EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Maaelu areng globaliseeruvas maailmas

Allikas: Anne Põder, Eesti Maaülikool
16. mai 2016. a

 

Kolmapäeval, 11. mail esines professor Michael Woods Maaeluministeeriumis loenguga „Maaelu areng globaliseeruvas maapiirkonnas“.

Michael Woods on inimgeograafia professor Aberystwyth'i ülikoolis Walesis, "Journal of Rural Studies" peatoimetaja ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kelle põhiliseks huviks on üleilmastumise mõju maapiirkondadele.

Loengut sisse juhatades rõhutas professor Woods, et globaliseerumine puudutab kõiki elu aspekte ja on seega üks peamisi võtmetegureid, mis mõjutab arenguid maapiirkonnas.

Üleilmastumist iseloomustab majanduslike ja sotsiaalsete võrgustike, suhete ja tegevuste laienemine üle traditsiooniliste riigipiiride ja suuremate vahemaade, viies ühe suureneva vastastikuse seotuseni.

Maapiirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut mõjutavateks globaalseteks protsessideks on nii turgude liberaliseerimine, sh suurenev konkurents, ekspordivõimaluste kasv, kapitali vaba liikumine, võrgustike laienemine, globaalsete tarneahelate ümberkujundamine, rahvusvahelise mobiilsuse suurenemine ja sotsiaalsete võrgustike avardumine.

Infovahetuse suurenemine ja liikumise kiirenemine aitab kaasa ka globaalse teadlikkuse kasvule, kus kesksel kohal on suurem teadlikkus globaalsetest protsessidest ja vastastikusest mõjust, võimalustest, ning globaalsed väärtused ja standardid, mis võivad olla vastuolus maapiirkondade traditsiooniliste väärtuste ja tegevustega.

Kohalike osapoolte tegevus nii pidurdab kui ka aitab  erinevatele globaliseerumisprotsessidele kaasa ning selle mõjud ei ole igal pool samasugused. Seega globaliseerumine ei vii mitte ühetaolisuse suurenemiseni, vaid uute ja erinevate arengumustriteni.

Globaliseerumisega seotud müüdid

Professor Woods tõi välja, et üleilmastumisega seotud müüdid kalduvad tihti kahte äärmusesse. Optimistliku seisukoha kohaselt vähendab globaliseerumine piirkondlikke erisusi ja mahajäämust, võimaldades maapiirkondadel võrdselt konkureerida linnadega. Näitena tuuakse tihti välja, et ainult interneti olemasolust piisab, et edukalt kaugtööd tehes maapiirkonnas elada.

 

Samas päriselus pole see laialdaselt realiseerunud ning sobib ainult mingile hulgale töökohtadest. Lisaks on maapiirkonnad tüüpiliselt tehnoloogia arengus maas - näiteks kasvõi internetiühenduse või siis kiire lairibaühenduse võimaluse puudumine.

Teiseks äärmuseks on fatalistlikud seisukohad, et maapiirkonnad on globaliseerumise ohvrid, kes ei suuda linnade ja arenenud piirkondadega konkureerida, ning kes ei saa ise kuidagi majanduse ja kultuuri hävingut ära hoida.

Mõlemad seisukohad käsitlevad maapiirkondi millegi kauge ja isoleerituna ning leiavad, et globaliseerumine on väljastpoolt peale surutud.

Globaliseerumise mõju

Professor Woodsi põhisõnum oli, et globaliseerumise mõju sõltub sellest, kuidas kohalik kogukond reageerib globaalsetele protsessidele. Piirkonna geograafiline asukoht ja infrastruktuur, looduslikud ja kultuurilised ressursid, poliitiline ja majanduslik keskkond ja inimressursid loovad piirkondliku konteksti ja võimekuse muutustele reageerida.

Kriitilist rolli mängivad indiviidid, nagu ettevõtjad, sotsiaalsed aktivistid, juhid jt, institutsionaalsed poliitikad ja strateegiad, ning majanduslikud ja poliitilised sündmused, näiteks Nõukogude Liidu kokkuvarisemine, Euroopa Liiduga liitumine, revolutsioonid, vabakaubanduslepped, majanduskriis jms, mis katalüsaatoritena kiirendada või aeglustada globaalsete protsesside mõju kohalikus kontekstis.

 

Globaalsed mõjude kõrval on kohalik õppimisvõime oluline tegur, mis määrab kuidas kohalikul tasandil reageeritakse, ja mis on globaalsete protsesside tagajärjed kohapeal.

Kohalikuks õppimiseks on vajalik kohalike osapoolte teadlikkus kohalikest tugevustest, ressurssidest ja väljakutsetest, uute oskuste õppimine ja vanade meelde tuletamine, ja oskus kokku viia teadmisi omavad osapooled kohalike osapooltega.

Kasutades näiteid oma uurimisprojektidest, tõi professor Woods välja näiteid, millised on erinevad mudelid, kuidas piirkonnad on reageerinud globaalsete muutustele - näiteks spetsialiseerumine globaalsele turule suunatud loodusvaradele või põllumajandusele, rahvusvaheliste ettevõtete haruettevõtetele, globaalsele elamusmajandusele, spetsiaalsetele niššidele, looduskaitsele, üle-piiriliste võrgustike ära kasutamisele, re-lokaliseerumine fookusega kohalikele ressursside ja väärtusahelatele jms.

Olulisteks faktoriteks, mis määravad kuidas kohapeal reageeritakse muutustele, on kohalikud poliitikad, kuid ka rohujuuretasandi algatused ja toetused kohalikele ettevõtetele. Teisest küljest rahvusvaheliseks tegevuseks olulised teadmised ja oskused, sh rahvusvaheliste turgude tundmine ja rahvusvahelised kogemused.


LISAINFO:

Anne Põder on Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi teadur. Põder kirjutas doktoritöö, mis keskendub maaettevõtluse arengule Eestis ning tema uurimishuvideks on maaettevõtlus, maapiirkondade areng Eestis ning põllumajanduses ja maamajanduses toimuvad struktuursed muutused ja nende mõju regionaalsele arengule.

Professor Michael Woodsi loeng toimus Maaeluministeeriumi ja Maaeluvõrgustiku poolt korraldatava loengutesarja „Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule“ raames. Loengutesarjas käigus on 2013.a. maist kuni 2015.a. maini käinud esinemas neli välisteadlast. Loengutesarja eesmärgiks on tuua kogukonna rolli teaduslikku vaadet, tutvustada teiste maade kogemusi ja ärgitades erinevaid osapooli mõtlema ja arutlema selle üle, kuidas kohalikud kogukonnad ise saavad kaasa aidata oma arengule.

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo