MAAELUVÕRGUSTIK: Arvamusfestivali maaeluala arutelu - kas ühistegevus on võluvits iga maaelu probleemi lahendamisel? |
Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
16. august 2016. a |
|
Mis: Arutelu - kas ühistegevus on võluvits iga maaelu probleemi lahendamisel?
Kus: Paide Arvamusfestivali maaelualal
Millal: 12.augustil kell 14.00-15.30
Moderaator: Vahur Tõnissoo
Paneelis: Krista Habakukk (Külaliikumine Kodukant), Jaanus Murakas (E-Piim), Ivari Padar (Riigikogu) ja Leho Verk (Eestimaa Talupidajate Keskliit)
|
|
 |
Lühikene kokkuvõte toimunud arutelust:
Kas konkurents või koostöö?
- Konkurentsist ei saa me üle ega ümber. Et olla konkurentsivõimelisemad, siis peaksime tegema koostööd.
- Tootjad omavahel ju konkureerivad, aga ühistus tehakse koostööd.
Millal on võimalik teha head koostööd?
- Maailmas kehtib arusaam, et ühistulist koostööd saab teha valdkonnas, kuhu see sobib. Piimandus on näide, kus ühistulisel koostööl ei ole alternatiivi, sest piima peab tootma rohkem, kui ise tarbida jõuab, seega tekib probleem piima turustamisega. Samal ajal ei ole igal talunikul mõtet omada piimatööstust. Esmapiimandus ei saa toimida, kui ei ole vahel ühistut. Seega ühistu on pigem vahendaja.
- Sotsiaalse poole pealt vaadates peab piirkonnas olema kriitiline olukord, mis sunnib koos mõtlema ja tegutsema või on piirkonnas tugev identiteet.
- Näide koostöö mõttekusest nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes: kartulitalgud.
- Ülaltpoolt on ühistegevust põllumajanduses väga palju proovitud edendada. Parimad näited on ikkagi toimivad ühistud Eestis, nt Kevili. Kevili edu on see, et kõigepealt pandi paika ühised väärtused: koostöö, usaldus ja tulemuslikkus.
- Vastandumine ei ole edasiviiv jõud, halvaks eeskujuks on siinkohal Eesti poliitiline eliit - kui sa sinna erakonda kuulu, siis sa ei ole mittekeegi. Vastandumise asemel tuleks otsida vastastikkuseid koosmõjusid.
Arvamusi publikult:
- Ühistegevuse puudumises on süüdi natukene ka eestlase iseloom – eestlaslik jonn.
- Vaja oleks uut juhtimissüsteemi. Vaja on muuta väärtuseid.
- Koostööd peaks tegema ka selleks, et tulu jääks piirkonda.
- Ühistegevus on nagu abielu – tahtmist võib olla, aga oskusi pole. Nii nagu perekonnas on kindlad reeglid ja vallalisel on omad reeglid, nii on ka ühistegevuses.
- Ühistu eesmärk peab olema leida endale selline eesmärk, millega luua väärtust ning jõuda kaugemale, kui on maht ja hind.
- Ühistegevuses on olulised ka ühistu liikmete haridustase ja teadmised.
Kas jääda manipulatsiooniobjektiks või pürgida ise otsustavaks subjektiks, kes saab ise hakkama? Mida selleks teha, et olla ise otsustav objekt?
- Vastutus peab olema põhikirjas paigas. Vastutuse probleem ja liikmete lojaalsus on olnud aktuaalne ja on ka täna aktuaalne.
- On üks hea vanasõna: Kui tahad kiiresti kohale jõuda, siis mine üksinda, kui tahad kaugemale jõuda, siis mine koos teistega.“ Peame küll vaatama kaugemale, kuid samas on oluline levitada ka neid väärtuseid, mis aiatavad kogu ressurssi hoida oma piirkonnas.
- Talu on põllumajanduse või maamajandusega tegelev pereettevõte. Vastutus pere ees vs vastutus ühistu ees.
Kas ühistuline piimatööstus tuleb või mitte?
- Tegemist on riigipoolse hea algatusega, sest täna viime 1/3 toorpiimast Leetu. Igaühele natukene toetusraha ei muuda tööstusi konkurentsivõimelisemaks. Millegipärast eestlased kardavad suuri asju – teeme kiige, aga pisikese, teeme kiviaia, aga lühikese.
- See tööstus peaks olema midagi kõrgtehnoloogilist, mitte lihtsalt toorpiima järgmine väärindusaste ning oluline on leida tootele turg. Läti näide: riik andis raha, et teha tööstus, kuid mida selle tootega teha, seda välja ei mõeldud. Samal ajal Hollandisse ehitati kaks Hiina tehast, kes viivad tooted Hiina.
- Selle tööstuse taga olevate ettevõtete arv võiks olla võimalikult suur ning ka põllumees peab sinna panustama, vastasel juhul see tööle ei hakka.
- Poliitilised otsused on küll head, kuid kelle baasil see tooraine tuleb. Näiteks Soometsa külas on piimatootjad oma tootmise lõpetanud või lõpetamas.
- Hetkel on Eestis on vaid kaks ühistut, kel on oma tööstus – E-piim ja Saaremaa piimatööstus.
Kas ühistegevus on võti?
- Võluvits on ühekordne tegevus. Ühistegevus ja koostöö peaks olema normaalsus, et maal elu edasi kestaks. Selle pärast ei peaks eraldi pead murdma.
- Ühistegevus on vahend teatud grupile inimestele oma eesmärkide saavutamiseks.
- Peaks jätkuma valitsuse poolne tagant utsitamine ning kostöö teadusega, et tuua Eestisse teisi näiteid.
Sellised mõtted sellelt arutelult. Maaelualal toimus kokku kolm arutelu, ühtekokku toimus arvamusfestivalil kahe päeva jooksul üle 100 erineva arutelu väga erinevatel teemadel.
Vt ka maaeluvõrgustiku pildigaleriid.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles