MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa maaelu arengukavad |
|||
Allikas: Ave Bremse, maaeluvõrgustik 2. veebruar 2016. a |
|||
Maaelu arengu poliitika on koos Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi suundadega kaasatud ühisesse strateegilisse raamistikku ning nende fondide rakendamiseks on sõlmitud partnerluslepingud. Kellel on tõsisem huvi leiab liikmesriikide partnerluslepingud SIIT! Maaelu arengukavasid on palju! Maaelu arengukavade arv ei võrdu liikmesriikide arvuga, sest suurtel riikidel on piirkondade ja liidumaade jaoks eraldi maaelu arengukavad. Näiteks on isegi meie naabril Soomel on kaks arengukava, üks Mandri-Soome ja teine Ahvenamaa jaoks. Alates sellest perioodist on ka Prantsusmaal igal regioonil oma arengukava, mis teeb selle liikmesriigi maaelu arengukavade arvuks kokku 28. Terves Euroopas on kokku 118 maaelu arengukava, millede rahaline väärtus ületab 161 miljardit eurot. Liikmesriikide arengukavade faktilehed on leitavad Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) kodulehelt enrd.ec.europa.eu/en/policy-in-action/rural-development-policy-in-figures/rdp-summaries-2014-2020 Kokkuvõtteid ja ülevaateid leiab ka: ec.europa.eu/agriculture/rural-development-2014-2020/country-files/ Maaelu arengukavade eesmärgid on jaotatud kuueks prioriteediks:
Täpsemalt Maaeluministeeriumi kodulehel www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020 Meetmeid oli igal liikmesriigil võimalik valida Euroopa õigusaktides kirjeldatud 20 meetme hulgast. Meetmete koostamisel on võimalik toetada ühe või mitme prioriteedi eesmärke. Päris kõiki 20 meedet ei kasutanud aga ükski liikmesriik. Näiteks Eestis võetakse selle perioodi jooksul kasutusele 14 meedet. Täpsemalt Eesti maaelu arengukava 2014-2020, mille terviktekst on samuti leitav Maaeluministeeriumi kodulehelt. Maaelu arengukavade rakendamise algusele pühendatud konverents Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) kontaktpunkt koostöös Euroopa Komisjoniga korraldas 1. veebruaril 2016 Brüsselis konverentsi "Avame maaelu arengukavade potentsiaali". Sündmus oli pühendatud perioodi 2014-2020 maaelu arengukavade rakendamise algusele. Algselt pidi konverents toimuma 24. novembril 2015, aga jäi tookord terroriohu tõttu pidamata. Konverents koosnes kahest osast: maaelu arengukavade ülevaadetest ja rühmaaruteludest. Maaelu arengukavade kohta tegid ülevaate Jerzy Plewa ja Guido Castellano Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadist (DG AGRI). Toodi esile, et seekordne suund keskendub inimkapitali arendamisele ja tulemustele suunatud tegevustele. Palju on uusi meetmeid. Tulemustele suunatud tegevused toovad esile pidevalt lihtsustamise vajadust. Toetuste administreerimine ei tohiks minna kallimaks kui toetus ise. Meetmete rahalise osakaalu osas on jätkuvalt kõige suurem osakaal investeeringutoetustel. Konverentsil mainiti ka maaeluvõrgustike positiivset rolli maaelu elavdamisel ja sidusrühmade kaasamisel. Maaelu arengukavade planeerimise näited olid seekord Hollandist, Saksamaalt Rheinland-Pfalzi liidumaalt ja Prantsuse Rohne-Alpes piirkonnast. Näiteks panustab Holland väga palju keskkonnale. Prantsusmaa jagas oma kogemusi, kuidas oli teha arengukava piirkonnale. Saksamaa eesmärk oli teha lihtsalt paindlikult ja arusaadavalt. Siiski ei saavutatud sellist lihtsustamise taset nagu sooviti, sest reguleerivaid õigusakte nii Euroopas kui Saksamaal väga palju. Konverentsi rühmaaruteludel oli fookuses see, mida saaks juba nüüd muuta ja lihtsustada, et maaelu arengukava ideed majandusarengu ka maale tooks. Sisukast arutelust mõned märksõnad:
Konverentsi ettekanded ja rühmatööde kokkuvõtted on väljas Euroopa maaeluvõrgustiku kodulehel, kust saab nendega lähemalt tutvuda - enrd.ec.europa.eu/en/en-rd-events-and-meetings/RDP-Conference-20160201 |