MAAELUVÕRGUSTIK: Makedoonia LEADER - tänaseks tegutseb juba 12 algatusgruppi! |
|||||||||
Allikas: Kristine Hindriks, Maaeluministeerium ja Krista Kõiv, maaeluvõrgustik 31. mai 2016. a |
|||||||||
Tegevuste elluviimiseks on Makedoonia maaeluvõrgustik saanud abi USAID ja SIDA toetusprogrammidest. Mitmete projektide abil on kokku toodud erinevad osapooled. Mai lõpus toimunud Euroopa LEADER ühenduse maaelu arenguks (ELARD) koostöövisiidi delegatsiooni koosseisus Makedooniasse osalesid lisaks ELARDi presidendile Kristiina Tammetsile ka Kristine Hindriks, Maaeluministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroost ja Krista Kõiv, Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja innovatsiooni osakonnast. LEADER meetme hetkeseis Makedoonias „Algatusgruppidel tuleb ära oodata LEADER meetme akrediteering“ selgitas Biljana Kostovska, Makedoonia põllu- ja metsa- ja veemajanduse ministeeriumi IPARDi üksusest. „Meetme käivitamise protsess võtab aega 1,5-2 aastat.“ LEADER meede rakendatakse Euroopa Liidu IPARD 2014-2020 programmi raames. Juulis läheb meede ministeeriumi sisesele kooskõlastamisele ning seejärel jätkub akrediteerimise protsess. Järgnevalt saadetakse meetmeleht Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile (DG AGRI-le) heakskiidu saamiseks. „Sellel ajaperioodil peavad olemasolevad initsiatiivgrupid tegutsema finantsilises vaakumis. Ei ole rahalist katet jooksevkuludele ega elavdamiskuludele!“ muretses Makedoonia maaeluvõrgustiku juht Petar Gjorgievski. „Otsime koos võimalusi, et algatusgruppide tegutsemisindu säilitada!“ Makedoonia initsiatiivrühmad sooviks koostööd teiste riikide tegevusgruppidega! Algatusgrupp „Glasot na seloto“ tutvustas ühe oma liikme tegevusi. Tegemist on osaliselt sotsiaalse ettevõtlusega tegeleva väikeettevõttega, mis toodab vanapaberist munareste jm pakendeid. Tööd saab 20 inimest, töötatakse kolmes vahetuses (24 tundi). Seadmed soetati Rootsist.
Kirde-Horvaatias, Staro Nagoricane`s toimus kohtumine initsiatiivgrupi „ABER 2015“ liikmetega. Vallavanema sõnul on väljaränne piirkonnast peatunud ja inimesed hakkavad tagasi tulema. Esialgu tullakse suvekodudesse, kuid oma mõju avaldavad ka riigipoolsed põllumajandustoetused. Majutuse osas soovitakse arendada kodumajutuste võrgustikku, et pakkuda turistidele ehedat elamust Makedoonia maaelust ning traditsioonilist toitu. Selliste maapiirkonna turismivõrgustike loomise ja koostöö arendamise osas oleks Eesti LEADER tegevusgruppide kogemus kindlasti Makedoonia tegevusgruppidele abiks. Algatusgrupi „Belasica-Ograzden“ ning Gevgelija, Valandovo, Dojran ja Bogdanci kohalike omavalitusüksuste algatusgruppide liikmetega kohtumisel eristus samuti selgelt soov ühiselt turismi edendamisele panustada. Näitena toodi Gabrovos asuva kosk, mille vaatamisväärusena esiletoomiseks on rajatud regionaaltoetuste abil juurdepääsutee ja vaatepaviljonid. Piirkonnas on teisigi kauneid loodusväärtusi, kuid puudulik infrastruktuur raskendab nende külastamist.
Makedoonias on palju väärtuslikku põhjavett. Mis kõikides külastatud piirkondades silma jäi oli see, et iga piirkond on lasknud välja selgitada oma põhjavee mineraalide sisalduse, villib põhjavee pudelitesse ning müüb seda. Kas see oleks võimalus Eestilegi, kas see võiks olla näiteks üheks koostööprojekti teemaks? Makedoonia maaelu on visuaalis heal järjel! „Päikese intensiivsus on suurenenud!“ kirjeldas olukorda maaeluvõrgustiku esindaja. „Viljad kõrbevad ilma katmata ära!“ Osades piirkondades on juba rajatud suured katmikalad, mis aitavad taimi päiksekiirguse eest kaitsta. Puuvilju pritsitakse kaitseks ökoloogilise lahusega ja võetakse ette muidki samme, et uue olukorraga kohaneda. Makedoonia algatusgrupid ootavad tegevuste algust Vaatamata sellele, et hetkeseisuga pole Makedoonias veel IPARD 2014-2020 raames ametlikult LEADER tegevusgrupid kinnitatud, kuid loodud on algatusgrupid, mis on väga avatud koostööle! Koostööhuvi oleks ka Eesti tegevusgruppidega. Makedoonia IPARD 2014-2020 LEADER meetme põhitingimused ja tegevused:
Makedoonia on pindalalt kaks korda väiksem riik kui Eesti. Elanike arv on 2 miljonit. Maapiirkondades elab umbes 1/3 rahvastikust. Riik jaguneb 80 kohalikuks omavalitsuseks, millest 23 omavalitsust on maaomavalitsused (piirkonnas puuduvad linnad). LISAINFO:
|