MAAELUVÕRGUSTIK: Maaelu areng globaliseeruvas maailmas |
|||||||||
Allikas: Anne Põder, Eesti Maaülikool 16. mai 2016. a |
|||||||||
Loengut sisse juhatades rõhutas professor Woods, et globaliseerumine puudutab kõiki elu aspekte ja on seega üks peamisi võtmetegureid, mis mõjutab arenguid maapiirkonnas. Üleilmastumist iseloomustab majanduslike ja sotsiaalsete võrgustike, suhete ja tegevuste laienemine üle traditsiooniliste riigipiiride ja suuremate vahemaade, viies ühe suureneva vastastikuse seotuseni. Professor Woods tõi välja, et üleilmastumisega seotud müüdid kalduvad tihti kahte äärmusesse. Optimistliku seisukoha kohaselt vähendab globaliseerumine piirkondlikke erisusi ja mahajäämust, võimaldades maapiirkondadel võrdselt konkureerida linnadega. Näitena tuuakse tihti välja, et ainult interneti olemasolust piisab, et edukalt kaugtööd tehes maapiirkonnas elada.
Mõlemad seisukohad käsitlevad maapiirkondi millegi kauge ja isoleerituna ning leiavad, et globaliseerumine on väljastpoolt peale surutud. Professor Woodsi põhisõnum oli, et globaliseerumise mõju sõltub sellest, kuidas kohalik kogukond reageerib globaalsetele protsessidele. Piirkonna geograafiline asukoht ja infrastruktuur, looduslikud ja kultuurilised ressursid, poliitiline ja majanduslik keskkond ja inimressursid loovad piirkondliku konteksti ja võimekuse muutustele reageerida. Kriitilist rolli mängivad indiviidid, nagu ettevõtjad, sotsiaalsed aktivistid, juhid jt, institutsionaalsed poliitikad ja strateegiad, ning majanduslikud ja poliitilised sündmused, näiteks Nõukogude Liidu kokkuvarisemine, Euroopa Liiduga liitumine, revolutsioonid, vabakaubanduslepped, majanduskriis jms, mis katalüsaatoritena kiirendada või aeglustada globaalsete protsesside mõju kohalikus kontekstis.
Kasutades näiteid oma uurimisprojektidest, tõi professor Woods välja näiteid, millised on erinevad mudelid, kuidas piirkonnad on reageerinud globaalsete muutustele - näiteks spetsialiseerumine globaalsele turule suunatud loodusvaradele või põllumajandusele, rahvusvaheliste ettevõtete haruettevõtetele, globaalsele elamusmajandusele, spetsiaalsetele niššidele, looduskaitsele, üle-piiriliste võrgustike ära kasutamisele, re-lokaliseerumine fookusega kohalikele ressursside ja väärtusahelatele jms. Olulisteks faktoriteks, mis määravad kuidas kohapeal reageeritakse muutustele, on kohalikud poliitikad, kuid ka rohujuuretasandi algatused ja toetused kohalikele ettevõtetele. Teisest küljest rahvusvaheliseks tegevuseks olulised teadmised ja oskused, sh rahvusvaheliste turgude tundmine ja rahvusvahelised kogemused. LISAINFO: Professor Michael Woodsi loeng toimus Maaeluministeeriumi ja Maaeluvõrgustiku poolt korraldatava loengutesarja „Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule“ raames. Loengutesarjas käigus on 2013.a. maist kuni 2015.a. maini käinud esinemas neli välisteadlast. Loengutesarja eesmärgiks on tuua kogukonna rolli teaduslikku vaadet, tutvustada teiste maade kogemusi ja ärgitades erinevaid osapooli mõtlema ja arutlema selle üle, kuidas kohalikud kogukonnad ise saavad kaasa aidata oma arengule.
|