- 30.06.2022 Jätkusuutliku lihaveisekasvatuse lõppraport
Kuidas hoida agroökoloogia põhimõtetele tuginev karjatamispõhine lihaveisekasvatus jätkusuutlikuna? – Just sellele küsimusele otsisid vastust 20 eriala asjatundjat jätkusuutlikule lihaveisekasvatusle suunatud fookusgrupis. Fookusgrupi lõppraport on nüüd tõlgitud ka eesti keelde.
Fookusgrupp kutsuti kokku 2020.aastal otsimaks lahendusi Euroopa veiselihasektori kitsaskohtadele ning muredele seoses veiseliha tootmise ja tarbimise jätkusuutlikusega. Vastus on uuenduslik karjatamispõhine lihaveiseka
- 04.04.2022 BOVINE: Lihaveisekasvatajate jätkusuutlik areng
Euroopa lihaveisekasvatajate jätkusuutlik areng on jätkuvalt tähtsal kohal.
BOVINE Pressiteade 29. märts 2022.aasta
2022. aastal on põhiteemadeks õiglasemad hinnad, alternatiivsed söödad, loomade tervisekontroll enne ostmist, käitlejate koolitus stressivaba liha kvaliteedi parandamiseks ning bioloogiline mitmekesisus.
Veisekasvatajad üle Euroopa jätkavad koostööd BovINE võrgustikuga riiklike ja rahvusvaheliste kohtumiste ning projekti riiklike võrgustiku halduritega toimuva teabevahetuse k
- 25.06.2021 INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Kuidas mõõta lihaveisekasvatuse mõju keskkonnale ja elurikkusele
14. juunil 2021 toimus Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Liivimaa Lihaveis MTÜ eestvedamisel infopäev loomakasvatajatele, kus räägiti peamiselt lihaveisekasvatuse mõju hindamisest keskkonnale ja elurikkusele.
Infopäeva oluline sõnum loomakasvatajale: keskkonnahoidlikud ja loomakasvatajale majanduslikult kasulikud loomakasvatusvõtted käivad käsikäes. Panustades keskkonnahoidu parandame ka loomakasvatuse majanduslikku efektiivsust.
Aveliina Helm Tartu Ülikoolist rääkis elurikkuse hindami
- 22.09.2019 INNOVATSIOONIKLASTRI TUTVUSTUS: MTÜ Liivimaa Lihaveis innovatsiooniklaster
2017. aastal alustati Euroopa Liidu toel innovatsiooniklastriga, mille eesmärk on tootjate ja teadusasutuste koostöös leida viise ja võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
Klastri tegevusteks ajendas Liivimaa Lihaveise liikmeid kokku tulema soov parandada rohumaadelt saadava veiseliha kvaliteeti. Üheltpoolt on vaid karjatades ja jõusööta mitte kasutades oluliselt keerulisem toota ühtlase kvaliteediga liha, mis on väga tähtis liha müügi se
- 16.09.2019 MAAELUMINISTEERIUM: Eesti toidu kuu: 2019. a parima mahetootja tiitel läks lihaveisekasvatajatele
Mahekonkursside parimad on selgunud. Käesoleva aasta parim mahetootja on Tiina ja Ivo Tomsoni ettevõte Vilsi OÜ. Aasta parim mahetoit on Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic. Täna Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval valisid külastajad oma lemmikuks La Muu AS piparmündi-Stracciatella jäätis.
Maaeluministeeriumi tellimisel tänavu juba kümnendat aastat toimunud konkurss näitas mahetootjate väga head taset ja oli tasavägine.
