EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Maade hooldamine ebasoodsamas piirkonnas aitab säilitada sealset paikkonda

Allikas: Kadri Allik, Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo peaspetsialist
23. august 2016. a

Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.

Eelmisel programmiperioodil (2007-2013) rakendatud toetuse eesmärgiks oli pidurdada maade põllumajanduslikust kasutusest välja jäämist. Seeläbi nähti võimalust säilitada paikkonda ning alal hoida ja edendada põllumajanduslikku tootmist. Ebasoodsamate piirkondade toetus (ESA) oli pindalatoetus, mille toetusaluseid valdasid iseloomustab raskesti haritav ja madala tootlikkusega maa suur osakaal. Looduslike tingimuste ebasobivusele põllumajanduseks viitas ka asjaolu, et ESA valdade muldade reaalboniteedid jäid enamasti alla Eesti keskmise (40 hindepunkti). Kehvemate tootmistingimuste tõttu on neis valdades majandusnäitajad madalamad, kui tavaliste tootmistingimustega piirkondades.


Joonis 1. Ebasoodsamate piirkondade vallad Eesti kaardil
Eestis määratleti ebasoodsamad piirkonnad valdade kaupa 2004. aastal. Kokku oli algselt ESA valdu Eestis 101 (joonis 1). ESA vallad tuli valida vastavalt Euroopa Nõukogu määruse nõuetele. Nii jagunesid vallad nö kehvade tootmistingimustega aladeks (art 19) ja spetsiifilisteks aladeks (art 20), mille võis riik ise valida.

Põllumajandusmaad oli ESA valdades 627 000 ha. Mida aasta edasi, seda suurem oli ESA toetust saanud põllumajandusmaa pindala. Kui 2007. a maksti toetust 333 312 hektarile, siis 2013. a sai toetust juba 380 280 hektarit põllumajandusmaad. Toetuse saajate arv oli samuti perioodi lõpus suurem kui alguses. Samas ei suurenenud toetuse saajate arv iga-aastaselt. Nimelt oli 2009. a väikseim toetuse saajate arv 8332, aga perioodi lõpuks (2013. a) tõusis toetuse saajate arv kõige suuremaks 9235-ni.

Maaomanikud olid ESA aladele makstava toetusega hästi kursis ja seda võimalust kasutati usinalt. Kõige rohkem oli taotletud maal püsirohumaad (43% 2013. a), kus maid hooldati niitmisega. Samuti suurenes perioodi jooksul 27% võrra liblikõieliste osakaal põllumajandusmaal, mis aitas vältida mulla toitainetest vaesumist. Tänu ESA toetusele olid toetusalused alad hooldatud ning endiselt kasutuses. Samuti aitas ESA toetuse maksmine kaasa sealse kogukonna säilimisele.
Autor: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Üleminekuaastal 2014 ESA toetust enam taotleda ei saanud, kehtima jäid juba võetud kohustused. Uuel programmiperioodil 2014-2020 ESA toetust ette ei nähta, sest ESA toetus ei seadnud otseseid nõudeid keskkonnaseisundi parandamiseks, mis aga uuel programmiperioodil suurt tähtsust omavad. Kuna ESA toetust võis aastatel 2007-2013 taotleda koos keskkonnanõudeid sisaldavate 2. telje toetustega (nt KST/KSM, MAHE, NAT), siis rakendati kaudselt keskkonnanõudeid läbi teiste toetuste ka ESA aladel. Varem ESA toetusele kulunud vahendid suunati põllumajanduslike keskkonnatoetuste süsteemi.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo