EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust - ringkäik taludesse

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
15. juuli 2016. a

Maaeluvõrgustik pöörab sel aastal suuremat  tähelepanu Eesti maaelu arengukava põllumajandus-keskkonnatoetuste edulugudele. Kevadel kuulutasime välja, et otsime häid näiteid (www.maainfo.ee/konkurss2016) ning meile esitati kokku 11 näidet, mis kõik on plaanis sügisel saada trükisesse "Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!". Selleks, et saaksime trükisesse head lood koostöös ajakirja Eesti Loodus ajakirjanikega ning ilusad pildid, korraldame taludesse ringreisid. Esimene toimus 12.-13.juulil, mille käigus külastasime Koplimäe mahe talu Saaremaal, Mätiku talu, Kurese loodushoiutalu ja Sepa mahetali Pärnumaal, Kaarli talu Lääne-Virumaal ja Iisaka lambakasvatustalu Harjumaal. Ringreisi kava ja lingid pildigaleriile leiab Maamajanduse Infokeskuse veeblehelt www.maainfo.ee/index.php.

Ringreisile olid kaasatud ka maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmed.

NB! Enamus neist taludest avavad külastajatele uksed 24. juulil, kui on teine üleriigiline avatud talude päev!

Allpool väikene ülevaade talude külastustest:

Koplimäe mahe talu

Olev ja Marju Müür on Koplimäe talus tegutsenud alates 1996.aastast ning tunnustatud mahetootjad on nad alates 2007.aastast. Praeguseks tegutseb talu juures ka aktiivselt nende vanem poeg Artur. Tegemist on väikese talumajapidamisega – hooldatakse 20 hektarit maid: ¼ tatar, ¼ spelta, ¼ mesikas ja ¼ ristik. Talul on oma veski, kust tuleb nii tatrakruup, tatrajahu, speltajahu jm mahetoodang. Perenaine küpsetab müügiks ka tatra- ja speltaküpsiseid.

Looduslähedane ja keskkonnasõbralik mõtteviis on pererahvale omane olnud algusest peale, mida muuhulgas näitab ka seda, et juba 2008.a alustati kütte jaoks oksapuru tegemist, nüüd on kasutusel ka pelletid ja päikesepaneelid.

Tegutsemise põhimõte: viljas peab säilitama nii palju maast saadud energiat kui võimalik – viljaenergia! Toit peab olema elav.

Perenaise pannkoogi retsept Koplimäe tatrajahust: 1 kl keefiri, 1 muna, 1 kl tatrajahu, natukene soodat ja soola.

koplimae.eu/

Link külastusel tehtud piltidele Maamajanduse Infokeskuse fotogaleriis

   

Mätiku talu

Mätiku talu on alates 2001.aastast tunnustatud mahetalu. Kõik pere kuus last tegutsevad Oidremal ja on peamiselt põllumajandusega seotud. Mätiku talu tegeleb piimatootmisega, talul on 50 lüpsilehma. Kuigi enamus piima läheb Leetu, siis väikese osa ostab ära peretütar Mirjam ning töötleb selle oma talumeiereis piimatoodeteks – kohupiim, või, jogurt, keefir jm.

Miks alustati mahetootmisega? Sest pereisal Aivar Pikkmetsal oli kolhoosiajal palju kokkupuuteid mürgitamisega, mistõttu oma talus ta seda enam teha ei tahtnud. Selles piirkonnas on viletsad mullad ning väetamine saagikusele väga palju kaasa ei aita. Perenaise sõnul tundus mahe loomapidamine lihtsam – tuleb usaldada looma, sest loom ise teab, mida ta tahab.

Vaata pilte Mätiku talu külastusest SIIT

   

Kurese loodushoiutalu

2004. a asutatud Kurese loodustalu peremeheks on Urmas Vahur, kelle eesmärgiks küla põlise põllumajandusmaastiku ilme, loopealsete ja niitude loodushoidlik taastamine ning esivanemate tegevusjälgede-pärandkultuuriobjektide, heakorrastamine. Paljud võsast välja raiutud põlispõllud, kalmed, linnused ja kultusekivi (pärandkultuuriobjektid) on osutunud muinasajast või kaugemast minevikust pärit muinsusteks, mis kultuurimälestistena kaitse alla võtmise järjekorras ootel. (https://kurese.wordpress.com/). Kokku on Urmase hooldada 519 hektarit, maad, millest 250 asub Kuresel. Põllumaade hooldamiseks tehakse koostööd OÜ-ga Saimre, kes toob suveks oma noorloomad Kurese looduslikele karjamaadele.

Rohkem infot veebilehelt kurese.wordpress.com/

Vaata pilte Kurese loodushoiutalu külastusest SIIT

   

Sepa mahetalu

Nele Sepp alustas talupidamisega põhitöö kõrvalt 2009.a, kuid alates 2011.aastast on ta täsikohaga talu perenaine. Talus peetakse lehmi, kanu ning sel aastal võttis Nele endale ka kaks kitse. Kokku on 9 lüpsilehma ning kogu piim läheb töötlemisse koduses meiereis, kus valmivad maitsvad ja kodused kohupiim, või, hapukoor, sõir, jäätis, grilljuust. Sepa mahetalu piim on sisuliselt heinapiim, sest loomadele silo ei anta. Kokku hooldab talu 120 hektarit karjamaid, millest 45 on enda omandis. Enamus maadest on poollooduslikud karjamaad. Samuti on talu tegelenud ajalooliste kiviaedade taastamisega. Praeguseks on juba 3-4 km kiviaedu taastatud.

Rohkem infot Sepa talu blogist sepamahetalu.wordpress.com/

Vaata pilte Sepa mahetalu külaskäigust siellest galeriist

   

Kaarli talu

Kaarli talus tegutsevad Kadri ja Lembit Kopso – kasvatavad teravilja ja õlikultuure, jahvatavad veskis jahu ja helbeid ning küpsetavad leivakojas leiba. Kaarli talu oli juba esimese Eesti Vabariigi ajal tugev talu, sest Kadri vanaisa oli õppinud põllumees. 1990.a tagastati talu Kadri isale Mart Lepikule, kes hakkas tegema täistera jahusid. Praeguseks on talul 60 hektarit põllumaad, kus kasvatatakse sangaste rukist, kaera ja speltat. Sisse ostetakse nisu, otra, kaera. Alates 2009.a ollakse tunnustatud mahetalu. 2012.a sai valmis pagarikoda, kus praeguseks küpsetab perenaine Kadri nädalas ligikaudu 90 leiba. Miks mahedad? Tundus lihtsam, kuna puudus põlluharimise kogemus, et hakata jändama väetistega.

   

Iisaka talu

Talu on üle antud noorperemehele Priidule. Priidu vanemad pidasid 90-ndate alguses mitmeid erinevaid loomaliike - sead, lambad, lehmad jne. Kuid just lambad osutusid parimaks valikuks, et hooldada ümbritsevaid poollooduslikke koosluseid. Lammaste karjatamine poollooduslikel aladel annab lambalihale väga hea maitse. Kindlasti on aga tähtsal kohal asjaolu, et alade hooldamisega luuakse enda ümber nauditav elukeskkond nii endale kui ka kõigile teistele "elusolenditele". Viimaste aastate jooksul on harvendatud ja hooldusesse võetud umbes 20 hektarit eelnevalt võsastunud kadastikke. Lisaks on taastatud ca 400 meetrit kiviaedu. Talus kasvatatakse Eesti tumedapealisi lambaid ja neile on omistatud tõukarja nimetus. Lambaid müüakse ka lihaloomadena. Villast tehakse patju, tekke, sokke jm.

Veebileht www.iisakatalu.ee/

Vaata pilte talu külastusest maaeluvõrgustiku pildigaleriist

   


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo