MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kiviaiad kui killuke meie agrikultuurist
5. september 2016. a
Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.
| Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse eesmärk oli aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilimisele. |  Foto: Arne Ader www.loodusemees.ee |
Kiviaedade taastamist ja hooldamist on toetatud alates 2001. aastast, kui meedet rakendati esmakordselt kahel pilootalal (Saaremaal Lümanda ja Kihelkonna vallas ning Jõgevamaal Palamuse vallas) riikliku põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames. Üleriigiliselt toetati Eesti maaelu arengukava 2004-2006 perioodil kokku ~41 km kiviaia rajamist, ~86 km taastamist ja ~36 km hooldamist.
Esimene kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse taotlusvoor toimus MAK 2007-2013 perioodil 2009. aastal, teine taotlusvoor toimus 2010. aastal ja kolmas voor 2012. aastal. Kuna esimese taotlusperioodi taotluste rahaline maht ületas kogu perioodile planeeritud eelarvelisi vahendeid, otsustati, et edaspidiselt perioodil 2007-2013 ei toetata kiviaedade rajamist, vaid ainult taastamist. Taastamiseks loeti olemasoleva kiviaia või selle osa lahtivõtmist ja uuesti ülesladumist või olemasoleva kiviaia esialgse mahu taastamist, mille käigus suurendati olemasoleva kiviaia mahtu vähemalt poole võrra tema esialgsest mahust.
Toetuse saamise tingimused kolmel taotlusvoorul olid sarnased. Toetust kiviaia taastamiseks võis taotleda kiviaedadele, mis asusid või piirnesid vähemalt 80% ulatuses kasutuses oleva põllumajandusmaaga ja on looduses visuaalselt jälgitavad, st säilinud pidi olema vähemalt alumine kivirida. Kiviaiad, millele toetust taotleti, pidid asuma piirkonnas, kus need on ajalooliselt levinud ning taastamisel tuli järgida piirkondlikku kiviaedade eripära. Toetuse saamisega kaasnes tootjale 5-aastane kiviaia säilitamise kohustus (kehtis kõikide taotlusvoorude puhul).
Üldine huvi toetuse vastu tervikuna oli väga suur, aga suur osa taotlustest ei vastanud kiviaia toetuse nõuetele, seetõttu ületas ka taotluste kogumaht planeeritud eelarve mahu. Heakskiidetud taotluste osatähtsus jäi võrreldes taotluste koguarvuga valdavalt alla 50%.
Perioodi 2007-2014 jooksul maksti välja 128,7 km kiviaedade taastamistööd (mis on 43% eesmärgist) kogusummas 3 049 309 eurot. Kuna kiviaiad, millele toetust taotleti, pidid asuma piirkonnas, kus need on ajalooliselt levinud, määrati kõige suurem osa perioodi toetustest Saaremaale (65,4%), Pärnumaale (11,5%) ja Läänemaale (9,6%), ehk 86,5% tervikust.
Kaudselt on taastatud kiviaiad seotud ka elurikkuse säilimise ja suurendamisega, kuna loodud on sobivad tingimused mitmetele liikidele nii elupaigaks kui ka toidubaasiks (imetajatest näiteks väike-karihiir; kahepaiksetest juttselg-kärnkonn; roomajatest kivisisalik; selgrootutest hulkjalgsed; sammaldest lubi-lühikupar; sõnajalgadest müür-raunjalg).
Olemasolevate elupaikade säilimise huvides tuleks kive võtta valdavalt põllumaadelt, nii paraneks mulla vee- ja õhurežiim ning suureneks mulla produktiivsus. Samuti tuleks kiviaiale lähemal kui 1,5 m ulatuses piirata maade harimist ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist.