 |
|
OTTid ehk otse tootjalt tarbijale võrgustikud kohtusid taas.
Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT korraldas juba viiendat aastat oma aastapäeva-seminari ning Viljandis Sakala keskuses toimus see juba kolmandat aastat.
|
Sel aastal korraldas Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT seminari koostöös MTÜga Eesti OTT.
Päev oli jagatud kolme ossa: koosolek toiduvõrgustiku tootjatele, laat linnarahvale ning seminar kõigile huvilistele koos filmi vaatamisega.
Koosolek toiduvõrgustike tootjatele
Koosoleku peamiseks teemaks oli Naaber-platvormi edasiarenduste tutvustamine tootjatele. Kohalike toiduvõrgustike seas juba tuntuks saanud „naabripoisid“ Paavo Ränk ja Magnus Nirgi tutvustasid aasta jooksul tehtud arendusi.
Naaber Marketi eesmärgiks on muuta kogu OTT-tegevus kaasaegsemaks ja infovahetus kiiremaks, ning tuua kogu logistika internetti, mis omakorda aitab muuta kauba liikumise paremaks ja kättesaadavamaks. Lõpptulemuseks peaks olema õnnelik ja rahulolev tarbija.
Praeguseks on valminud Naaber Market’i (platvorm tarbijale) ja Naaber App’i (platvorm tootjale) esialgsed versioonid.
Plaan on võtta kasutusele toidupakiautomaadid, mis võimaldavad toitu vajalikul temperatuuril hoida. Veebile on plaanis veebruaris ja märtsis mitmeid täiendusi teha, nt lisada veoteenuste moodul, kauba käitlemise teenuste moodul, ühishangete ja -pakkumiste tegemise võimalus, müüja/tootja lehekülg oma URLiga (https://naaber.market/p/talu nimi), Naaber Marketi privaatsete punktide tekitamine (nt suuremates linnades suuremad kontorid, mis tellivad kaupa), kulleriga kauba kojuveo tellimise võimaluse loomine jne.
Püütakse õppida teiste vigadest. Näiteks:
- Good Eggs. Tänaseks on ettevõttesse investeeritud 56 miljonit, on olemas laod ja autod ja logistika. Firma hakkas kiirelt laienema, kuid aasta pärast saadi aru kui kallis on logistika ning tõmmati tegevus tagasi koomale - kodulinna.
- Prantsusmaa näide - Food Assembly - internetipõhine OTT. 150 tuhat tarbijat kuues EL riigis. Kogu ostlemine toimub internetis.
- USA ettevõte FarmiGo - sarnane Naabrile.
Naabripoiste ootused koostööle toiduvõrgustikega, mille eelduseks on kannatlikkus, katsetamine ja aktiivsus: OTTide ümberkolimine naaberplatvormi ning koordinaatorite leidmine igasse piirkonda, kes aitaksid tootjatel selles veebikeskkonnas hakkama saada.
Naabripoiste ettekanne 
Talutoidu laat
Seminar „Kohalik kaubavahetus - tervendav mõtteviis"
Kõigile huvilistele avatud seminaril arutles Emil Rutiku teemal „Kuhu ja kuidas liigub raha, kui me ostame toitu“ ning seejärel rääkisid oma tegemistest ja suhtest OTTiga tootjad.
Emil Rutiku tõi oma ettekandes välja, millest koosneb kohalik toode: 50% toorainet, 25% lisandväärtus (töö) ning 25% muud lisad (transport, ladustamine jne).
Võiksime mõelda rohkem sellele, et kui me ostame toidu tavalisest poest, siis kuhu läheb meie raha? Ning kuhu liigub raha siis, kui ostame toidu naabrimehelt?
Põhimõte võiks olla selles, et peame õppima ühiselt otsustama ning käituma selliselt, et see oleks kasulik nii igale ühele eraldi kui kogu kohalikule elanikkonnale ja majandusele tervikuna.
Elu Eestis on igal pool võimalik, kui vaid tahta
 |
|
Nele Tamm on piimatootja ja -töötleja ning olnud nii Viljandimaa kui ka Pärnumaa OTTis algusest peale. Sepa Mahetalu asub Põhja-Pärnumaal, seega keskustest kaugel.
Talus on lihaveised, üheksa piimalehma ning munakanad (ca 130 kana). Lihaveiste liha läheb Rakvere lihatööstusesse. Muna on peamiselt oma tarbeks.
|
Kogu piim väärindatakse talu meiereis, mis valmis 2014.a detsembris - sõir, juust (juustu teeb alles 1,5 kuud, seega arenevas järgus), jäätis, või, ürdivõi, kodujuust, kohupiim, hapukoor. Talu võtmesõnaks on ka kiviaiad, mida talu ümber on kilomeetrite kaupa korda tehtud.