- 15.06.2018 EPKK: Tartus kogunevad Euroopa juhtivad lihaveisekasvatajad
Täna, 15. juunil toimub Tartus lihaveisekasvatuse aastakonverents 2018, mis toob Dorpati konverentsikeskusesse 10 Euroopa riigi lihaveisekasvatajad. Konverentsi korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning Euroopa Anguse Foorumiga. Lihaveisekasvatus on Eestis väga jõudsalt arenenud – Eestis kasvatatakse praegu kokku 81 000
lihaveist. Kõige populaarsemateks veisetõugudeks on kujunenud ekstensiivsekasvatuseks hästi sobivad hereford ja aberdeen-angus,
- 26.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Koplimäe mahebutiik
Eks see ole teada, et ajutised asjad on need kõige püsivamad: just nii on lugu Koplimäe mahetaluga. Pererahvas ei plaaninud algul üldse talu pidada, ent ometi just nii läks. Alustuseks hakati enda jaoks speltanisu kasvatama.
Tol ajal, 2000. aastal, oli spelta Eestis veel haruldane, peaaegu täiesti tundmatu teravili.
Kui esiti sai oma kasvatud vilja Saikla veskis jahvatada, siis õige pea kadus see võimalus ära ning pere hankis oma tarbeks väikes
- 26.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Peri mahemõisas kasvavad erilised köögiviljad
Aastast 2002 Põlvamaal tegutsev pere-ettevõte on oma eesmärgiks võtnud mahedate põllusaaduste tootmise ja mahetoidu propageerimise.
Aianduskooli lõpetanud perenaine Tiina Länkur tundis juba õpingute ajal, et mürkidega pritsimisele ja mineraalväetiste kasutamisele on kindlasti mõistlik alternatiiv.
„Ma olin 90. aastatel aednikuks õppides suur teisitimõtleja ja tihtipeale oma arvamusega üksi opositsioonis, aga ma siiralt uskusin ja usun siiani
- 26.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kuidas Paljumäel roosidest jogurtini jõuti
Kui Arvo Veidenberg 1989. aastal oma isale määratud asundustalu maad tagasi sai, alustas ta istikute ja rooside kasvatamisega.
Paraku oli istikuid keeruline müüa ja varsti oli tarvis midagi muud tootma hakata. Kuna talus oli algusest peale lüpsilehm olnud, siis otsustati piimatootmise kasuks.
Suurenevale karjale oli tarvis rajada laut. Soojustatud lauda jaoks raha ei olnud ja nii ehitati 1993. aastal Pajumäele Eesti esimene külmlaut. Idee tuli
- 13.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Maaettevõtlus hoiab pere koos
Pärnumaal Lihula ja Pärnu vahel Oidremal asuv Mätiku talu on maaelu võrdkuju. Talus on üles kasvanud kuus last, kellest kõik on talu tegemistega ühel või teisel viisil seotud.
Mätiku raudne leedi on perenaine Helga Pikkmets. Koos abikaasa Aivariga, kes vastutab põhiliselt tehnika eest, alustasid nad talupidamist kolmest lüpsilehmast.
Nüüd on karjamaal 55 lehma. Just nimelt karjamaal, sest rohumaal söömine on Mätiku talu veiste põ
- 13.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Iisaka talu kesk lammaste paradiisi
Iisaka talu asub Põhja-Eesti paesel loopealsel. Mullakiht on siin õbluke ja vilja suurt ei kanna. Iisaka talu kogemus on näidanud, et talupidamist see ei takista: tuleb lihtsalt leida see õige tegevusvaldkond. Siin kadakastel loopealsetel on ainuõige valik lambakasvatus – just selle järelduseni jõudsid praeguse noorperemehe Priidu Veersalu vanemad siis, kui nad peale 1990. aastate algul alustatud talupidamist olid katsetanud nii sigade, lehmade kui ka muude pudulojustega.
- 10.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kurese isevärki talupidamine
Pärnumaal Koonga vallas asuva Kurese loodushoiutalu – just nõnda on peremees oma talu nimetanud – hing, süda ja omanik on põline loodusemees Urmas Vahur.
Tema omandis on umbes 220 hektarit ja riigimaadega kokku majandada ligi 250 hektarit pärandkultuurimaastikke.
Suurem osa neist maastikest jääb Kurese maastikukaitsealale, ülejäänu hõlmab Eesti suurim puisniit Nedremal.
Poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine on
- 08.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Kaarli talu pöördepunktide keerises
Kaarli talu asub Lääne-Virumaal, Eestimaa kõige viljakamatel muldadel otse Pandivere kõrgustiku südames.
Kõik kasvab siin mühinaga ning kui Lääne-Eesti kehvadel maadel on mahepõllumajandus loomulik ja majanduslikult mõttekas, siis siinsetel maadel mahetalusid peaaegu ei ole. Väike-Maarja külje all paiknev Kaarli talu on selles osas huvitav erand.
Kaarli talu majandab praegu peamiselt noorperenaine Kadri Kopso koos a
- 08.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Sepa talu loodab meiereile
Koonga vallas asuva Sepa talu perenaine Nele Tamm ei ole sugugi elupõline talunik. Ta päris talu koos kahe lehmaga oma emalt 2009. aastal.
Ning ehkki tal oli sel hetkel mõte astuda ülikooli magistrantuuri, tegi elu omad pöörded ja Nele hakkas hoopis talu pidama.
Mahetaluna on Sepa talu tunnustatud juba 2002. aastast. Mahe mõtteviis sobib Nele tõekspidamistega, aga mõneti on see ka piirkonna paratamatus: „Siin on ainult kivihunnik
- 08.02.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Täpselt paras Parduse
Esimest korda Viljandimaale Parduse tallu minnes võib sellest lihtsalt mööda sõita, sest kaugelt vaadates ei saa arugi, et siin nii suurelt põllumajandusega tegeletakse. Pika ajalooga majapidamises on lihtsalt igal asjal oma kindel koht ja rõõmsalt kollaseks võõbatud laudas elab 120-pealine lehmakari.
Pardusel on piimakarja peetud juba 1983. aastast. Alustati 30 lehmaga. Vana laut renoveeriti 2011. aastal ning sinna seadistati Viljandimaa esimesed lüpsiro
- 08.02.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Pajusis hoolitakse nii keskkonnast kui ka kogukonnast
Põltsamaa ümbrus on ajalooline põllumajanduspiirkond. Kunagisest edukast Pajusi kolhoosist on välja kasvanud mitmed ettevõtted, teiste seas ka Pajusi ABF AS, mis koondab enda alla mitu ettevõtet, mis tegelevad piimatootmise ja maheveisekasvatusega.
Põltsamaa jõe ümbruse alad kuuluvad Adavere-Põltsamaa piirkonna nitraaditundlike alade hulka, nii et põllutöid tehes tuleb keskkonnaga igal sammul arvestada. Põhjavee kaitseks on ranged keskkonna kaitsenõude
- 11.08.2014 MAALEHT: Pärnumaal avati uus laut lihaveistele (MAK meede 1.4.2)
1. augustil avati Pärnumaal Lüüste külas Janne ja Villu Hansenile kuuluvas Avisoone-Tõnise talus 200 kohaline lihaveiste farm.
Praegu on talus 40 ammlehma – limusiinid ja ristandid, kokku on veiseid saja ringis. Tulevikus jätkatakse aretustööd limusiinidega.
Lauda ehitusega alustati käesoleva aasta märtsis ja hoolimata ilmastiku kapriisidest sai laut tähtajaks valmis, teatab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.
Lauda avamisel osales ka segarahvatantsurühm Wendre, kus pererahvas aktiivselt kaasa
- 12.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Oma kaubamärgi väljatöötamine aitab tutvustada lihaveiseliha
Mittetulundusühing Liivimaa Lihaveis loodi 2010. aastal Eesti suuremate aberdiin-anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt, eesmärgiga propageerida ja turustada rohusöötadel kasvatatud veiste liha. Tegemist on traditsioonilise tootjarühmaga, kes ühendab lihaveisekasvatajaid põhiliselt Lõuna- ja Kesk-Eestist, kuid juriidiliselt MTÜd tootjarühmaks ei loeta.
Liikmete karjad asuvad ajaloolistel Liivimaa aladel ja on mahetunnustusega – loomadele ei söödeta tavapõllumajandusest pärit söö