UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: RegioStars konkursi parimad projektid selgunud!

13. oktoobril 2015 toimus Brüsselis Euroopa piirkondade ja linnade nädala "Open Days 2015" raames RegioStars konkursi parimate projektide autasustamine. Piduliku ürituse toimumispaik oli 20-ndatel valminud kaunite kunstide keskus „Bozar“, kus konkurssi finalistidele ja võitjatele elas kaasa peaaegu 2000 inimest üle Euroopa.

RegioStarsi konkursi auhinnatseremoonia keskmes olid ühtekuuluvuspoliitika fondide (Cohesion Policy funds) rahastatud Euroopa kõige inspireerivamad ja innovaatilisemad projektid.

RegioStarsi konkursile laekus 143 projekti ja neid hindas spetsiaalne ekspertidest koosnev žürii. Konkursi korraldab Euroopa Komisjon ja juba kaheksandat korda.

Konkursil osalevate projektide hindamine toimus nelja kriteeriumi - innovaatilisus, mõju, jätkusuutlikus ja partnerlus.

17 finalisti seast kuulutasid Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Creţu ja RegioStars’i žürii president Lambert Van Nistelrooij parimad välja. Võitjad järgmistes kategooriates on:

• Arukas kasv (Smart Growth) - väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) kasvupotentsiaal digitaalmajanduse kaudu
• Jätkusuutlik kasv (Sustainable Growth) - energiatõhustamise investeeringud elanike ja ühiskonna hüvanguks
• Kaasav kasv (Inclusive Growth) - sotsiaalselt tõrjutud inimeste kaasamine ühiskonda
• Linnapiirkonna täht (CityStar) - tuleviku väljakutsetele vastav linnapiirkonna kohandamine

2015.a konkurss korraldati olulisel ajal, sest liikmesriigid on heakskiitnud enamuse oma tegevuskavadest. Ühtekuuluvuspoliitika eelarve kokku 387-le programmile perioodil 2014-2020 on kokku 351,8 miljonit eurot. Ühtekuuluvuspoliitika üks Euroopa Liidu peamisi investeeringupoliitikaid.

RegioStar auhinnatseremoonia pealtvaatajate seas olid ka maaeluvõrgustiku büroo töötajad - Ave Bremse ja Meeri Klooren, kes osalesid ka teistel Open Days nädala raames korratud üritustel. Sellest aga juba järgmistest Võrgukirjades.

Võitjateks kuulutati järgmised projektid: 

		Vaata videot projekti kohta SIIT Projekt pakub nõuandeteenust ja koolitusi noortele ettevõtjatele, kes tegutsevad Skandinaavia mängutööstuses. Projekti raames aidatakse neil luua edukaid firmasid konkurentsivõimelises ärikeskkonnas. Äriinkubaator Taanis, Grenå’s kasutab Rootsis asuva Skövde partnerlusülikooli loodud ärimudelit. Tänu neile on loodud 22 uut väike-ettevõtet, kus töötab hetkel kokku 67 inimest.

		Vaata videot projekti kohta SIIT Jätkusuutlik ehitusprogramm Andaluusias on investeerinud hoonete energiasäästlikkuse tõstmisesse, mis kokkuvõttes on tõstnud ka ehitussektori konkurentsivõimet ja toonud juurde oskuslikke töötajaid. Projekt muutis piirkonna ehitussektori „rohelisemaks“ ja lõi uusi töökohti. Veelgi enam - projekti üheks eesmärgiks on teavitada ka laiemat avalikkust energiatõhusate ja jätkusuutlike ehitiste olulisusest.

Projekti tulemusena on säästetud 26 000 tonni energiat aastas, õhku on jäänud paiskamata 62 000 tonni süsihappegaasi ja tulevastel aastatel tekitab prognoosi kohaselt juurde tuhandeid uusi töökohti.

		Vaata videot projekti kohta SIIT Tegemist on kombineeritud lähenemisega haridusest ja sotsiaalhoolekandest. Projekt on piirkonnas tunduvalt vähendanud enneaegset haridustee katkestamist. Projekt pakkus nõustamisteenust, hariduslikku juhendamist ja kultuuridevahelist vahendamist, mis tõi kasu nii õpilastele kui ka nende peredele.

15-aastaste protsent, kellel oli täheldatud puudulik lugemisoskus vähenes 2012.a 16,7%, mis jääb allapoole riiklikku eesmärki - 20%. Varajane koolitee katkestamine langes võrreldes 2003. aastaga 30,3%, 2013. aastaks suisa 19,9%ni. Üldiselt saab öelda, et projektist sai kasu üle 50 000 õpilase ja 10 000 perekonna, andes neile võimaluse helgemaks tulevikuks. 

		Vaata videot projekti kohta SIIT Linnad - Chaves (Portugal) ja Verín (Hispaania) - ühendasid oma jõud, et luua „Eurolinn“, läbi ühiste munitsipaalteenuste pakkumise, mis hõlmasid ühiste kultuuri-, spordi-, kommerts-, turismi- ja vabaajaürituste korraldamist ja ettevõtluse edendamist. Projekt näitab, kuidas on võimalik edukalt luua asutustevahelist, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni kahe eri riigi linna vahel ning tuua sellega tõelist kasu mõlema piirkonna elanikele läbi säästlike, tõhusate ja mitmekesiste munitsipaalteenuste pakkumise.