Kuna Nele väärindab piima teavitatud koduköögis, siis toimub toodete müük peamiselt laatadel ja OTT kaubakohtumistel, lisaks toimub ka Sepa Mahetalu enda kaubaring.
Nele mainis ka ehtsa talutoidu kaubamärki, mis on väiketootjale väga hea võimalus.
Olja Markova on väga väike tootja Harjumaalt - vaid 4 kitse, lisaks on ta Kose OTTi üks eestvedajatest. Teeb kitsepiimast jogurtit, keefiri ja jäätist. Peamiselt turustab kord nädalas Konju talupoes Tallinnas, olles ise seal kolm tundi kohapeal. Kuna üks kord nädalas on liiga vähe, siis tekkis mõte rentida kaubanduskeskuses boks, mida võiks jagada koos teiste tootjatega, sh võiks jagatud olla ka müümine. Kas OTTide tootjad on valmis OTT talupoeks?
Oma kogemustest rääkis ka veiseliha tootja Fred Sootla (OÜ Fresar) Viljandimaalt. Alustas oma tegevusega kuus aastat tagasi hobikorras, praeguseks on talus sadakond lihaveist. Enne OTTiga kohtumist sattus kokku toidukogukond Juurikaga. Noortaluniku toetusega soetas 10 šarolee mullikat. Laseb oma tooted valmistada väiketööstuses ja jälgib lisaainete puudumist - pelmeenid, frikadellid, kotletid, hakkliha, supikondid, suitsuvorstid jm.
 |
|
Teravilja tootmisest ja töötlemisest talus andis ülevaate Kadri Kopso, kes on Lääne-Virumaal asuva Kaarli talu perenaine.
Kaarli talus tehakse oma kasvatud ja kohalikelt kokku ostetud viljast 25 erinevat toodet: jahud, helbed, kruubid, õlitooted (varem kasvatasid õlikultuure ka ise). Kõige uuem tootmisosa on pagaritöökoda, kus küpsetatakse oma viljast leiba (7 sorti) ning küpsiseid.
|
Peamiselt turustatakse Tallinna kauplustes, Väike-Maarja taluturul (alates 2009), Rakvere OTTis (pole veel nii hästi käima läinud kui Viljandi või Kuusalu), Kuusalu OTTis ja Kolga OTTis.
Mida me ei tee, mida suurtootjad teevad? Meie viljal on nimi - kasvatame Sangaste rukkist! Me ei kasuta kemikaale! Meie masinapark on hästi vana ning kuna me pole noortalunikud, siis me ei näe, et ka kusagilt paremaid põllutööriistu saaksime. Me ei tooda lattu, 90% jahudest jahvataks tellimise peale. Me ei müü oma vilja kokkuostu.
Kadri Kontkar peab köögiviljakasvatustalu Pärnumaal ning sarnaselt Sepa mahetalule asub ka Kaatarusaare talu linnadest kaugel metsa sees. Tallu läks teadmise ja sooviga, et maa oleks korras ja endal töökoht olemas.
Tegutseb alates 2004. aastast ning alustas marjade müügiga, seejärel hakkas tegema neist mahlasid ja moose. Ühel aastal, kui marjasaak ikaldus, lisandusid toodete nimistusse köögiviljadest tehtud letšod ja supipõhjad.
Filmid
Kohapeal oli võimalik vadata Alar Allase (Saare Mahe) tehtud filmi „Big Carrot“. Film räägib Toronto mahepoest, mis on Karena Allase sõnul maailma ägedaim mahepood. See on ühistuline ja alustas tegevust juba 1986. aastal ning pakub tänaseks tööd 165 inimesele. 15-minutilist filmi saab vaadata YouTube’is
Youtube´is on üleval ka Eesti OTTidest tehtud film „Kaubavahetus - tervendav mõtteviis“. Tegemist on ülevaatefilmiga OTT võrgustike toimimisest ja inimeste mõtetest kohaliku toidu teemal. Oma kogemustest räägivad Kuusalu, Raasiku, Viljandi, Läänemaa, Saaremaa, Kose, Kiili, Rakvere, Pärnumaa ja Kolga OTT tootjad ja tarbijad.
Koos filmi tegemisega viidi läbi uuring tarbija teadlikkuse kohta kohalikust tootest ning selgus, et teadlikkust oleks vaja oluliselt tõsta. Miks on vaja tarbida just kohalikku toodet? See on kasulik nii keskkonnale, majandusele kui kogu piirkonna heaolule.
Sirkka Pintmanni lõpusõnad filmis: Võtmeülesanne on tõsta inimeste teadlikkust, et kohalik kaubavahetus on kogukondade väärtuspõhine otsus, mida vajab täna terve maailm!
„Kui inimene korralikult planeerib, siis on võimalik puhas ja värske toit enda ellu sisse planeerida. See tuleb teha endale harjumuseks!“ ütles Merle Einola Pärnu Murumajast.
Vaata filmi Youtube´is
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles