UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu võrgustike esindajad said Jänedal kokku

		Eelmisel nädalal kohtusid Maamajanduse Infokeskuses Jänedal kohaliku toidu võrgustikud ning toimus MTÜ Eesti OTT üldkoosolek. Kohale olid tulnud toiduvõrgustike esindajad kõikjalt Eestist ning lõuna ajal toimus kohaliku toidu minilaat.

MTÜ Eesti OTT eestvedaja ja otse tootjalt tarbijale (OTT) liikumise maaletooja Sirkka Pintmani sõnul tegutseb Eestis praegu üle kümne OTT võrgustiku: Kuusalu, Raasiku, Kose, Läänemaa, Pärnu, Viljandimaa, Rakvere, Kolga, Saare, Kiili, Alavere ning Nõmme ja Harju (Saue ja Keila koos) OTT.

Kõige esimene OTT loodi Kuusalus 2009.a sügisel. 2014.a loodi OTT võrgustike katusorganisatsioonina MTÜ Eesti OTT.

Lisaks OTTidele tegutsevad erinevad toiduvõrgustikud. Võrgustikud on küll väga erinevad, aga kõigi nende ühine märksõna on „kohalik toit“. Toimivad toiduvõrgustikud on: Põlvamaa Rohelisem märk, UMA MEKK Võrumaal, „Tehtud Saaremaal“, Põhja-Eesti kohalik toit, Viru Toit ja Romantiline Rannatee. Tekkimas on uued toiduvõrgustikud Jõgevamaal, Mulgimaal, Järvamaal, Hiiumaal ja Läänemaal.

Samuti on juurde tekkinud erinevaid talupoode ja taluturge ning järjest enam on talusid, mis on ette teatamisel avatud aastaringselt. Samuti on tulnud juurde põllumajandustootjaid, kes ise oma toodangut töötlevad.

Mitmed toiduvõrgustikud tegutsevad Tallinnas eesmärgiga vahendada talukaup maalt linna otse tarbijale, nt Tagurpidi Lavka, Naaber Market, Maakaup.ee, SIBIS. Need kõik on tänuväärt ettevõtmised, millest näiteks Maakaup.ee ja Tagurpidi Lavka on toiminud juba 8 aastat.

Sirkka Pintmani sõnul on aga Maakaup.ee tänaseks oma toimimismudelis aegunud. Tellimused on liiga väikesed, et sellest oleks tootjale tõesti abi ja tegevuskulud teevad talutoidu hinna liiga kalliks.

OTTide ja väiketootjate vaheladu

Sellest tulenevalt on Naaber Marketil plaan organiseerida OTTidele ja väiketootjatele ühine vaheladu, et sealt saaks toimuda kauba ühine laialivedu Tallinnas. Plaan on teha koostööd Toidupangaga.

Jätkuvad katuskaubamärgi Ehtne Talutoit laadad Tallinnas, Viimsi Selveris kord kuus kahel päeval: 10.-11. veebruar, 10.-11. märts, 14.-15. aprill, 12.-13. mai, 11.-12. august, 15.-16. september, 13.-14. oktoober, 10.-11. november, 15.-16. detsember ning lisaks üks laat enne jõule. NB! Oma tooteid pakkuma on oodatud ka need väiketootjad, kes ei ole MTÜ Ehtne Talutoit kaubamärgi omanikud.

Lisaks osaletakse aprillis Tartus toimuval Maamessil , maikuus Tallinna Lauluväljakul toimuval toidumessil “Sööma” ning oktoobris toimuval Talinn FoodFestil. Nendel messidel on Ehtsa Talutoidu ala juba tootjate osas kaetud.

OTTide kontekstis erinevad toidumärgid suurt olulisust ei oma. Märke on palju, kuid tootjal tasuks vaadata märgi taha ning mõelda, mida tal vaja on  - kes pakub koolitust, kes messidel osalemist jms. Põhja-Eesti tarbijat ei pruugi Võrumaa märk kõnetada ning ei sega ka.

“Kui Euroopa tõukefondide aeg läbi saab, siis saab näha, mis juhtub?“ jäi Jäneda kohaliku toidu teemapäeval küsimus õhku.

Aare Rätsepp, Mahlaveski Põlvamaalt, on osalenud OTT laadal algusest peale. Ettevõte pakub omatoodetud mahlasid, glögisid, marjakrõpse jm. „Laatade puhul pole tulu sageli kõige tähtsam, vaid olulised on kontaktid,“ rõhutas Aare Rätsepp. „Selliselt oleme saanud Soome kontaktid, Olde Hansa kontaktid. Kui te välja ei tule, siis kodust teid ka keegi otsima ei tule!“
OTTide eestvedaja Emil Rutiku soovitab: „Kõik, mida me praegu teeme, on usalduse loomine, sest 2020.a peame jõudma sinnamaani, et saame ise, ilma toetusteta hakkama. Ainult koostöös on võimalik edasi minna! Peame suutma edasi liikuda selliselt, et oleme kõik jätkusuutlikud, kuid selleks peame üksteist toetama.“

Maaeluministeeriumi Eesti toidu suunalised tegevused jätkuvad ka 2017. aastal

Hea oli kuulda, et Maaeluministeeriumi tegevused Eesti toidu edendamisel jätkuvad ka sel aastal. Suuremad neist on Eesti toidu kuu septembris, kuhu oodatakse juba praegu toiduga seotud tegevusi, mida saaks panna www.eestitoit.ee veebilehe kalendrisse.

Jätkub Eesti toidu piirkonna valimine - 1. mail annab Hiiumaa selle tiitli üle Peipsimaale. Järgmised piirkonnad aga võivad juba sügisese kandideerimise peale mõtlema hakata.

Järjest täieneb Eesti toidutee kaart  - sinna on kantud juba üle 170 toidukoha. Lisaks on mitmeid tegevusi, mis on suunatud väljapoole Eestit.

Kohalik toit lasteasutustesse!?

Toiduvõrgustike aruteluringis toodi ühe murekohana välja, et kui seadusi muudetakse, siis väiketootjal ja ka nõustajal on keeruline neid endale selgeks teha. Selleks võiks olla mingis asutus või institutsioon, kes seda selgitustööd teeks.

Teise suurema teemana kerkis esile kohaliku toidu pakkumine kohalikele laste- ja hoolekandeasutustele, mis tegelikkuses eeldab mitmepoolset valmisolekut ja tahet. Seda peavad tahtma nii koolijuht, kui ka kooli toitlustusjuht, vallaametnikud ja lasevanemad. Kuid see on võimalik! Näiteid leiab ka Eestist.

Kuigi muresid ja probleeme on kuhjaga, siis ikkagi on hea tõdeda, et kohaliku toidu sektor areneb koos tarbija teadlikkuse kasvuga.

Lõpetuseks OTTide eestvedaja Sirkka võrdlus 28. jaanuaril algava punase tulikuke aastaga: „Kukk on pere kaitsja ja samas sõjakas, seega päris hea nägu meie toiduvõrgustike uuele aastale.“

LISAINFO:

• Seminari ettekanded, kokkuvõtte ja lingi fotogaleriile leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt - www.maainfo.ee/index.php

• Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu suunalised tegevused on koondatud Maamajanduse Infokeskuse veebilehele -  www.maainfo.ee/toiduvorgustik