- ja kartulikasvatus. Köögiviljadest kasvatatakse kõige suurematel pindadel porgandit, sibulat ja valget peakapsast. Porgandisaak ulatub 100 tonnini hektarilt, mis on võrreldav Hollandi tootmistasemega. Maasikakasvatus on oluliselt sõltuv võõrtööjõu
• 19.03.2013  EPKK: Läti köögiviljaühistu soovib pakkuda kindlat kvaliteeti ja laia sortimenti
  Läti köögiviljaühistu Musmaju Darzeni eestvedaja Edite Strazdina tutvustas täna Paides Aiandusfoorumil Läti aiandustootjate ühistegevuse kogemusi. Musmaju Darzeni on Läti suurimaid köögiviljaühistuid, mis on loodud 2006. aastal viie tootja poolt. 2012. aastaks on ühistu liikmete arv kasvanud üheteistkümneni ja ühistu müügikäive oli mullu 3,77 miljonit eurot. Ühistu klientideks on hulgimüüjad ja kaupluseketid. Kooli puu- ja köögivilja programmi raames varustatakse ka koole. Peamiselt kaubeldakse
• 14.03.2013  SAKALA: Ühistu teeb rammusama supi
  Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leiab, et Eesti on endiselt äriühingute keskne, ent ka ühistukultuur jõuab siia üha enam. «Ühistute osa on kõikides majandussektorites küll väike, aga nende arv on siiski kasvamas,» tähendas ta. Põllumajanduses on möödunud kümne aasta jooksul äriregistri andmetel registreeritud 300 tulundusühistut. Suurem osa neist on küll passiivsed, majanduslikult tegusaid tuleb kokku 60 ringis. Helir-Valdor Seeder, kas ühistute puhul ei pea paika kõnekäänd, et mõisa
• 22.02.2013  MAALEHT: Piimaühistud: kuhu edasi?
  Eesti konservatiivse põllumehe suhtumine ühistegevusse hakkab muutuma. Piimaühistud on suutnud stabiliseerida piimahinna; koostegemisele tugineb lihaveisekasvatuse edu; viimane uudis oli teraviljatootjate ühistu Kevili uue elevaatori nurgakivipanek. Eesti Põllumeeste Keskliidu tegevjuht Üllas Hunt ütleb piimandusühistu EPIKO (piimatootjate katusühistu Eesti Piimatootjate Koostöökogu) kogemusele toetudes, et ühistegevus on parandanud piimatootjate elu. Praegu haldavad piimandusühistud hinnan
• 07.02.2013  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Seeder: 127 tootjat koondav ühistu näitab eeskuju
  Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Lääne-Virumaale rajatava viljaterminali nurgakivi panekul, et KEVILI tegevus võiks innustada ka teistes valdkondades rohkem ühiselt tegutsema. „KEVILI on suurepärane näide suuremahulisest majanduslikust ühistegevusest, kus koos turustamiselt on jõutud ka ühise investeerimise ja töötlemiseni,“ rääkis Seeder. „Ma väga soovin, et KEVILI näide innustaks ka teistes valdkondades senisest enam ühiselt tegutsema. Me konkureerime eelkõige ülejäänud maailma
• 15.01.2013  MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistuline tegevus on Eestis tõusuteel
  Artikkel on kirjutatud ajendatuna tagasivaatest 2012.aastasse, mis oli ÜRO poolt välja kuulutatud kui rahvusvaheline ühistegevuse aasta ning samuti vaadata natukene nii sellesse aastasse kui ka kaugemasse tulevikku, seda siis eelkõige Eesti maaelu arengukavaga seonduvalt. Lisaks alustas eelmisel aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu juures tööd Põllumajandusliku Ühistegevuse Keskus (pük.ee), mille üheks eesmärgiks on luua ja arendada sidemeid ühistegevusest huvitatud tootjate vahel. MAK 2007-2
• 05.12.2012  SAARTE HÄÄL: Ühistute usku rahvas käis Tartus nõu pidamas
  Eesti Maaülikool, Akadeemiline ühistegevuse selts, Tartu hoiu-laenuühistu ning Saaremaa hoiu-laenuühistu korraldasid reedel, 30. novembril Eesti Maaülikoolis ühistegevuse konverentsi. Konverentsi teemaks oli ühistegevus maaühiskonnas, ühistegevuse olukord täna ja tulevikuperspektiivid. Esimese ettekande tegi põllumeeste keskliidu president Juhan Särgava, kes rääkis põllumajandustootjate ühistegevusest, tuues näitena Eesti suurima piimatootjate ühenduse EPIKO. Särgava sõnul planeerib EPIKO 2013
• 12.11.2012  MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Esimene toorpiima automaat Eestis
  Kes korra elus on head maapiima maitsnud, teab seda tahta teinegi kord. Aga kust seda maapiima tänapäeval saada? Lehmi peetakse enamasti suurtes lautades, neid, kes veel ühte-kahte lehma jaksavad pidada, on käputäis. Samas võiks ju ka suurtest lautadest pärit piim olla müügis ilma pastöriseerimata. Küllap on sellist mõttekäiku paljud oma peas veeretanud. Rakvere kandi mehed osaühingutest Vaeküla Suurtalu, Roodevälja Uustalu ja Saaremetsa Farm panid pead kokku ja asutasid kolme peale osaühingu A
• 12.11.2012  MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Ühistus ollakse koostööpartnerid, mitte konkurendid
  Lihaühistu PYHL loodi 1999. aastal eesmärgiga müüa liikmete kasvatatavaid nuumsigu ja saada nende eest parimat võimalikku hinda. Ühistusse kuulub 6 seakasvatusfirmat ja ühistus on palgal 5 inimest. Lihaühistu liikmed on erinevad, osadel on ka omad tapamajad. Eraldi liikmemaksu ühistul ei ole, igal nädalal määratakse sigade eest uued hinnad selliselt, et liikmed saavad sigade eest võimalikult parimat hinda. Lisaks oma liikmetele tehakse koostööd ka teiste seakasvatusettevõtetega, mitmed ettevõ
• 12.11.2012  MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Oma kaubamärgi väljatöötamine aitab tutvustada lihaveiseliha
  Mittetulundusühing Liivimaa Lihaveis loodi 2010. aastal Eesti suuremate aberdiin-anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt, eesmärgiga propageerida ja turustada rohusöötadel kasvatatud veiste liha. Tegemist on traditsioonilise tootjarühmaga, kes ühendab lihaveisekasvatajaid põhiliselt Lõuna- ja Kesk-Eestist, kuid juriidiliselt MTÜd tootjarühmaks ei loeta. Liikmete karjad asuvad ajaloolistel Liivimaa aladel ja on mahetunnustusega – loomadele ei söödeta tavapõllumajandusest pärit söö
• 12.11.2012  MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Tartumaa Piimatootjate Ühistus on nii suured kui ka väikesed tootjad ühise asja eest väljas
  Ühistu funktsioon on teenindada inimesi võrdselt ja funktsioneerida kasumlikult. Tartumaa Piimatootjate Ühistu suurimal liikmel on 550 lehma, paaril piimatootjal 400 lehma, kuid on ka neid, kes majandavad 20-30 lehmaga. Enamus ühistu liikmetest kasvatavad ka teravilja. Piima müüb ühistu kahele piimatööstusele: Rannu Juustutööstus ja Valio. Kogu piim, mis toodetakse, on tootja jaoks ühe hinnaga, v.a valgu- ja rasvasisaldusest tekkiv erisus. Kui keegi teenib rohkem, ei tähenda see seda, et keegi p
• 11.07.2012  PÕLLUMAJANDUSLIKU ÜHISTEGEVUSE KESKUS (PÜK): FAO avas põllumajandusüksustega suhtlemiseks eraldi üksuse
  ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avas uue sidustusüksuse edendamaks koostööd põllumajandusühistutega. FAO peadirektor Jse Graziano da Silva nimetas oma sõnavõtus ühistuid ja tootjaorganisatsioone võtmetähtsusega partneriteks nälja ja vaesuse vähendamisel kogu maailmas. Loe edasi PÜK veebilehelt www.pük.ee/... Põllumajandusliku Ühistegevuse Keskus (PÜK) on Eestimaa Talupidajate Keskliidu allüksus ja tegutseb kõigi ü
• 07.07.2012  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Täna on rahvusvaheline ühistute päev
  TÄNA, 7. juulil tähistab maailm ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) algatusel rahvusvahelist ühistute päeva, et juhtida tähelepanu ühistulise liikumise olulisusele nii globaalsel kui kohalikul tasandil. "Ühistuline koostöö on see, et mis aitab väiketootjatel paremini turule pääseda ja ellu jääda," rääkis Eesti alaline esindaja FAO juures Ruve Šank. "Väiketootmise säilimine on nii globaalselt kui ka Eesti mõistes oluline tegur, mis hoiab tagasi kiiret linnastumist ja aitab hoida maa
• 13.06.2012  VIRUMAA TEATAJA: Rakvere piimaühistu kõrvale lihaühistu
  Üheksateist Lääne-Virumaa loomakasvatajat asutasid mai lõpus Rakvere lihaühistu, mille kaudu hakatakse ühiselt loomi turustama. Rakvere lihaühistu ja Rakvere piimaühistu tegevjuhi Priit Putko sõnul on enamik lihaühistu asutajaist ka piimaühistu liikmed, kes on aastaid koos toorpiima turustanud ning mõistavad ühistegevuse eeliseid. “Lihaühistu praegu 19 liikmest 18 on piimaveisekasvatajad, kellest kolm tegelevad kõrvaltegevusena lihaveisekasvatusega ja üks on spetsialiseerunud ainult lihaveistel
• 17.05.2012  MAALEHT: Farm In ostab 11 miljonit liitrit diislikütust
  Tulundusühistu Farm In, mis ühendab kaheksat põllumajandusühistut ligi 800 tootjaga, sõlmis ASiga Jetoil diislikütuse ostmise lepingu. Selle kohaselt ostavad Farm Ini ühistud aasta jooksul kuni 11 miljonit liitrit diislikütust. “Korraldasime aasta alguses prognoosile toetuva kütusehanke,” selgitab Farm Ini tegevjuht Vahur Tõnissoo. “Meie ühistud tarbivad kokku 11 miljonit liitrit diislikütust. Jetoil pakkus meile kõige soodsamat hinda, kuid ka paindlikku logistikat ja koostöövalmidust nii suur
• 23.03.2012  EPKK: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda moodustas ühistegevuse toimkonna
  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu otsustas luua koja juurde ühistegevuse toimkonna. Ühistegevuse toimkonna esimeheks valiti Olav Kreen, kes on koja nõukogusse valitud teraviljakasvatajate ühistu Kevili esindajana. EPKK otsustas ennast põllumajandusühistute esindusorganisatsioonina selgemalt positsioneerida ning astuda ka Euroopa põllumajandusühistute katusorganisatsiooni COGECA (Põllumajandusühistute Konföderatsioon) liikmeks. EPKK ühistegevuse toimkonna esimees Olav Kreen rõhuta
• 28.02.2012  MAAMAJANDUS: Tootjarühmade hüvanguks (MAK meede 1.9)
  Eesti maaelu arengukava kaudu saavad põllumajandustootjaid ühendavad tulundusühistud taotleda tootjarühmade loomise ja arendamise toetust. Toetust saavad taotleda need ühistud, kelle eesmärk on ühiselt turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid. Toetuse taotlemiseks tuleb eelnevalt taotleda tootjarühmade tunnustamist. Tootjarühmade tunnustamise taotluste vastuvõtt toimub tänavu 5. märtsist 12. oktoobrini ning toetuse taotluste vastuvõtt 16. juulist 27. juulini. Tootjarühma administra
• 17.02.2012  MAALEHT: Taluliit aitab uusi ühistuid luua
  Kuna ühistegevus Eestis ei arene piisavalt kiiresti, otsustas taluliit luua keskuse ühistu asutajate abistamiseks. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juures alustas mullu tegevust põllumajandusliku ühistegevuse keskus. See hakkab toetama põllumajandustootjate ja esmatöötlejate ühistegevust ehk talupidajate ühistuid. Keskus loodab eelkõige aidata kaasa uute ühistute tekkimisele. Tööd alustati riigi toel. ETKLi peadirektori Kaul Nurme sõnul tekkis mõte keskuse loomiseks seetõttu, et oli näha – talu
