Jaanuari lõpus toimus Inglismaal Bristolis mahekonverents, kus oli võimalus osaleda ka kolmel eestlasel.
 |
|
Sündmusest said osa Anu Johani Viljandimaalt ja Priit Hinto Latika talust Tartumaalt, kes mõlemad on mahetootjad.
Anu on ka üks Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT eestvedajatest ning Priit on tegev Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikus ja Eesti Lambakasvatajate Liidu juhatuses. Maaeluvõrgustiku üksusest osales Reve Lambur. |
Konverentsi suure saali ettekannetest jäi kõlama, et tuleks luua platvorme ja võimalusi, et talunikud saaksid omavahel suhelda ja kogemusi vahetada. Ka väikeste tootmiskoguste puhul tuleks mõelda eelkõige eksporditurgudele, kuid selleks tuleb teha koostööd.
Tuleb kõvemini lobistada ja talunike hääl kuuldavaks teha, et jõuda otsustajate ja poliitikuteni. Sellised kokkusaamised on hea võimalus leida ühtset toetuspinda.
Konverents oli jagatud nelja arutelusessiooni ning iga kord sai osaleja valida endale sobivaima teema, mis ulatus väga spetsiifilistest valdkondadst nt mulla ja harimisvõtetest kuni üldisemate küsimusteni. Allpool on toodud kokkuvõte ettekannetest, mis käistlesid erinevaid üle-maailmseid ja üle-euroopalisi toiduliikumisi:
Toidu suveräänsus
Toidu suveräänsuse liikumine loodi 1996. aastal protestiks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vastu, kus nõuti, et WTO ei tegeleks enam põllumajandusega.
2002.a oli liikumise sõnumiks pigem „Õigus toidule“ (Right to food) nii tarbimise kui ka tootmise seisukohast - inimeste õigusele tervislikule ning keskkonda säästval ja kultuursel viisil toodetud toidule. 2016. aastal räägitakse juba agroökoloogiast.
2007.a tegi liikumine kõige suuremad sammud muutumaks protestist ettepanekuteks, mida sellelt konkreetselt oodatakse.
Loodi raamistik, mis seisab nö kuuel sambal:
1. fookus on sellel, et toodetakse inimestele tervislikku toitu;
2. hindab toiduga varustajaid ja austab talunike õigusi;
3. toidusüsteemide kohalikeks muutmine;
4. kontroll toimub lokaalselt;
5. talunike teadmised ja oskused;
6. töötamine koos loodusega.
Euroopas koordineerib toidu suveräänsuse liikumise tegevust Via Campesina
 |
Loe lähemalt - viacampesina.org/en
Miks vajame toidu suveräänsuse suunalisi tegevusi Euroopas? Sest hoolime inimeste tervisest ja propageerime tervislikku toitumist ning leiame, et väiketalunikud on olulised toiduga kindlustatuse tagamisel ning viimased üheksa aastat on väiketalunike arv „paigal seisnud“.
Samuti aitab see kaasa kliimamuutustega hakkama saamisele. See on poliitika, mis peab olema suunatud inimestele. Sellega peavad kaasa tulema kõik, ka tarbijad.
Hetkel on Via Campesina alla koondunud 28 Euroopa talunike organisatsooni erinevatest liikmesriikidest. Kõik liikmesriigid ei ole kaetud, näiteks ei ole seal ka Eestit.
Organisatsiooni tegevust kirjeldavad märksõnad: avalikkusele suunatud poliitika, tururegulatsioonid, kohalikul majandusel põhinev - see tähendab, et oluline roll on lühikesel tarneahelal ja kohalikel koolidel, ligipääs maale, talunike õigused, agroökoloogia, talunikult talunikule koolitused.
Esineja tõi kaks näidet Saksamaalt: talunik, kes majandab 14 hektaril ning sealjuures kasvatab ise seemne ning 10-hektariline farm, kus kasvatatakse õliseemneid jms ning kogu müük toimub taluväravast.
Toidu suveräänsus Suurbritannia talunikele
 |
Loe lähemalt - landworkersalliance.org.uk
Mahetootjad tegelevad juba praegu toidu suveräänsusega (eelpool nimetatud kuus sammast mahetootja vaatevinklist):
- Tervislik toit on mahetoit;
- Talunikele parema elukvaliteedi tagamine;
- Kohalik ja otseturustus on mahetalunike seas tavaline;
- Vähe toetutakse sisenditele, seega vähem seotud tööstusliku poolega;
- Oskuste ja teadmiste areng on oluline;
- Mahetootmise keskmes on töötamine loodusega!
Esimene UK food sovereignity kokkusaamine toimus juulis 2012. Selle algatasid rahvusvahelise Food Sovereignity liikmed. Seejärel loodi Landworkers Alliance, mis on üks konkreetne tulemus esimesest UK food sovereignity kokkusaamisest.
Teine kokkusaamine toimus 2015.a oktoobris, mille tulemusena sai valmis ettepanek poliitikutele, kus oli välja toodud, millist riiklikku toidupoliitikat näha tahetakse!
Praegu korraldatakse üle Suurbritannia väiksemaid töögruppe ja kokkusaamisi, et arutada ka väiksemates rühmades, millist riiklikku toidupoliitikat näha tahetakse. Näiteks Austraalias kutsutakse neid köögilaua aruteludeks (kitchen-table-discussion).
Uutele aruteludele oodatakse kõiki, kes on asjast huvitatud. Rohkem infot veebilehel - foodsovereigntynow.org.uk/peoples-food-policy
Otsemüük praegusel digitaalajastul
Suurbritannias viidi läbi uuring, mille tulemusena selgus, et 72% UK tarbijatest tahavad osta briti kohalikku toodet, samal ajal kui 46% UK-s tarbitavast toidust on importtoit - www.buybritish.com.
1. jaanuari 2015.a seisuga oli 26% inglastest ostnud toitu läbi veebi. 26% veebis ostjatest olid kasutanud „kliki ja mine ise järgi“ (Click and Collect) süsteemi, st tellid veebist, aga toidu saad kätte teatud kohast. Järjest enam inimesi tahab kohalikku ja värsket toitu ning soovivad seda osta just internetist.
Mis on Food Assembly?
 |
Loe lähemalt - thefoodassembly.com/en
Igas kaubapunktis on kohalik võõrustaja ehk peremees või perenaine, kes tegeleb iganädalaste turutegevuste korraldamisega ning kasvatab tarbijaskonda. Kuigi tootja ja tarbija suhtlevad otse, siis 8,5% tulust läheb võrgustiku ülalpidamiseks. Et võõrustajal on oluline roll, siis toimuvad neile eraldi koolitused.
Talunikud panevad veebi ülesse oma pakutava kauba ja selle kogused. Kohalik võõrustaja levitab seda infot online-turul ning teavitab tarbijaid, mis sel nädalal saadaval on.
Tarbijal ei ole kohustust osta iga nädal. Samas on veebil tootjate kohta rohkelt infot. Võõrustaja korraldab iga-nädalase kaubakohtumise, kus ligikaudu kahe tunni jooksul on talunikul võimalik kaup tellijale üle anda. Midagi ei lähe raisku, sest kohale tuuakse vaid see kaup, mis on läbi veebi tellitud.
Food Assembly tegevustega alustati 2014.a suvel Londonis. Praeguseks on võrgustikul 40 kaubapunkti üle Inglismaa, veebilehte kasutavad 20 000 inimest.
Tegemist on Euroopa ülese võrgustikuga. Kokku on üle 700 kogunemiskoha Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Suurbritannias ja Hollandis. Lisaks kaubakohtumistele toimuvad talukülastused, koolitused ja seminarid.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles