EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

HIIU LEHT: Seminarist “Igasse külasse kiire internet”

Allikas: Hiiu Leht, Toomas Saal
28. detsember 2016. a

Läinud kolmapäeval toimus Jänedal lairiba teemaline seminar, kus osalesid lairiba ja kiire interneti arendamisega seotud osapooled, sh ka allakirjutanu Hiiu valla volikogust.

Eesmärgiks oli anda ülevaade lairiba hetkeolukorrast Eestis ja tutvustada häid näiteid, mille abil julgustada teisi kogukondi tooma ühistegevusena oma külla kiire võrguühendus. Hiiumaal on heaks näiteks Käina vallas tehtu.

Püüti leida vastuseid küsimustele: mida tehakse juba praegu ja mida võiks teha tulevikus, et ülikiire internet igasse majapidamisse jõuaks; kust saab toetust küsida; milline on Leader tegevusgruppide roll?

Seminari korraldas Maamajanduse infokeskus ja osalesid Eesti lairiba sihtasutuse, riigikogu, riigikontrolli, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maaeluministeeriumi, rahandusministeeriumi Leader tegevusgruppide, Eesti Leader liidu ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Praegusest olukorrast

Aastaks 2018 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Selle eesmärgi saavutamiseks peab sihtasutus välja ehitama üle 6000 km optilisi kaableid ja looma üle 1400 võrguühenduskoha. Mis aga saab peale 1,5 kilomeetrit?

Baasvõrgu arendusele, millest osa on ka Hiiumaal, Emmaste-Kõpu suunal ja Käinas, on tänaseks kulutatud enam kui 80 miljonit eurot Euroopa Liidu ja Eesti maksumaksja raha. Senini lahendamata on aga “kiirteelt mahasõidud” ehk rahvakeeli kiire internetiühenduse igapäevase kasutamise võimalus taluperes.

Praegu läheb see hinnanguliselt maksma 4500-5100 eurot talu kohta, mis on muidugi põhjendamatult kallis ja seetõttu tavainimesele kättesaamatu. Linnades ja kortermajades on ühendamisvõimalus odavam. Uuringute kohaselt oleks Eesti majapidamiste valmidus kiire internetiühenduse eest maksta 300 eurot + jooksvad kulud.

Eesmärgiks on seatud, et aastaks 2020 oleks lairiba internet kiirusega 30 Mbit/s kättesaadav 85 protsendile tarbijaist. Euroopa Liit kavandab kiirust 100 Mbit/s kättesaadavust 2020. aastaks 50 protsendile ja 2025. aastaks kogu elanikkonnale.

Alternatiivseid lahendusi pakutakse õhu kaudu leviva interneti näol, ent siin on piirangud juba füüsikaseadustest tulenevalt. Praktikas tähendab see olukorda, mida näiteks Kõpu poolsaarel elavad inimesed on kogenud nii mõnegi õhu teel leviva interneti-teenuse puhul - mida rohkem on kliente, seda kehvem on telepilt või puudub see hoopis.

Lahendus oleks ülekandesageduste suurendamine ja rohkem ülekandemaste. Tulevikutarbijat s.o meie lapsi ja lapselapsi rahuldav vajadus ehk kiirused üle 100 Mbit/s, saab realiseeruda ilmselt ainult valguskaabli kaudu. Kuid siinkohal põrkuvad tarbija huvid

ja suuroperaatorite nagu Telia, Elisa jt ärihuvid.

Kes maksab?

Tihti taandub lahenduste leidmine rahale ehk küsimusele, kes selle “viimase miili” eest maksab. Praeguseks häid ja ammendavaid lahendusi pole. Parlamendis on arutusel projekt maksumusega 10 miljonit eurot, mis rakenduks alates aastast 2018. See eeldaks rahastamist põhimõttel, et kolmandiku kulust katab riik, teist samapalju operaator ja kolmanda osa tarbija, kuid seegi on tarbija jaoks kallis.

Abi võiks saada kohalikult omavalitsuselt või mõnelt fondilt. Viimase all peetakse silmas eelkõige Leader programmi, kust juba praegu võiks midagi loota. Igal juhul käivituvad sellesuunalised projektid, mis eeldavad initsiatiivi altpoolt s-o kogukonnalt. Majapidamised peaksid külades, veel enam külade kaupa oma jõupingutused ühitama, töötama välja vajadused, projekti ja äriplaani. Seejärel saab hakata otsima oma projektile rahastust, et juurdepääsuvõrk rajada. See tee on üsna vaevarikas. Ja kas seda on üldse vaja, kui õhu kaudu saab ju niikuinii ja palju odavamalt?

Momendil seda ehk polegi kõigile/enamusele vaja, kuid nii mõelda oleks lühinägelik ja pisut vastutustundetu. Kiudoptilistel kaablitel rajanev baasvõrk on kindel ja ammendamatu, kiire internet on meie laste ja lastelaste tulevik. See tähendab paremat haridust, juurdepääsu teenustele ja infole, paremat hoolitsust tervise eest, suhtlemisvõimalusi, vaba aja sisustamist, töökohta endale ja perele, oma kinnisvara väärtuse kasvu jpm.

Alternatiivsed lahendused oleks läbi õhu ja raadio teel, kuid juba praegu on olemasoleva materiaaltehnilise baasi juures see ressurss ammendumas. Aga 4G lahendusteni pole me ju veel jõudnudki. Ent paari aasta pärast tuleb 5G ja siis 6G. Ka seda levivõimalust võib arendada. Nagu öeldud, tähendavad kõrgemad sagedused lühemaid vahemaid masti ja tarbija vahel, mis tähendab rohkem maste ja võimsamaid seadmeid.

Seoses tuugenitega on Hiiumaal tuliseks kõneaineks kujunenud visuaalne reostus ja elektromagnetlained, mis inimese tervisele halvasti mõjuvad. 12 km kaugusel paiknev meretuuleparkja selle mõjud hiidlasele on olematud võrreldes mobiilsidel rajanevate tulevikulahenduste mõjuga - paiknevad need mastid ju sisuliselt meie koduõuel.

Aga vaja on nii elektrit kui sidet ja nendega kaasnevat varustuskindlust ja aeg on otsida lahendusi. Kõige eitamine ja hurraaga jaatamine pole lahendused. Meie saare helgemad pead ja kohalikud võimud peaksid tuleviku peale mõtlema parimate lahenduste leidmise nimel. Ja seda juba täna, mitte homme. Nõu ja jõuga saaksid olla abiks ka suvehiidlased.

Professor TOOMAS SAAL Hiiu valla volikogu liige

Vaata seminari ettekandeid ka veebis www.maainfo.ee

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
TALULIIT: Suur talutoidu laat "MAA TULEB LINNA" tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid
MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes
EMÜ: Maaülikool on põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailmas paremuselt 54. ülikool
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
TOIDULIIT: Aastakonverentsil auhinnati Eesti parimaid toiduaineid
REM: 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
SA KÜSK: NULA otsib Eesti ühiskonda paremaks muutvat ideed
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo