MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Liidu kvaliteedikavad - garanteeritud kvaliteet!

Viimasel ajal on toimunud mitmed infopäevad EL kvaliteedikavade teemal ning lootust on, et ehk saab ka Eesti lõpuks endale tooted, mille on EL kvaliteedimärk. 2. märtsil toimus infopäev Tartus, info ja ettekanded saadaval ka Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php Järgmine infopäev juba esmaspäeval, 6. märtsil Tallinnas - www.maainfo.ee/index.php

Lisaks üldistele infopäevadele korraldab MTÜ Hiidlaste Koostöökogu teabepäevi, et leida tootjaid, kes oleksid huvitatud üheskoos Eesti traditsioonilisele süldile märgise taotlemisest. Esimene teabepäev toimus 14. veebruaril Kärdlas (www.maainfo.ee/index.php) ning teine toimub 30. märtsil Põltsamaa vallas (www.maainfo.ee/index.php). Ka nendel tebepäevadel saab infot EL kvaliteedimärkide olemusest ja vajalikkusest.

EL kvaliteedikavade näol on tegemist üle-euroopalise kvaliteedimärkide süsteemiga, mis loodi juba 1992.a ning mille peamiseks seesmärgiks on kaitsta tootjaid ebaõiglase konkurentsi eest, kuid samal ajal väärtustada ka toote kvaliteeti läbi kohaliku tooraine ja traditsiooniliste valmistusviiside. Selle märgisega tootega tagatakse tarbijale kindlus, et tegemist on kontrollitud kvaliteediga.

Kokku on kolm tähist:

• Kaitstud päritolunimetus (pildil vasakul) – kindel geograafiline piirkond, kõik toote tootmisetapid toimuvad selles piirkonnas, näited: Parma sink, Parmesani juust ja Champagne
• Kaitstud geograafiline tähis (pildil keskel) – vähemalt üks tootmisetapp toimub selles piirkonnas, nt Jägertee, Müncheni õlu.
• Garanteeritud traditsiooniline toode (pildil paremal) – traditsiooniline tooraine või tootmisviis, minimaalselt 30 aastat traditsiooni. Taotlejal on tõendamiskohustus, et seda tõesti on niimoodi 30 aastat tehtud. Nt mozarella juust, karjala pirukad (tegemist siis pigem retseptiga).

 Märkide kasutamine jaguneb kolmeks:

1. Piiritusjoogid
2. Vein
3. Toit

Kokku on registreeritud 4686 toodet, sh veinid 2885, piiritusjoogid 251, toit 1550 (need arvud on pidevas muutumises). Kõige aktiivsemad on olnud Lõuna-Euroopa riigid, vähemaktiivsed põhjamaad. Eestil ei ole praeguse süsteemiga ühtegi EL kvaliteedimärgisega toodet. 

Eesti Konjunktuuriinstituut tegi uuringu nende märkide teadlikkuse ja kasutamise kohta 2016.a juunis, kust ilmnes, et teadlikkus nendest märkidest on madal, kuid võimalikke tooteid, millel EL kvaliteedimärgis võiks olla, on palju. 

Kvaliteedimärki saab taotleda tootjate või töötlejate rüm (kuid võib olla ka üksikettevõtja). Selleks peab ta tegema valmis üksikasjaliku toote spetsifikatsiooni, mis tuleb esitada Maaeluministeeriumile. Veelgi parem, kui enne spetsifikatsiooni koostamist pöördutaks Maaeluministeeriumi poole nõaunde saamiseks. Seejärel toimub taotluse esialgne avalikustamine Maaeluministeeriumi veebilehel, et seda saaks vajadusel kommenteerida. Seejärel esitab Maaeluministeerium selle Euroopa Komisjonile, kus samuti tuleb eeskirjal läbida kooskõlastusring. Alles pärast EL Teatajas avaldamist saab toode märgist kandma hakata. Kokku võib kogu protsess võtta aega 1,5-2 aastat.

Praegu on käimas toote spetsifikatsiooni koostamine traditsioonilisele Eesti süldile ning Hiiu viiulile, kuid mõtteid mõlgutavad ka suuremad tootjad, et oma toodetele seda märki taotlema hakata.

Andmebaas, kus kõiki EL kvaliteedimärgisega toidutooteid saab näha, on leitav veebilehelt ec.europa.eu/agriculture/quality/door/list.html

Siseriiklikud kvaliteedikavad

Lisaks EL kvaliteedikavadele on võimalik oma toodetele taotleda siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikava - praeguse seisuga on meil neid kaks: Peipsi sibul ja rohumaaveise liha tootmine. Siseriikliku kvaliteedikava taotlemine on lihtsam, kui ELi kvaliteedikava oma. Samas toetused, mida on võimalik toote promotsiooniks taotleda, on avatud nii EL kvaliteedikavaga kui ka siseriikliku kvaliteedikavaga kaetud toodetele.

Eesti maaelu arengukava raames rakendatakse kahte toetust:

• Kvaliteedikavas osalemise toetust saavad taotleda need kes on liituda EL või siseriikliku kvaliteedikavaga. Toetust saab kvaliteedikavaga liitunud tootja püsikulude katmiseks esimesel viiel aastal
• Teavitamis- ja müügiedendustegevused

Tartus rääkis kvaliteedikava saamise kogemusest MTÜ Liivimaa Lihaveis esindajana Airi Külvet.

Kõik ettekanded leitavad ka Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

LISAINFO:

• Maamajanduse Infokeskuse veebilehele on koondatud infot kvaliteedikavade ja EL geograafiliste tähiste kohta www.maainfo.ee/