EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

SÕNUMITOOJA: Kiire interneti tagamine kõigile on ka riigi huvides

Allikas: Sõnumitooja, Tanel Talve arvamuslugu
13. juuni 2016. a

Anija vallas tehti erikomisjon, mis hakkab koostama tegevuskava kiire interneti saamiseks. See on julge ja arengule suunatud samm. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et kiire interneti arendamine avaldab positiivset mõju riigi majandusele, looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Selles nähakse võimalusi tervishoiuteenuste arendamiseks, hariduse kättesaadavuse suurendamiseks, ühiskonna paremaks kaasamiseks otsustamisse, kodukontorite leviku ja seoses sellega maapiirkondade arengu hoogustamiseks ning paljuks muuks. Seega ei saa kvaliteetse ja taskukohase hinnaga kiire interneti ühendus olla vaid tarbija mure – siin on otsesed huvid ka riigil ja kohalikul omavalitsusel, eriti käimasolevat administratiiv-territoriaalset reformi silmas pidades.

Loodetavasti teeb Anija vald ära selle, mis riigil siiani tegemata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole vaatamata korduvatele lubadustele siiani esitlenud plaani, kuidas viia kiire internet tarbijateni. Ometi on valitsuskoalitsioon seadnud efektiivse ja kvaliteetse taristu oma keskseks regionaalpoliitiliseks eesmärgiks. Eelmise aasta hilissuvel täienes valitsuslepe punktiga, mis ütleb: „Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid – elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed, luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid ehk niinimetatud viimase kilomeetri toetuse.“

Tänapäeva maailm on seoses tehnoloogia arenguga sedavõrd kiires muutumises, et oma e-riigi arendamisega nii aeglane olla on lubamatu. Räägime Eestist kui maailma edumeelseimast e-riigist ja kindlasti olemegi selles vallas teinud suurepärast tööd. Kuid EL elektroonilise side raporti kohaselt on Eesti kiire interneti leviku ja kasutuse osas Euroopas viimaste seas. Mis kasu on suurepärastest e-teenustest, kui paljudes meie maapiirkondades ei saa siiamaani isegi telefoniga kõnesid pidada, rääkimata andmesidest, mis võimaldaks teha tööd kodukontoris?

Tõsi, päris igasse majja valguskaablit vedada pole mõtet, kuid sellegipoolest võiks meil olla plaan, kuidas kvaliteetne internetiühendus sõltumata asukohast tagada võimalikult hästi. Kui ollakse loobutud infoühiskonna arengukavas olevast eesmärgist ühendada aastaks 2020 kõik Eesti majapidamised ja ettevõtted ülikiire internetiga, tuleks see selgelt välja öelda. Või kui netiühenduse „last“ kavatsetaksegi töökindla kaabli asemel garanteerida üle õhu levivate tehnoloogiatega.

On kahetsusväärne, et riigi arengu seisukohast nii olulise teemaga tegeleb ministeeriumis täpselt üks inimene, kelle õlgadel on suur hulk ka teisi ülesandeid. Pealegi ollakse seal üldiselt arvamusel, et meil polegi seoses netiühendusega mingit probleemi. See teeb mind murelikuks, sest kohtun pidevalt Eesti erinevate külaseltsidega ning sageli tuuakse ühe maal elamise ja töötamise kitsaskohana välja stabiilse, töökindla, kiire ja sealjuures mõistliku hinnaga netiühenduse puudumist.

Seega, kui me soovime et meie riik oleks tõeliselt edumeelne ja oskaks vaadata tulevikku, vajame läbimõeldud tegevuskava, mis lisaks kiire internetiühenduse võimalusele pakub inimestele ka koolitusi ja presentatsioone, kuidas ülikiire internetiühenduse kasutamisvõimaluse olemasolu avab meie arengus täiesti uue lehekülje. Haritud rahvas on meie riigi edu pant ning kiire interneti kasutatavuse tõus tõstab haritust.

Omal ajal peeti tarbetuks ka elektrifitseerimise programmi, kus peaaegu vägisi toodi elekter igasse kodusse. Paljud meist istuksid ilma selle jõulise sammuta ehk siiamaani peeruvalgel, arvates, et ka nii saab hakkama.

TANEL TALVE, Riigikogu liige

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
TALULIIT: Suur talutoidu laat "MAA TULEB LINNA" tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid
MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes
EMÜ: Maaülikool on põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailmas paremuselt 54. ülikool
EMÜ: Põllumajandussektoris juhtuvatest tööõnnetustest jäetakse tihti teatamata
KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
KESKKONNAAGENTUUR: 2023. aasta metsaseire tulemused
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
TOIDULIIT: Aastakonverentsil auhinnati Eesti parimaid toiduaineid
REM: 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo