EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Mahetootjatega Rumeenias: sõnnikuhunnikute ja hobuste vahel tõdeti, et kodus on meil kõik juba hästi!

Allikas: Helen Külvik, trükise "Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust" üks autoritest
8. november 2016. a

 

2016. aasta septembris ilmus Maamajanduse infokeskuse väljaandena trükis „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust“.

Trükises on toredad edulood, mis portreteerivad 11 Eesti põllumajandustootjat, nende suhtumist keskkonnahoidlikku põllumajandusse ning kirjeldavad, kuidas on nende tööle kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused.

Need 11 talunikku kutsuti preemiaks kogemusreisile Rumeeniasse eesmärgiga tutvuda Rumeenia mahetalunikega ja Rumeenia põllumajandusega üldisemalt.

Rumeeniasse saabume oktoobri keskpaiku. Soe päikseline sügis on just eelmisel päeval leidnud oma lõpu ning meid võtab vastu pime, tuuline, udune ja vihmane ja jahedavõitu maa. Aga see on vaid ilm. Meie oleme siia tulnud selleks, et kohtuda inimestega ja ehk ka mõne lamba, hobuse ja kanaga, ning selles ilm meid ei takista.

Kogemusreisi sissejuhatuseks käime ära Rumeenia vabaõhumuuseumis, mis on Euroopas vanuselt kolmas, asutatud juba 1936. aastal. Tänu sellele on muuseumis väga põnevaid näiteid Rumeenia eripärasest ja mitmekesisest taluarhitektuurist.

Silma jäävad väga detailirikkad puitnikerdused, mis raamistavad akna- ja uksepiitasid, katuseservi, majanurki, terrassilaudu ja üldse kõikvõimalikke pindu.

 

Rumeenia taluarhitektuuri loomulik osa on nn õuetuba - majauks avaneb katusealusesse õueruumi, kus saab puhata, süüa, tööd teha, aga soojal ajal ka näiteks magada! Hiljem mööda Rumeeniat ringi sõites näeme, et selline katusealune õuetuba on ühel või teisel kujul olemas pea kõikidel maapiirkonna elumajadel.

Rohkem pilte vabaõhumuuseumist saab vaadata SIIT.

  Nüüd võtame suuna Transilvaaniasse. Piirkonna nimetus tähendab „Maa metsade taga“, kuid meie jaoks on see pigem maa teiselpool mägesid, Karpaate.

Rumeenia küllalt kitsastes teeoludes tähendab see kuuetunnist bussisõitu, mis algab Bukaresti ümbruse tasandikelt, ületab Transilvaania Karpaadid ning jõuab seejärel ajaloolisesse piirkonda, mis on kolmest küljest piiratud mäestikega.

Põllumajandusest arvudes

Kõige põnevam on see, et riigi põllumajandust iseloomustab tohutu polaarsus - riigis on 4,2 miljonit talu, millest vaid 0,5% on suurtalud - keskmine suurus 269 ha -, kuid ometi hõlmavad need tervelt 34,5% kogu riigi põllumajanduslikult haritavast maast! Ülejäänud 99,5% taludest on väiketalud: nende keskmine suurus on 2,5 ha ja nende maa arvele langeb siis ülejäänud osa haritavast maast - 65,5%.

Neist omakorda 80% on põhimõtteliselt elatustalud: nende toodangust läheb 50% või enam oma tarbeks. Paljud talud on hästi väiksed, isegi vaid hektari suurused. See meenutab meil kunagi ammu olnud aega kui levinud olid veel ühelehmapidajad ja igal maamajapidamisel oli kartulipõld, kus siis kogu suguvõsale talvevarusid kasvatati.  

 

Kui meil on see aeg möödas, siis Rumeenia on praegu valikute ees. Kuidas edasi? On selge, et sellised väiketalud pole majanduslikult efektiivsed.

Aga liigume edasi mahepõllunduse juurde. Kui hiljuti käis Eesti meediast läbi uudis, et Eesti on mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest jõudnud Euroopas Austria ja Rootsi järel kolmandale kohale ning mahemaa hõlmab meie põllumajandusmaast ligi 18%, siis Rumeenias on nn tunnustatud mahemaana kasutusel vaid umbes 2% põllumajanduslikust maast.

Konkreetselt Transilvaania põllumajandust iseloomustab rohke poollooduslike rohumaade (paljud neist on Euroopa Liidu „keeles“ nn ebasoodsad alad ja/või Natura alad) osakaal, palju on ka metsa.

 

Seega on põllumajanduses tähtsal kohal kariloomad, eelkõige lambad.