• 13.12.2011  MAAELUVÕRGUSTIK: „Üht vitsaraagu on kerge pooleks murda, luuda aga mitte“ - ühistegevusest põllumajanduses
  Hetkel on käimas tihedad arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle järgmisel programmeerimisperioodil (2014-2020). Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on tegemist evolutsiooni, mitte revolutsiooniga. See tähendab, et kardinaalseid muudatusi plaanis ei ole, mis aga ei tähenda, et ei kavandataks olulisi muudatusi. Üheks oluliseks muudatuseks on mõtteviisi muutus – Euroopa Komisjoni üha suurem soov suunata EL rahalisi vahendeid teadusele ja innovatsioonile ning selle koostööle – koostööl
• 13.12.2011  MAALEHT: Ühistegevust põllumajanduses peetakse sageli sotsialistlikuks jäänukiks
  Novembri keskpaigas toimus Türi Kultuurimajas ühistegevuse alane teemapäev, kus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tutvustas põllumajandusühistute hulgas läbi viidud ühistegevusealase küsitluse tulemusi. 14 põllumajandusühistu esindajaid küsitleti käesoleva aasta novembris, seitse neist osales ka 2008.-2009. a Maamajanduse Infokeskuse tellimisel läbi viidud uuringus „Põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustamise praktilised näited“. Tänavuse küsitluse puhul on tegemist pi
• 15.11.2011  MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistegevusel on tulevikku!
  15. novembril 2011 toimus Türi Kultuurimaja väikeses saalis teemapäev "Ühistegevus põllumajanduses", mille korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo Teemapäeva paneeldiskussioonil tõdeti, et ühistegevusel on tulevikku! Diskussioonis, mida juhtis Toomas Kevvai, osalesid (pildil paremalt alates): Vahur Tõnissoo, Aavo Mölder, Tanel Bulitko, Riho Kaselo, Kalle Hamburg Teemapäeval tutvustasid Põllumajandusministeeriumi esindajad Eesti ma
• 21.10.2010  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Kriise aitab üle elada ühistuline tegevus
  Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas Aasta Põllumehe konverentsi kõnes, et majanduskriise aitavad põllumeestel üle elada koostöö ja ühistegevus. Üksikuna ei ole ka suurtel põllumeestel võimu toiduahela teisi osapooli ehk tööstusi ja kaubandust mõjutada. „Viimase aastaga pärast majandussurutist on ühistegevuslike ettevõtete arv kahekordistunud ja see sisendab optimismi,” rääkis Seeder. „Ka eelmise sajandi kolmekümnendate aastate majanduskriis laastas ühistuid oluliselt vähem kui tei
• 06.10.2010  ÄRIPÄEV: Ümarlaud: Maaelu päästev õlekõrs - ühistegevus
  Ühistegevusest kui meie põllumajandust päästa võivast võluvitsast on räägitud aastaid. Ja loogiliselt võttes olekski ju ühiselt majandades, toormetarneid tellides, toodangule turgu otsides või tehnikat soetades lihtsam hakkama saada. Ometi ei ole põllumajanduslik ühistegevus meil siiani teab mis õitsvale järjele tõusnud ning needki üksikud ühistud, kes aja jooksul jalad alla saanud, vaevlevad mitme setme probleemi kütkeis. Et aimu saada ühistuid kammitsevatest muredest ja kuulata ära ka n-ö am
• 01.10.2010  POSTIMEES: Ilves: ühistud aitavad põllumeestel otstarbekamalt majandada
  President Toomas Hendrik Ilves ütles 1.oktoobril Võrumaa Masinaühistut külastades, et ühistud pakuvad ka tänapäeval Eesti põllumeestele paremaid võimalusi tootmiseks ja turustamiseks. Võrumaa Masinaühistu, mille asutasid Võrumaa taluperemehed, on koht, kuhu peaksid tulema kõik Eesti külade pearud ja andresed, et õppida ühistulist tegevust, mis aitab meie põllumeestel otstarbekamalt majandada ja püsima jääda, ütles president Toomas Hendrik Ilves, kes
• 01.10.2010  ERR: Põllumehed: masinaühistud päästaksid väiketalud väljasuremisest
  Laialdasem masinaühistute loomine maapiirkonnas võimaldaks päästa Eestile omase väiketalupidamise täielikust väljasuremisest, leiavad kogenud põllumehed. Võrumaal Nursil juba 14 aastat tegutseva masinaühistu tegevjuhi Jaak Kahro sõnul on kogemused näidanud, et igaühel ikka ei tasu põllumasinat osta, kuna see ei tasu 10-20 hektari peale ära. Paljudes väiketalupidamistes kasutatavad veneaegsed "põkad" on mõne aja pärast juba ajalugu. Kuigi paari aasta
• 30.08.2010  PRIA: MAK meetme 1.9. tootjarühma loomise ja arendamise taotlusi võetakse vastu alates 30. augustist 2010
  Tunnustatud tootjarühmade taotlusi Maaelu arengukava 2007 - 2013 meetme 1.9. tootjarühma loomise ja arendamise toetus taotlemiseks võetakse vastu 30. augustist kuni 13. septembrini 2010 PRIA keskuses. INFO PRIA veebilehel www.pria.ee/et/toetused/meede/tootjaruhma_loomise_toetus_2010 Maaelu arengukava 2007-2013 Põllumajandusministeeriumi veebil www.agri.ee/mak
• 03.08.2010  EESTI PÄEVALEHT: Väiketalunikud ühistut ei usalda
  Tootjarühm peaks aita­ma Eesti marja- ja õuna­­kasvatajatel jae­kau­bandusele ligi pääseda. Juuli alguses loodud Eesti marja- ja õunakasvatajate tootjarühm Polli Fruit lubab oma liikmete toodangut paremini jaekaubandusse turustada. Osa talunikke aga eelistab raskustest hoolimata ka edaspidi omal jõul hakkama saada. Polli Fruiti eestkõneleja, en­dise autoärimehe Toomas Rüütmanni sõnul on väiketalunikel raske kasvatatud marju ja õunu müüa, sest turgu valitsevad suured jaekaubandusketid. „86 prot
• 02.07.2010  ERR: Marja- ja puuviljakasvatajad kavandavad ühistegevust
  Eesti puuvilja- ja marjakasvatajad peavad otstarbekaks koonduda ühtseks tootjarühmaks: nii saaks tootja keskenduda kasvatustööle ning ühistu hoolitseks selle eest, et poelettidele jõuaks järjest rohkem kodumaiseid vilju, leiti Tartus toimunud foorumil. Foorumil tunti muret, et Eesti väiketootjast puuvilja- ja marjakasvatajal on praeguse seisuga väga keeruline oma toodangut siinsetele poelettidele saada, ekspordist rääkimata. Kui kodupoodi siiski jõutakse, jääb kodumaine toodang hinnapoolest oda
• 20.05.2010  ERAMETSALIIT: Erametsaomanikud suurendavad puiduturgu ühistegevuse abil
  ERAMETSALIIDU TEADE: Neljapäeval Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Puidu kasutuse suurendamine Eestis" jõuti järeldustele, et metsaomanike endi turustusorganisatsioon omab häid väljavaateid Eesti puiduturu suurendamiseks, võttes kasutusse rohkem pere- ja väikemetsaomanike seni kasutama metsi. "Nii majanduslangus, kavandatav metsanduse arengukava, puidutööstuse ja energiasektori vajadused ning metsaomanike endi huvi majanduskoostööd edendada on loonud tingimused kasutada senises
• 15.04.2010  MAALEHT: Ühistegevus kui ettevõtluse vorm
  Organiseeritud ühistegelik liikumine, mis sai alguse Inglismaal, kasvas Eestis välja põllumeeste seltside tegevusest. Juba 1876. aasta 25. mail peeti Viljandis põllumajandusseltside saadikute koosolek. Ühistegelikust seisukohast väärivad seal vastu võetud otsustest tähelepanu seltside kassaraha suunamine põllutöömasinate ja seemneviljade hulgiostudeks. Samas soovitati põllumeestel valida sellisteks hulgiostudeks üks selts, kes vajalike kaupade tellimisi koordineeriks ja korraldaks. Ju
• 14.04.2010  Põllumajandusturundus on eriline
  EPKK üllitas koostöös Maaülikooli õppejõu Tiiu Ohvriliga teatmiku põllumajandusturundusest. Autor kirjeldab teatmiku valmimise eeldusi alljärgnevalt: "Põllumajandusturundus on eriline sellepärast, et kui tavapärane turundus töötati välja juhtimisotsuste valdkonna abistamiseks ettevõtte tasandil, siis põllumajandusturundusel on mõnevõrra teine arengutaust ja -kõver. Põllumajandusturundus sündis põllumajandusökonoomika raames tavapärasest äriturundusest varem. Seda põhjusel, et põllumajandusökon
• 08.04.2010  15 aastat tagasi moodustati Saaremaa Liha- ja Piimaühistu
  1995. aasta kevadel olid meie põllumehed ärevil, sest otsustamisel oli kohaliku liha- ja piimatööstuse saatus. Tollane põllumajandusminister Jaan Leetsar kirjutas siis: “Kogu Eesti, sealhulgas ka Saaremaa põllumajandustootjatel on praegu sõna tõsises mõttes murranguline aeg. Täna tehtud otsused on nii kaalukad, et mõjutavad kogu saare rahva elu paljudeks aastateks. Seepärast tuleb need otsused väga tõsiselt läbi kaaluda, et hiljem poleks vaja oma laste ees silmi maha lüüa.” Põllumehe elu sõltub
• 03.04.2010  Hoiu-laenuühistutelt maal võetakse seitset nahka
  Eesti riik suhtub austusega suurtesse kommertspankadesse, aga maaettevõtlust ja -elu toetavad piirkondlikud hoiu-laenuühistud on vaeslapse osas. Eesti üks nooremaid, 2008. aasta lõpus metsameeste asutatud Metsa Hoiu-Laenuühistu sai võimaluse kasutada riigi toetust, kolme miljoni krooni suurust laenusummat. Riik toetas hoiu-laenuühistut Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu. Metsamehi see samm rõõmustas. Täiendavat laenuraha oli ruttu vaja eeskätt väiksematel metsaomanikel, kes rahapuuduse
• 26.03.2010  POSTIMEES: Seeder: põllumajandust aitavad ühistegevus ja innovatsioon
  Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Olustveres toimunud seminaril Põllumees kui tippjuht, et põllumajanduse võimalused on seotud ennekõike ühistegevuse, innovatsiooni ja tootearendusega. Veel rõhutas põllumajandusminister kvaliteedi tõstmist ja nisitoodete väljatöötamist. Põllumajanduse arendamisel tuleb rohkem rakendada teadus- ja arendustegevust ning oluline on põllumajandustootjate ja teadlaste koostöö tulemuste rakendamine tootmises. Loe edasi Postimees Online www.e24.ee/
• 20.03.2010  Kuidas tõsta piimatootmise jätkusuutlikkust ja panna rõhku ühistulisele tegevusele
  Vastab põllumanajdusminister Helir-Valdor Seeder 1. Mida on ministeeriumil plaanis teha piimatootmistalude jätkusuutlikkuse tagamiseks olukorras, kus 25% allesjäänud taludest kavandab lähiaastal tege­vuse lõpetada (sõltumatu uuringufirma andmeil)? Piimandus on kindlasti Eesti põllumajanduses üks täht­saim valdkond. Viimastel aastatel on piimatootjad oma jätkusuutlikkuse tagamiseks investeerinud võrdlemisi palju ning oleme olukorras, kus ligi pool loomakohtadest on uued või hiljuti renovee­ritu
• 20.02.2010  VOOREMAA: E-Piim on hea näide ühistegevusest
  Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul oleme Eestis edukalt üles ehitanud individuaalsele eraomandile põhineva süs­teemi, ent meil on veel nõr­galt arenenud majanduslik ühistegevus. E-Piima näitel on suudetud üles ehitada hästi toimiv ühistegevusele põhinev süsteem. Kuidas hindate tõsiasja, et praeguses majandussituat­sioonis suudeti E-Piima Põltsamaa Meiereis paika panna 11 miljonit krooni maksma läinud juustu valu­tamise ja pakendamise liin? Praeguses majandusolukor­ras taolisi ett