MAAELUVÕRGUSTIK: Türgi ja Moldova delegatsioonid tutvusid Eesti LEADER arengutega
3. november 2015. a
 |
19.-23. oktoobril 2015 viibisid Eestis Türgi ja Moldova delegatsioonid, kelle huviks oli tutvuda eelkõige Eesti LEADER-lähenemise kogemustega. Nädala jooksul toimusid arutelud Maaeluministeeriumis ja PRIAs ning kohtuti ka mitme LEADER kohaliku tegevusgrupiga. |
LEADER-lähenemise ajalugu ja arenguid arutati kahe delegatsiooni ühisel seminaril Iru külamajas. Mõlemaid visiite koordineeris Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös Maaeluministeeriumiga.
Türgi rakendab LEADER-meedet juba lähiajal
| Türgi delegatsiooni koosseisu kuulusid põhiosas Türgi Toidu-, Põllumajandus- ja Loomakasvatusministeeriumi LEADER osakonna spetsialistid. Lisaks rakendusasutuse ja makseasutuse töötajad. Kokku kümme esindajat. |
 |
Türgis alustati LEADER-lähenemise ettevalmistamist juba 2011.a. Tänaseks on kaks piirkonda - Birecik ja Isklip, kus on koostanud juba ka kohaliku arengu strateegiad. Tehtud on koostööd ja näpunäited on saadud lisaks Euroopa Komisjonile ka Prantsusmaalt ja Poolast.
Hetkel valmistutakse 20 Türgi regioonis selleks, et juba 2016. aastal alustada 42 kohaliku tegevusgrupiga. Seega ollakse siseriiklike määruste koostamisel juba üsna lõppfaasis. Ettevalmistuste hulka kuulub ka strateegia koostamist toetatavate infomaterjalide ja -trükiste väljaandmine. Koolituse on läbinud kolmekümneliikmeline grupp juhendajaid.
- Loe lähemalt Türgi ettekandest
Moldova vaatab Euroopa suunas
 |
Moldova visiidi eesmärgiks oli tutvuda Eesti maaelu arengu ja LEADER-lähenemise kogemustega. Visiidi eestvedajaks oli valitsusväline organisatsioon Moldova Välispoliitika Assotsiatsioon, mis tegeleb Moldova arendamisega Euroopa suunas. |
Visiidi jaoks taotleti projekti "Moldova kohalike omavalitsuste maaelu arengu suutlikkuse suurendamine" raames toetust Eesti Välisministeeriumist.
Moldova grupp koosnes järgmiste asutuste esindajatest: Moldova Põllumajanduse ja Toiduainete Ministeerium, Moldova Omavalitsusliitude Kongress (CALM), Arengu ja Sotsiaalse Initsiatiivi Instituut (IDIS) ja Moldova Välispoliitika Assotsiatsiooni (The Foreign Policy Association of Moldova / APE).
Delegatsiooniga oli kaasas ka endine Moldova suursaadik Eestis - Victor Guzun.
Kui Türgi on LEADER-meedet kohe avamas, siis Moldova veel nii kaugele jõudnud ei ole. Samas tuntakse suurt huvi erinevate arenguvõimaluste vastu.
 |
 |
Moldovas maapiirkonnas elab 58% elanikkonnast, kes enamuses tegelevad põllumajandusega. Maaelu teised võimalused vajavad alles arendamist.
Samuti on maapiirkonna kolmas sektor seni veel nõrgalt arenenud. Probleeme on palju - sealhulgas nii suur väljaränne, kui ka tagasihoidlik elatustase. Samas vaadatakse lootusrikkalt Euroopa suunas.
Suureks ja peamiseks abistajaks on Rumeenia, kellega Moldoval on ka ühine riigikeel.
- Loe pikemalt Moldova ettekandest
Mida külalised nägid?
|
Kahele delegatsioonile toimus 20. oktoobril Iru külamajas ühine seminar, kus räägiti lisaks mitmele LEADER teemale (Eesti LEADER Liit ja LEADER omaalgatuslikud projektid UMA MEKK), ka MTÜ Eesti Maaturismi ja maaeluvõrgustiku tegevustest.
|
 |
Türgi delegatsioon külastas lisaks Maaeluministeeriumile ka PRIA peakontorit Tartus, kus tutvuti LEADER taotluste ja väljamaksete menetlusprotsessidega. Samuti tehti põige Jänedale, kus toimus ringkäik Maamajanduse Infokeskuse ruumides. Türgi delegatsioon kohtus kolme LEADER kohaliku tegevusgrupiga: Järva Arengu Partnerite, Lõuna-Järvamaa Partnerluskogu ja Raplamaa Partnerluskoguga.
- Türgi kohtumise päevakava
Moldova delegatsioon käis külas Põhja-Harju Koostöökoja, Kodukant Läänemaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkondades.
Kuulati ettekandeid tegevusgrupi tegevuste põhimõtetest, strateegiatest, projektide valikutest, rahvusvahelistest ja siseriiklikest koostööprojektidest, büroo tööpõhimõtetest ning edukamatest või huvitavamatest LEADER projektidest. Külastati üsna mitut projekti, kus oluliseks arengumootoriks on olnud LEADER toetus.
- Moldova kohtumise päevakava
Mis külalisi huvitas?
 |
Küsimused, mida nii Türgi kui ka Moldova delegatsiooni esindajad esitasid, sarnanesid kohati neile, mida kümme või veidi enam aastat tagasi LEADER algusaegadel Eestis esitati. Näiteks kuidas selgitada kolme sektori partnerluse vajadust, milleks on vajalik piirkondlik strateegia või kuidas ergutada kolmanda sektori arengut maapiirkonnas. |
Neid küsimusi ja probleeme Eestis aitas meenutada Kagu-Eesti Partnerlusprogrammi üks osalisi Haimar Sokk, kes läks oma ettekandes tagasi perioodi 2000-2004, kui loodi esimesed partnerlused Eestis - seda Valga-, Võru- ja Põlvamaale.
Kuid “partnerluse” defineerimist ei vajanud ainult külaelanikud, vaid ka vallaametnikud.
Enne esimese LEADER-meetme käivitamist 2006. aastal sai tehtud suur selgitustöö, kus osalesid nii Külaliikumine Kodukant, väliseksperdid ja tollane LEADER infokeskus Tartus.
Suurt huvi pakkus ka maaeluvõrgustiku roll maaelu sidusrühmade ühendajana ning LEADER info vahendajana ja levitajana.
Üldiselt oldi Eesti arengutega väga rahul ja Eestit peetakse heaks eeskujuks LEADER rakendamisel. Kõikidele LEADER-tegevusgruppidele suured tänud!
Nii Moldoval kui Türgil on kindlasti huvi, et teha tulevikus Eesti maapiirkondadega koostööprojekte.