EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kiviaiad kui killuke meie agrikultuurist

Allikas: Tambet Kikas, Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo peaspetsialist
5. september 2016. a

Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.

Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse eesmärk oli aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilimisele.  
Foto: Arne Ader www.loodusemees.ee

Kiviaedade taastamist ja hooldamist on toetatud alates 2001. aastast, kui meedet rakendati esmakordselt kahel pilootalal (Saaremaal Lümanda ja Kihelkonna vallas ning Jõgevamaal Palamuse vallas) riikliku põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames. Üleriigiliselt toetati Eesti maaelu arengukava 2004-2006 perioodil kokku ~41 km kiviaia rajamist, ~86 km taastamist ja ~36 km hooldamist.

Esimene kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse taotlusvoor toimus MAK 2007-2013 perioodil 2009. aastal, teine taotlusvoor toimus 2010. aastal ja kolmas voor 2012. aastal. Kuna esimese taotlusperioodi taotluste rahaline maht ületas kogu perioodile planeeritud eelarvelisi vahendeid, otsustati, et edaspidiselt perioodil 2007-2013 ei toetata kiviaedade rajamist, vaid ainult taastamist. Taastamiseks loeti olemasoleva kiviaia või selle osa lahtivõtmist ja uuesti ülesladumist või olemasoleva kiviaia esialgse mahu taastamist, mille käigus suurendati olemasoleva kiviaia mahtu vähemalt poole võrra tema esialgsest mahust.

Toetuse saamise tingimused kolmel taotlusvoorul olid sarnased. Toetust kiviaia taastamiseks võis taotleda kiviaedadele, mis asusid või piirnesid vähemalt 80% ulatuses kasutuses oleva põllumajandusmaaga ja on looduses visuaalselt jälgitavad, st säilinud pidi olema vähemalt alumine kivirida. Kiviaiad, millele toetust taotleti, pidid asuma piirkonnas, kus need on ajalooliselt levinud ning taastamisel tuli järgida piirkondlikku kiviaedade eripära. Toetuse saamisega kaasnes tootjale 5-aastane kiviaia säilitamise kohustus (kehtis kõikide taotlusvoorude puhul).

Üldine huvi toetuse vastu tervikuna oli väga suur, aga suur osa taotlustest ei vastanud kiviaia toetuse nõuetele, seetõttu ületas ka taotluste kogumaht planeeritud eelarve mahu. Heakskiidetud taotluste osatähtsus jäi võrreldes taotluste koguarvuga valdavalt alla 50%.

Perioodi 2007-2014 jooksul maksti välja 128,7 km kiviaedade taastamistööd (mis on 43% eesmärgist) kogusummas 3 049 309 eurot. Kuna kiviaiad, millele toetust taotleti, pidid asuma piirkonnas, kus need on ajalooliselt levinud, määrati kõige suurem osa perioodi toetustest Saaremaale (65,4%), Pärnumaale (11,5%) ja Läänemaale (9,6%), ehk 86,5% tervikust.

Kaudselt on taastatud kiviaiad seotud ka elurikkuse säilimise ja suurendamisega, kuna loodud on sobivad tingimused mitmetele liikidele nii elupaigaks kui ka toidubaasiks (imetajatest näiteks väike-karihiir; kahepaiksetest juttselg-kärnkonn; roomajatest kivisisalik; selgrootutest hulkjalgsed; sammaldest lubi-lühikupar; sõnajalgadest müür-raunjalg).

Olemasolevate elupaikade säilimise huvides tuleks kive võtta valdavalt põllumaadelt, nii paraneks mulla vee- ja õhure˛iim ning suureneks mulla produktiivsus. Samuti tuleks kiviaiale lähemal kui 1,5 m ulatuses piirata maade harimist ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo