MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Üle-euroopaline võrgustik kaitseb ohustatud liike ja elupaiku
5. juuli 2016. a
Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.
 |
Mudakonn. II kaitsekategooria liik, kelle elupaiku esines 2014. a Natura 2000 põllumajandusmaa toetusega seotud põllumassiividel 49. Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee |
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Natura 2000 alade valikul lähtuti loodus- ja linnudirektiivist.
Euroopa Liidu (EL) liikmesmaana peab ka Eesti tagama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Eestis kuulub Natura 2000 võrgustikku 66 linnuala kogupindalaga 1 266 000 ha ja 542 loodusala kogupindalaga 1 166 000 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala kokku 1 483 000 ha, millest merele, Peipsi järvele ja Võrtsjärvele jääb natuke üle poole.
Natura 2000 aladel asus MAK 2007-2013 perioodil ~60 000 ha PRIA põllumassiive. Sel pinnal kehtivad põllumajandustootjatele olenevalt kaitsevööndist eri rangusastmega piirangud, mis seavad nad väljaspool Natura 2000 ala asuvate tootjatega võrreldes raskemasse olukorda. Seetõttu on elurikkuse, elupaikade ja kasvukohtade säilitamiseks oluline EL abi. Sellest tulenevalt saab alates 2007. aastast taotleda Natura 2000 toetust põllumajandusmaale, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad loodus- ja linnudirektiivi rakendamisest.
Toetuse eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, põllumajandusliku tegevuse jätkumine ja tõhus majandamine. Peamine tingimus toetuse saajatele on täita kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast tulenevaid nõudeid.
Perioodil 2007-2014 tõusis Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse alune pind 20 647 hektarilt 24 334 hektarile ning toetuse saajate arv 1336-lt 1692-le. Toetusalusest pinnast veidi üle 60% olid püsirohumaad (sh osaliselt ka poollooduslikud kooslused), mis on põllumajandusmaatikus elustikule soodsam elupaik kui haritav maa.
2014. a Natura 2000 põllumajandusmaa toetusega põllumassiividel oli Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud elupaik või kasvukoht rohkem kui 1400 I-III kaitsekategooria looma-, taime-, seene- või samblikuliigile. Näiteks oli toetusalustel põllumassiividel kokku 42 elupaika I kaitsekategooria loomaliikidele, kellest enim esines niidurüdi elupaiku (kokku 15). Läbi Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse on toetusalustele Natura 2000 aladele ja neil leiduvatele enam kui 1400-le erinevate liikide elupaikadele ja kasvukohtadele pööratud veel rõhutatud tähelepanu. MAK 2014-2020 perioodil saab seda toetust endiselt taotleda ning olulisi muutusi nõuetes ei ole toimunud.