Lammaste eest hoolitsevad karjused. Karjuse amet on iidne elukutse, mis on üldiselt pärandunud perekondlikult, põlvest põlve. Karjused on harjunud erakliku eluviisiga ja ega neil pole väga kerge tänapäeva kiiresti mehhaniseerivad maailma, kus kõigele lisaks rõhutatakse pidevalt koostöö tähtsust.

Karjus on siin mägistel ja metsarikastel aladel vältimatu vajadus, sest aedu siin pole, lambaid liigutatakse vastavalt vajadusele ja aastaajale ning mis kõige tähtsam - metsad on täis hunte, karusid ja ilveseid, kes lammastele vägagi hammast ihuvad. Seetõttu on karjusel alati ka koer. Aretatud on isegi spetsiaalne karjakoeratõug - karpaatia lambakoer, kes näeb välja ja käitub muidu nagu lammas, aga võõrast nähes muutub koletuks kiskjaks, seega võib ta ohtlik olla näiteks ka mägedes matkavale inimesele.

Rumeenia põllumajanduse üks peamisi väljakutseid on toodete turustamine. Üldjuhul on väiketalupidamine siin veel elustiil: talunike jaoks on oluline talupidamine iseenesest, kuid toodete turustamise pool on nõrgavõitu.

Maalähedane Rumeenia

 

Need talud, mida meie külastame, on kõik mahetalud. Kõik nad on meie mõistes pigem väikesed, kuid Rumeenia väiketalude mõistes veidi üle keskmise. Ning peaaegu kõik rabavad meid oma „maalähedusega“.

Siinsed talud on tõesti nagu kunagi ammu vanaema juures maal. Kanad, lehmad ja muud pudulojused otse hoovis, sealsamas kõrgub sõnnikuhunnik, kõrvalt voolab vaatidesse piim, teisel pool on hunnikus kõrvitsad ja maisitõlvikud.

     
Pooled tööd tehakse hobustega, kes on siinses liikluses tavalisemad kui jalgratturid. Lihtne, argine… ja meie mõistes ajas tagasi minek. Selge see, et Euroopa Liidu nõuded pole siia jõudnud või siis on nad siin mingi teise tähendusega.  

 

Rumeenia väiketalud ei ole üldjuhul kuigivõrd spetsialiseerunud. Kõik püütakse teha ise, ja tehakse armastusega maa ja loomade vastu, mitte niivõrd huvist teenida ärilist kasumit. Maale avaldavad suurt survet välismaised korporatsioonid, kelle pakutava hinnaga ei suuda väiketootjad võistelda, seda nii maarendi kui ka toodangu osas.

  Enamik tootjaid on leidnud turustusväljundi mõnes lähedalasuvas linnas, kus kord-paar nädalas käiakse oma toodangut müümas, kas siis kohalikul turul või kaubaringidena juba välja kujunenud klientidele.

 Külalislahke Rumeenia

  Kõik meie vastuvõtjad on väga avatud ja lahked. Meile antakse tohutult süüa, rääkimata iga söögikorda saatvast joogipoolisest - kohalikust veinist ja palinkast (kange ploomi-, õuna- või pirninaps). Meelde jäävad maheveisehautised, rumeenlaste spetsiifiline värske juust, mõnusad saiamäärded (millel huvitaval kombel nimeks zakuska) ja korduma kippuva retsepti järgi tehtud, kuid ikkagi maitsev hooajaline õunakook.

Vastuvõtjad omakorda on väga huvitatud meie talude lugudest. Tegelikult tundubki, et neil on meilt rohkem õppida, seda nii talupidamise enda kui ka turustamise osas.

Meil on juba kõik justkui paigas, rumeenlaste jaoks on meie saavutatu pigem siht, kuhu poole püüelda.

Meie endi talunike ja mahetootjate jaoks on Rumeenia kogemusreis aga pigem pilguheit minevikku, et tajuda - meil on pikk maa käidud, palju tööd tehtud ja asjad päris kenasti korras.

 

See annab hea enesetunde, usu edasi töötada ja teadmise, et oleme õigel teel. On ju nii, et vahel Läänest või Skandinaaviast tulles näib, et meie juures on paljud asjad veel kehvasti või lahendamata ja ehkki see tõdemus võib olla inspireeriv, võib see vahel ka veidi enesetunnet alla viia.

Rumeenia aga annab meile just sellise mõnusa tunde, et minevikus on küll korraks tore käia, ent kodus on tegelikult kõik hästi ja edeneb.


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO

 

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo